lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-9878/3

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 19.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-26-9878/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
768
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-9878

Tsiviilasi

B.B hagi H.B ja L.D vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B.B (isikukood XXX) Kostja I: H.B (isikukood XXX) Kostja II: L.D (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud B.B kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.B.B (hageja) esitas 4. mail 2026 Tartu Maakohtule hagi (pealkirjastatud kui avaldus), milles palub lõpetada ühisvara, H.B ja L.D. Hagi kohaselt on xxxx Vallavalitsuse 18. veebruari 2026 korraldusega alustatud xxxx vallas, xxxxx külas asuva xxxx katastriüksust xxxxx:xxx:xxx ostueesõigusega erastamise menetlus. Ehitise ühisomanikud on pärimistunnistuse alusel R. H.B, H.B, B.B ja L.D. Viimase elukoht on teadmata, väidetavalt viibib ta pikemalt xxxxx. See asjaolu takistab maa erastamise läbiviimist, kuna maa erastamise lepingulise peavad allkirja andma kõik ühisomanikud.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse ka siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse (hagi)avalduses avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt lisatakse avaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

4.Kohus leiab, et hagi ei vasta TsMS §-s 363 sätestatud vorminõuetele. Selliselt ei nähtu hagist selgelt väljendatud nõuet – hagist ei selgu, mil viisil tuleks pärandvara lõpetada. Samuti on kohtu hinnangul puudulikud ka avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus saab hagejast aru selliselt, et hageja soovib pärandvara lõpetamist seetõttu, et ühe pärija (L.D) asukoht on teadmata, samuti ei soovi teine pärija (H.B) pärandamisest osa võtta (viimane nähtub hageja e-kirjast, mitte hagist), kuid maa erastamise lepingule peavad alla kirjutama kõik pärijad. Kohtule jääb praegusel ajal arusaamatuks, kuidas pärandvara ühisuse lõpetamine aitab kaasa sellele, et maa erastamise lepingule saaksid kõikide pärijate allkirjad või kas pärandvara ühisuse lõpetamisel ei pea kõik pärijad maa erastamise lepingule alla kirjutama. Seega on kohtu jaoks arusaamatu, kuidas hagi aitaks hageja eesmärki saavutada. Kohus märgib, et kui üks pärijatest ei soovi pärandamisest osa võtta, on tal võimalik võõrandada oma osa teisele pärijale. Kui ühe pärija asukoht ei ole teada, on võimalik määrata pärandvara hooldaja (pärimisseaduse § 112). Kohtu hinnangul on hagejal mõistlik pöörduda õigusabi saamiseks õigusteadmistega isiku poole.
5.Kohtule nähtavalt ei ole hagilt tasutud ka riigilõivu.
6.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagi ei vasta TsMS § 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik seda menetleda. Kohus leiab, et esitatud hagi on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-9416). Ka praegusel juhul tooks puuduste kõrvaldamise kaasa sisuliselt vajaduse uue hagi koostamiseks. Seetõttu pole põhjendatud hagis olevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine.
7.Eelneva tõttu jätab kohus TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
8.TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad kulud hageja kanda. Kuivõrd menetluskulusid ei ole tekkinud, ei määra kohus kulusid kindlaks.
9.TsMS § 372 lg 6 järgi kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
10.TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes 2

kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.05.20262-26-11045/2Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja