lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-6456/46

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-6456/46
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1277
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-6456/10Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja31.08.20171-17-6456/12Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.10.20171-17-6456/21Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.01.20181-17-6456/42Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.12.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-6456

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. detsembri 2018 määrus Jan Vilistusele Harju Maakohtu 31. augusti 2017 otsusega kandmata jäänud karistuse KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Jan Vilistus (isikukood 37903050355), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 13. detsembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 31.08.2017 otsusega karistati Jan Vilistust KarS § 4231 järgi 7 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.03.2017 otsusega mõistetud karistuse, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust, võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti J. Vilistusele 10 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti J. Vilistuse kinnipidamise päev 18.05.2017. Kohtuotsus jõustus 03.11.2017.
2.Harju Maakohtu 04.01.2018 määrusega, mis jõustus 22.01.2018, vabastati J. Vilistus mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud ning määrati ta selleks tähtajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Samuti kohustati J. Vilistust käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid, elukohaga XXXX maakond, ning kohustati teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-tes 2 ja 4 sätestatud lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20261-26-5427/6Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 19.08.20261-26-5951/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5638/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
3.22.06.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande J. Vilistuse suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu ei ole täitnud talle pandud kohustust ning J. Vilistus on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei ole võimeline muutuma kriminaalhoolduse läbi ning ei suhtu tõsiselt talle määratud karistusse. Viru Maakohtu 05.07.2018 määrusega jäeti erakorraline ettekanne J. Vilistuse suhtes täitmisele pööramiseks rahuldamata.
4.17.07.2018 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande J. Vilistuse suhtes ettepanekuga pöörata täimisele süüdimõistetu kandmata karistus. Maakohtu määrus ja määruskaebus
5.Viru Maakohtu 13.12.2018 määrusega pöörati täitmisele J. Vilistusele Harju Maakohtu 31.08.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti J. Vilistuse kinnipidamine 07.12.2018.
5.1.J. Vilistusele selgitati 23.01.2018 kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning millised on rikkumistega kaasneda võivad tagajärjed, millest arusaamist ta kinnitas allkirjaga. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus ühel korral lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Rikkumine on tõendatud asja materjalides oleva indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja süüdimõistetu enda selgitustega. Nii nähtub asja materjalides olevast narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist, et 05.07.2018 kell 11.30 tuvastas Viru Vangla kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva registreerimise käigus kriminaalhooldusalusel FYL RapidTest ja MultiDrug Saliva Test (järgmiste kontrollimiste aeg 2020-05) abil positiivse näidu AMP (amfetamiin) ja MET (metamfetamiin) suhtes. Narkootikumide tarvitamisele viitavad tunnused: silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud reaktsioon, rahutu käitumine. Kontrollile allutatud isiku selgitus: 01.07.2018 tarvitasin Tallinnas amfetamiini. 05.07.2018 antud kirjalikus seletuses selgitas J. Vilistus, et tarvitas 01.07.2018 Tallinnas üksi amfetamiini. Narkootikumide tarvitamist kinnitas süüdimõistetu ka maakohtu istungil. Süüdimõistetule Harju Maakohtu 04.01.2018 määrusega pandud KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud lisakohustuse rikkumine on tõendatud.
5.2.Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu rikkunud ka kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Asja materjalides olevast registreerimislehest nähtub, et süüdimõistetu ei ole ilmununud registreerimisele 25.06.2018, 02.07.2018 ja 16.07.2018. 05.07.2018 antud kirjalikus seletuses selgitas J. Vilistus, et 25.06.2018 ja 03.07.2018 ei ilmunud ta registreerimisele kuna arvas, et on tagaotsitav. Seletus 16.07.2018 mitteilmumise kohta kriminaalhooldusametnikul puudub. Korduvalt registreerimistele mõjuva põhjuseta mitteilmumist kinnitas maakohtu istungil ka süüdimõistetu ise. Süüdimõistetule Harju Maakohtu 04.01.2018 määrusega pandud KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude rikkumine on tõendatud.
5.3.Kõik ülaltoodu näitab, et J. Vilistus ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades J. Vilistuse käitumist katseajal, puudus maakohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kõiki kohtu poolt määratud kohustusi – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna J. Vilistus suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud kohustustesse. Vabastades süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma vanglasse. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga. Süüdimõistetule anti Harju Maakohtu 04.01.2018 määrusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seetõttu vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele ei ole J. Vilistus korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt.

6.Viru Maakohtu 13.12.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Vilistus, kes palub kohaldada vangistuse asemel sundravi. Süüdimõistetu on nõus, et ta tarbis narkootilist ainet ja seejärel mõisteti karistust kandma, kuid ta ei ole nõus sellega, et kohe vangi mõistetakse. J. Vilistus leiab, et suurem abi oleks, kui ta määratakse raviasutusse, kuna vangla ei ole väljapääs. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas.
8.Määruskaebuses ei vaidlustata sisuliselt karistuse täitmisele pööramist ning kriminaalhooldusnõuete ja –kohustuste rikkumist, kuid leitakse, et vangistusse asumisel ei ole mõtet, vaid süüdimõistetu vajaks ravi. Kuna ringkonnakohus nõustub, et J. Vilistuse suhtes on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud, siis maakohtu põhjendusi selles osas veelkord üle ei korrata. Selliseks korduseks ei anna alust ka määruskaebuses väljatoodu, et vangistus ei ole vajalik. Sisuliselt soovib süüdimõistetu, et mõistetud karistus asendatakse sundraviga, eelduslikult peab süüdmõistetu silmas narkootikumide vastast ravi. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega, kui kohus leiab, et süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi ja ei järgi kontrollnõudeid on kohtul mitmeid variante, s.o määrata täiendavaid kohustusi, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Praegusel juhul valmis maakohus rangeima meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise, mis on ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Tegemist on süüdimõistetu suhtes koostatud teise erakorralise ettekandega. Esimese esitatud erakorralise ettekande jättis maakohus rahuldamata ja mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kuna kohus leidis, et süüdimõistetu suhtes on võimalik kriminaalhoolduse jätkumine. Käesoleval ajal, kus süüdimõistetu on taas asunud rikkuma kontrollnõudeid ja ei täida talle määratud kohustusi näitab, et süüdimõistetu ei saa aru, mida tähendab kriminaalhooldus, talle määratud nõuded ja pandud kohustused. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi kanda karistusi vabaduses, sh on teda ennetähtaegselt vabastatud karistuse kandmiselt, kuid see ei ole pannud süüdimõistetut oma käitumist muutma. Seadus võimaldab määrata J. Vilistuse ka KarS

§ 75 lg 2 p 5 alusel ravile, kuid arvestades möödunud kriminaalhooldust, ei pea ringkonnakohus võimalikuks J. Vilistusele täiendava võimaluse andmist.

9.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 13. detsembri 2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4767/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4898/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja