Liiklussüüteod

kriminaalhooldusosakonna

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 05.12.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava P.G materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

kohta koostatud

P.G on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 31.08.2017.a otsusega KarS § 423 järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 10 kuud ja 17 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 18.05.2017.a ja lõpp on 04.04.2018.a. P.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, millest neli on kehtivad. Vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistamata. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.G kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et P.G on vabaduses toetust pakkuvaks lähedaseks tema õde oma perega. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral on P.G võimalus elama asuda aadressile Xxxx Tegemist on ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku õele. OÜ-st Xxxxkinnitati telefoni teel, et nende firma garanteerib P.G-le töökoha tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral, kui ta

seda ise soovib. Juhul kui P.G võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral töökohta ei oma, tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kriminaalhooldusametnik teatas, et kinnipeetava õde kinnitas kodukülastuse teostamise ajal, et ta on nõus oma venna P.G ́e elama asumisega tema juurde aadressile Xxxx, tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral. Samuti on õe sõnul nõus P.G elama asumisega antud pinnale tema elukaaslane. Õe sõnul elas P.G tema juures ka enne vanglasse sattumist. Õde on nõus oma venda igakülgselt abistama tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral. P.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha P.G vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja palus anda P.G-le võimaluse enda tõestamiseks. Kinnipeetav on valmis täitma lisakohustusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud P.G ja kaitsja arvamused, leiab, et P.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust ning tema käitumist vanglas saab pidada korrektseks, kuna distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt uue kuriteo toimepanemise ohtlikkus suureneb, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholist hoiduda. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust, kuid KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega pärast tingimisi enne tähtaega vabanemist jääb P.G veel 6-kuulisele katseajale. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. P.G vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuses on välja toodud, et otseseid kuritegelikke hoiakuid ei tähelda, ametiisikutesse suhtub positiivselt. Pärast vabanemist on P.G olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.