1-18-4560/58 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

S.K ́le on esitatud süüdistus selles, et tema 19. mail 2017 kella 17.30 paiku juhtis XXX korraldatud avaliku ürituse käigus Hiiu maakonnas Hiiu vallas Kärdla linnas Lubjaahju tn 3 juures haljasalal sõiduautot Toyota Land Cruiser 150 registreerimisnumbriga XXXXXX. S.K alustas haljasalale pargitud autoga sõitu, veendumata, et see on ohutu, ei märganud murul lamanud inimest ja sõitis auto ratastega maas lamanud K.O ́st üle. Sellise tegevusega põhjustas S.K ettevaatamatusest kannatanule raske tervisekahjustuse – parema esimese, teise ja kolmanda roide, vasaku kolmanda, neljanda ja viienda roide nihkega murrud, ristluu parema tiiva murud, paremal häbemeluu alumise haru nihkega murru ja ülemise haru olulise nihketa murru atsetaabulumi lähedal, sümfüüsi liiduse ülaserva murrud, nahavigastused mõlemal reiel. Arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega, on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud. Sellise tegevusega pani S.K ettevaatamatusest toime raske tervisekahjustuse, s.o KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 119 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. S.K süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. Tegemist ei olnud mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest toimepandud kuriteoga. Tegemist oli õnnetusega, mis juhtus S.K tähelepanematusest mootorsõidukiga sõidu alustamisel ja ta ei pannud lihtsalt tähele murul lamanud kannatanu K.O. S.K on ennast selle kuriteo toimepanemises ka süüdi tunnistanud, on ka ise elanud seda raskelt üle ja pakkunud kannatanule ka rahalist abi. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aeg - poolteist aastat. Käesolevaks ajaks on kannatanu elukvaliteet ka paranenud, kuigi kuriteosündmusest saadud tervisekahjustused annavad end jätkuvalt tunda. S.K puhul on tegemist varem väärtegude ja kuritegude eest karistamata isikuga. Ta töötab XXX, kust on teda iseloomustatud väga positiivselt. Ta omab piisavat sissetulekut, et hüvitada kannatanule mittevaraline kahju ja kriminaalmenetluse kulud. Karistust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine, samuti leppimine kannatanuga, kes on lepitusmenetluse käigus süüdistatavaga leppinud ja nõus kriminaalasja lõpetamisega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.K on käesolevaks ajaks saavutanud kokkuleppe K.O ́le 5000 euro mittevaralise kahju hüvitamiseks ja muid nõudeid tal S.K vastu ei ole. Samuti on osa mittevaralisest kahjust hüvitatud tsiviilkostjana kaasatud kindlustusseltsi Swedbank P&C Insuranse AS poolt - 3500 eurot. Kindlustusselts on saatnud 22.11.2018 kohtule ja menetlusosalistele kirja, et on valmis hüvitama K.O ́le veel 2000 eurot mittevaralist kahju. Nimetatud summa väljamaksmine toimub vastavalt kannatanu ja kindlustusseltsi vahel sõlmitavale kokkuleppele. Kuna tegemist isikuga, kes on varem karistamata, nüüdseks kannatanuga leppinud, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike ning avalik menetlushuvi puudub. Pärnu Maakohus saatis lepitusmenetluse rakendamise määrusega süüdistatava S.K e ja kannatanu K.O lepitaja juurde.

1-18-4560 Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Ülle Jaasoni poolt koostatud lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on sõlmitud lepituskokkulepe süüdistatava ja kannatanu vahel. KrMS § 2032 lg 3 alusel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on K.O ja S.K nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja on sõlminud lepituskokkuleppe, millega leppisid kokku leppimise tingimustes. Lepituskokkuleppe kohaselt on S.K ́le ja K.O ́le tutvustatud KrMS § 2031 lg 5 sätestatut ja nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui S.K ei täida talle kohtu poolt pandud lepituskokkuleppe tingimusi. Lepituskokkuleppe kohaselt peab S.K hüvitama K.O ́le mittevaralist kahju 5000 eurot, tasudes 2018 detsembris, 2019 aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis võrdselt igas kuus 500 eurot ning maikuus 2019 ülejäänud 2500 eurot iga kuu 10-ks kuupäevaks kannatanu K.O pangaarvele XXX XXX pangas. Kriminaalasjas on menetluskuluks riigi õigusabi osutamise eest makstud kannatanu esindaja tasu 90 eurot kohtueelses menetluses ja 588 eurot kohtumenetluses. Arvestades seda, et S.K peab lepituskokkuleppe kohaselt kuue kuu jooksul hüvitama kannatanule 5000 eurot, mis on küllaltki suur summa, tuleks kannatanu varalist seisundit arvestades jätta pool kannatanu esindaja tasust kohtumenetluses ehk 300 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Peale selle on menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, kannatanu sõidukulu ja saamata jäänud päevapalk 191,33 eurot. Kokku on S.K poolt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid 653,33 eurot. Tsiviilkostjana kaasatud XXX menetluskulu 1455 eurot tuleb jätta riigi kanda. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 2031 lg 1,2,3 ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.lõpetada kriminaalasjas menetlus S.K e suhtes leppimise tõttu. 2.määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata S.K ele kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse koostamisest: 2.1.hüvitada K.O ale mittevaralist kahju 5000 eurot, tasudes 2018 detsembris, 2019 aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis võrdselt igas kuus 500 eurot ning maikuus 2019 ülejäänud 2500 eurot iga kuu 10-ks kuupäevaks kannatanu K.O pangaarvele XXX XXX pangas. 2.2.hüvitada kriminaalmenetluse kulu riigile kokku 653,33 eurot.

1-18-4560 veebruaris, märtsis ja aprillis võrdselt igas kuus 500 eurot ning maikuus 2019 ülejäänud 2500 eurot iga kuu 10-ks kuupäevaks kannatanu K.O pangaarvele. K.O on lepituskokkuleppes kinnitanud, et S.K poolt eelkirjeldatud liiklusõnnetusega tekitatud kahju kohane täitmine muudab ja asendab ammendavalt mistahes muud nõuded, mis K.O võivad liiklusõnnetusest tulenevalt S.K vastu olla või tulevikus tekkida. Lepituskokkulepe tõendab, et kannatanu ja süüdistatav on leppinud KrMS § 203-3 sätestatud korras. S.K on karistamata isik /tl 44 II kd/, ta on oma süüd tunnistanud, toimepandut kahetsenud, tegemist on ettevaatamatusest toime pandud II astme kuriteoga. Kuriteosündmusest on möödunud üle pooleteistkümne aasta, süüdistatav uusi süütegusid toime ei ole pannud, teda on töö juurest iseloomustatud väga positiivselt. Süüdistatav on nõustunud kannatanu poolt seatud lepitustingimusega – hüvitada talle kuriteoga tekitatud kahju summas 5000 eurot. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Koos süüdistusaktiga saabus kohtusse ja kohus võttis 28.09.2018 määrusega menetlusse kannatanu K.O hagiavalduse süüdistatava S.K vastu õigusvastaselt tekitatud varalise kahju 1297,05 eurot ja mittevaralise kahju 13 000 eurot või kohtu poolt määratud summas hüvitamise nõudes /tl 4-12, 4849 I kd/. Kuna kanntanu ja süüdistatav on lepituskokkuleppes sõlminud tsiviilhagi osas kompromissi, tuleb KrMS § 38-1 lg 6, TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada käesoelvas kriminaalsjas kannatanu K.O poolt S.K vastu esitatud tsiviilhagi menetlus. 03.10.2018 määrusega kaasas kohus Swedbank P&C Insurance AS mentlusse tsiviilkostjana süüdistatava huvide kaitseks /tl 52-54 I kd/. 22.11.2018 on Swedbank P&C Insurance AS teatanud, et on valmis hüvitama kokkuleppe korras K.O ́le mittevaralist kahju veel täiendavalt 2000 eurot /tl 87 I kd/. Käesolevas kriminaalmenetluses ei ole kannatanu esitanud tsiviilhagi menetlusse kaasatud tsiviilkostja vastu. Menetluskulud. Kanntanu esindajale riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see esindajale A.Küünemäe K.O esindamise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 90 eurot /tl 162-164 II kd/, tasu ja kulud kohtumenetluses 588 eurot /tl 102-105 I kd/, kokku 678 eurot. Kannatanule seoses menetluses osalemisega tekkinud kulud on menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel ja kohus 06.12.2018 määrusega määras välja maksta kannatanule K.O kohtuistungile ilmumisega seoses tekkinud kulud 191,33 eurot /tl 92-93 I kd/. Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on isiku ekspertiisi (akt nr 17E-LäI0048 18.07.2017) tasu 84 eurot /tl 39 II kd/. Kokku menetluskulud 953,33 eurot. Prokurör on taotluses leidnud, et S.K ́le tuleb panna kohustus hüvitada 6 kuu jooksul alates kohtumääruse koostamisest riigile kriminaalmenetluse kulu 653,33 eurot. S.K on andnud nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulu 653,33 eurot 6 kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest. Kohus sellise kohustuse menetluse lõpetamisel S.K ́e ka paneb. Kohus rahuldab prokuröri taotluse ja jätab KrMS § 180 lg 3 alusel kannatanu esindaja tasust 300 eurot riigi kanda. Kohus 19.11.2018 määrusega /tl 83-84 I kd/ rahuldas XXX taotluse ja hüvitas XXX-le valitud esindajale makstud tasu ja kulud 1455 eurot. Kohus määras, et need kulud tuleb hüvitada KrMS § 187 lg 1 alusel riigieelarve vahenditest. KrMS § 2031 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.