Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2018.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-8700 (kohtueelses menetluses 18231701942)
Kohtunik
Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Prokurör
Kristina Kivi
Kriminaalasi
Reiko Oja süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Tõkend
Karistatus
Kaitsja
Reiko Oja Isikukood: 38612040330; elukoht: kindel elukoht puudub, hetkel viibib vahi all Tallinna Vanglas; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; töökoht: ei tööta. Reiko Oja oli kahtlustatavana KrMS § 217 alusel kinni peetud 12.09.2018. Harju Maakohtu 14.09.2018 määrusega kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine kaheks kuuks, s.o kuni 12.11.2018. Harju Maakohtu 01.11.2018.a määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata. Kriminaalkorras karistatud, viimati 28.11.2017 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega nr 1-17-10992 KarS § 214 lg 2 p 1; § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses KarS § 64 lg 1, § 74 lg 1, 2, 3 alusel karistati liitkaristusena tingimisi vangistusega 5 aastat, millest tuli koheselt ära kanda 8 kuud vangistust, karistuse kandmise algusega 13.11.2017; katseaeg 5 aastat (28.11.2017–28.11.2022); lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 2 järgi katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi. Kehtivaid väärteokaristusi 8. Argo Küünemäe
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:
Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Reiko Oja süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise ja on 28.03.2013 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 121 järgi, uuesti 11.10.2017 ajavahemikul kell 14.00–15.00 xxxx asuva maja trepikojas ja väljas maja juures lõi eelnevalt M P ja E M vahel tekkinud tüli järgselt käte ja jalgadega E M näo ja keha piirkonda. Samuti lõi M P kannatanut jalaga keha piirkonda, pärast mida Reiko Oja kägistas kannatanut kaelast. Eelkirjeldatud tegevusega oli E M põhjustatud füüsilist valu ja tervisekahjustused – pea pindmised hulgivigastused – turse vasaku põse piirkonnas, kriimustused seljal, kätel ja kaelal. Seega pani Reiko Oja toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 14.07.2018 kella 00.05 ajal juhtis Võru maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 285. kilomeetril sõiduautot xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes. Reiko Ojal oli sõidukit juhtides veres alkoholisisaldus vähemalt 1,66 mg/g kohta laiendmääramatusega ±0,06 mg/g (lõplik lugem 1,60 mg/g). Sellise käitumisega rikkus Reiko Oja liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega pani Reiko Oja toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Reiko Oja 12.09.2018 kella 20.59 ajal Tallinnas aadressil Mustamäe tee 41 asuva kaupluse Grossi ees, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 (korrakaitseseaduse) mõttes /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti
ühissõiduk/, lõi korduvalt rusikaga V C näo ja pea piirkonda, mille järel kannatanu kukkus maha. Kui kõrvalised isikud sekkusid ja ta kannatanust eemale tõmbasid, lõi Reiko Oja veel ühel korral jalaga kannatanule pea piirkonda. Löömisega põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi; isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati V C vasaku põsesarna paistetus, huule paistetus, vasakul pool lõual marrastus, ninal punetus. Oma sellise tegevusega rikkus Reiko Oja KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud põhimõtet /avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/. Ühtlasi häiris Reiko Oja sellise tegevusega sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Seega pani Reiko Oja toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 13.12.2018.a sõlmisid sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav Reiko Oja ja süüdistatava kaitsja Argo Küünemäe käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 28.11.2017 otsusega mõistetud karistusega, s.o 5 aasta pikkuse vangistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 8 kuud, arvata liitkaristusest maha, seega on liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 4 kuud. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Reiko Oja karistamist vangistusega 10 (kümme) kuud. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Reiko Oja karistamist vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1, § 63 lg 2 alusel suurendades üksikkaristustest raskemat karistust, taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2, 3 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus 28.11.2017 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning suurendada üksikkaristustest raskemat karistust ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda Reiko Oja kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.09.2018. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (750 eurot), joobe tuvastamisega tekkinud kulu ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kaitsjatasu summas 390 eurot jätta riigi kanda.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 13.12.2018.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Reiko Oja kuulub KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.