Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 21. novembri 2018 määrus R.E vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu määruskaebus
R.E
(ik
XXX ),
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 25.09.2017 otsusega tunnistati R.E süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui R.E ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 2 toodud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ühtlasi võeti R.E-lt lisakaristusena viieks kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus.
Kriminaalhooldusametnik esitas 05.11.2018 kohtule erakorralise ettekande, taotledes R.E-le tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna viimane rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
4.Ettekandest nähtub, et R.E ei ole talle määratud käitumiskontrolli ajal süstemaatiliselt täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Politsei on R.E-l tuvastanud korduvalt alkoholijoobe (tl-d 9, 11, 13, 15, 17, 19, 20, 27 ja 28) ning viinud isiku mitmel korral kainenema. Sellele vaatamata on R.E teadlikult jätkanud alkoholi tarvitamist, eirates seeläbi järjekindlalt määratud alkoholikeeldu. R.E on oma selgitustes (tl-d 5, 6, 7 ja 25) põhjendanud alkoholi tarvitamist sooviga tervist turgutada, lõõgastuda ning suutmatusega alkoholi tarbimist lõpetada, mis ei ole maakohtu hinnangul arvestatavad põhjendused, mis annaksid õigustuse kohtu poolt määratud keeldu rikkuda. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetu suhtes hoolduse läbiviimiseks teinud mitmeid toiminguid, sh suunanud R.E konsultatsioonile alkoholitarvitamise häire kabinetti, et ta läbiks seal esmase hindamise ning vajadusel alluks raviskeemile. R.E käis küll 11.10.2018 konsultatsioonis, kuid edasist koostööd teha ei soovinud (tl 29). Lähtudes eelnevast võib maakohtu hinnangul väita, et R.E ei ole pikema aja vältel suhtunud oma alkoholiprobleemi tõsiselt ning ei ole võimeline täitma meelekindlalt talle kohtuotsusega määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohut ei veena ka isiku selgitus, et psühhiaatri poolt vähem kui nädal aega tagasi määratud ravimid hoiaksid järelejäänud katseaja vältel isiku alkoholi tarbimisest eemal. Ka politsei poolt kriminaalhooldusosakonnale esitatud teatistest (tl 8, 10, 12, 14, 16, 18 ja 26) nähtub muuhulgas, et R.E ei pea kinni temale mõistetud piirangutest, tema käitumine on äärmiselt provotseeriv ning see viitab selgelt ühiskonnaohtlikule käitumisele. Maakohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse teostamine R.E suhtes tulemuslik. Asjaolude pinnalt on selge, et R.E ei suuda ning ei ole motiveeritud kohtuotsust täitma, mis on aga tõhusa ja toimiva kriminaalhoolduse eelduseks ja aluseks.
5.Eeltoodule tuginedes leiab maakohus, et senise kriminaalhoolduse jooksul ei ole süüdimõistetu R.E suhtunud kohtulahendisse ning selle jõustumisele järgnenud kriminaalhooldusesse, sh lisakohustuse täitmisesse, lugupidavalt ja tõsiselt. R.E on süstemaatiliselt rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Ülalkirjeldatu veenab maakohut, et R.E ei ole võimeline kontrollnõudeid korrektselt täitma ning isiku lubadused ega selgitused ei ole tema varasemat käitumist ning selle kirjalikke põhjendusi arvestades usaldust tekitavad. Määruskaebus
6.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R.E, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
7.Määruskaebuses annab R.E omapoolsed mahukad selgitused, mis ajendas teda alkoholi tarvitama – eelkõige oli see R.E hinnangul tingitud temaga seotud perekondlikest asjaoludest ja tööalastest probleemidest. Samuti toob R.E kaebuses välja, et ta on joonud seltskonna, igavuse, tülpimuse, halli argipäeva ja joomisega seotud seikluste pärast. Samuti kirjeldab R.E , kuidas ta üritas Naltrexoni tablette saada, et alkoholitarvitamist vähendada, aga alkoholikabinetist öeldi talle, et tal ei ole sõltuvust. Samuti ei saanud ta Naltrexoni tablette ka perearstilt. Edasi saatis kriminaalhooldusametnik ta psühhiaatri juurde, kuhu ta ka läks ja kes talle tabletid välja kirjutas, mis R.E-d aitasid – isik väidab, et tal ei ole enam alkoholiisu. Samuti soovib R.E endale alkoholivastase ampulli panna. R.E lubab edaspidi olla õiguskuulekas, maksta ära oma võlad ning mitte tarvitada alkoholi. Samuti toob kaebuse esitaja
välja, et kohus võib määrata talle lisakohustusi, pikendada katseaega või määrata rikkumiste eest üldkasuliku töö tunde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8.Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohus on õiguspäraselt pööranud R.E-le mõistetud karistuse täitmisele. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
9.Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et isik on käitumiskontrolli ajal rikkunud korduvalt temale määratud alkoholikeeldu. Kriminaalhooldusametnik on tuvastanud vähemalt seitse alkoholikeelu rikkumist, millest kuus on toimunud erakorralise ettekande esitamise hetkest viimase kalendrikuu jooksul. Ühtlasi on R.E-d viidud ka politsei poolt kainenema.
10.R.E enda selgitused, et ta on alkoholitarvitanuna rahulik ja ei pane toime süütegusid, on ainetud. Erakorralisest ettekandest nähtub, et isik on olnud kolmanda isiku suhtes vägivaldne ning rikkunud ka avalikku korda. Samuti on karistusregistri andmetel isikut 23.11.2018 karistatud KarS § 218 lg 1 järgi, s.o varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et R.E alkoholisõltuvus on viimase puhul uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. R.E-le määrati alkoholikeeld just nimelt põhjusel, et ta on alkoholijoobes ühiskonnaohtlik (käesoleva karistuse aluseks oleva otsusega karistatud KarS § 424 järgi). R.E ühiskonnaohtlikkus ei ole aga käitumiskontrolli tingimustes sugugi vähenenud – süüdimõistetu eirab jätkuvalt temale kohtuotsusega määratud keeldu tarvitada alkoholi. Esitatud kaebusest nähtub, et R.E on asunud alkoholi tarvitama väga erinevatel põhjustel – probleemide lahendamiseks, igavusest, seltskonna pärast jne. Seega ei suhtu R.E temale määratud keeldu täie tõsidusega ja rikub seda igal võimalusel. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et R.E ka tegelikult üritaks kaebuses toodud viisidel enda alkoholisõltuvusest vabaneda. Vastasel korral oleks isik juba läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi ära kasutanud kriminaalhooldusametniku poolt pakutavaid võimalusi ja enda alkoholisõltuvusega tegelenud. Selle asemel otsustas aga R.E pidevalt rikkuda nii alkoholikeeldu kui ka õiguskorda.
12.Kõik eeltoodu viitab sellele, et suure tõenäosusega jätkaks R.E ka edasise kriminaalhooldusperioodi vältel alkoholitarvitamist, mis on tema puhul, nagu öeldud, uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Seega ei ole R.E õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tagada ning karistusest tingimisi vabastamine ei ole tema puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb R.E karistus pöörata täitmisele.
13.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.11.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.