Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Kaitsjad

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 7. augusti 2018. a kohtuotsus SP, OT, AP, AE, VR, IŠ suhtes jätta muutmata ja prokuröri ning kannatanu apellatsioonid rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Normann ja Parnterid (reg number 10596790) makstava riigi õigusabi tasu suuruseks apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Margo Normanni poolt V-le osutatud riigi õigusabi eest 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot (sh käibemaks), mis jääb KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Määrata Läänemaa I Advokaadibüroole (reg number 10407211) makstava riigi õigusabi tasu suuruseks apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Peep Rajavere poolt AP-le osutatud riigi õigusabi eest 360 eurot (kolmsada kuuskümmend) eurot (sh käibemaks), mis jääb KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Määrata Aavik & Partnerid Advokaadibüroole (reg number 11227117) makstava riigi õigusabi tasu suuruseks apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Kersti Kägi poolt OT-le osutatud riigi õigusabi eest 360 eurot (kolmsada kuuskümmend) eurot (sh käibemaks), mis jääb KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Määrata AE valitud kaitsjale vandeadvokaat Tõnu Tuulasele makstud mõistliku suurusega tasuks 1300 eurot (tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks), s.o kokku 1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) eurot. Nimetatud kulu mõista KrMS § 185 lg 2 alusel Eesti Vabariigilt AE kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja. Määrata SP valitud kaitsjale vandeadvokaat Aadu Lubergile makstud mõistliku suurusega tasuks 990 eurot (tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks), s.o kokku 1188 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Nimetatud kulu mõista KrMS § 185 lg 2 alusel Eesti Vabariigilt SP kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja.

2(41)

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

SP’i süüdistatakse selles, et tema lõi kuritegeliku ühenduse, kuhu värbas OT, AP, AE, VR ja IŠ ning kellest moodustas püsiva isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude, so suures ulatuses maksukelmuse ja rahapesu toimepanemisele ja selle tulemusena varalise kasu saamisele. OT’t, AP’i, AE’it, VR, IŠ’i süüdistatakse selles, et nemad kuulusid SP loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse, kuhu nad olid värvatud SP`i poolt ning nendest moodustus püsivate isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude, so suures ulatuses maksukelmuse ja rahapesu toimepanemisele ja selle tulemusena varalise kasu saamisele. Kuritegelik ühendus oli loodud enne 01.01.2012.a. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. SP kui kuritegeliku ühenduse looja ülesandeks oli ühenduse tegevuse juhtimine, mis seisnes korralduste ja juhiste andmises OT-le, AP-le, AE-le, VR-le ja IŠ-le. Lisaks sellele korraldas SP kogu kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate ettevõtete kontode kaudu toimuva rahade liikumist, arvete väljastamist ja lepingute sõlmimist. SP korraldusel soetati ja kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil osaühinguid OÜ P, OÜ PT, OÜ S, L, F Eesti Filiaal, ja M Eesti Filiaal, milliseid kasutades loodi raha liikumise kett, kus raha liigub ühe ettevõtte kontolt teisele ja jõuab lõpuks tagasi OÜ P kontole. Samuti soetati SP korraldusel äriühingud OÜ T, OÜ P ja OÜ H, milliseid kasutati tõe tuvastamise raskendamiseks, so näiliste tehingute toimumise tõendamiseks selle kohta, et OÜ S on tekstiilitooted soetanud Eesti Vabariigis registreeritud äriühingutelt. SP korraldusel oli rollide jaotus kuritegelikus ühenduse siseselt järgnev: OT ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli SP poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. OT teostas aadressilt TTT, Tallinn OÜ PT juhatuse liikmena pangaülekandeid OÜ-le S, OÜ S nimelt L kontole, L nimelt F Eesti Filiaali kontole, F Eesti Filiaali nimelt M Eesti Filiaali kontole ja M Eesti Filiaali nimelt OÜ P kontole. Samuti koostas OT ja allkirjastas fiktiivsed 0%-list käibemaksu kajastavaid arved ja CMR ́id IP allkirja jäljendades OÜ P nimelt Läti Vabariigi käibemaksukohustuslaste registrisse kuuluvatele äriühingutele G LLP, TS LLP ja GT LLP, samuti koostas ja allkirjastas 20%-list käibemaksu kajastavad fiktiivsed arved OÜ PT nimelt OÜ-le P ja koostas ning kinnitas tasumiseks fiktiivsed 20%-list käibemaksu kajastavaid arveid OÜ S nimelt OÜ-le PT. Samuti oli OT ülesandeks korraldada OÜ P nimelt tekstiilitoodete vedu Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, samuti OÜ PT nimelt esitada maksuhaldurile maksudeklaratsioone, milliste esitamiseks andis OT korralduse MH-le. OT osales kauba päritolu varjamises, mis seisnes selles, et kirjutas OÜ S poolt L kontole tehtud pangaülekannete selgitusse tõe tuvastamise raskendamiseks ettevõtete, so „OÜ T“, „OÜ OÜ P “ ja „OÜ H“ nimesid ning võttis aadressil TTT, Tallinn vastu AP-lt sularaha, milline oli eelnevalt AP poolt välja võetud OÜ S kontolt. Saadud raha edastas OT SP-le, saades selle eest kokkulepitud tasu. AP ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli SP poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. AP, olles OÜ S juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik, ülesanne oli OÜ S kontolt sularaha välja võtmine ja selle toimetamine aadressile TTT, Tallinn ja edasi andmine SP ja OT kätte, samuti

3(41)

allkirjastada OÜ S nimelt koostatud fiktiivseid arveid OÜ-le PT. Samuti oli AP ́i ülesandeks sõlmida maksuhalduriga OÜ S nimelt e-maksuameti kasutamise leping, saada maksuhaldurilt emaksuameti kasutamise paroolid ja edastada need SP-le ning sõlmida OÜ S nimelt KKK, Tallinn lao kasutamise leping, saades selle eest kokkulepitud tasu. AE ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli SP poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. AE, olles OÜ P juhatuse liige, korraldas OÜ P nimelt fiktiivsete 0%-list käibemaksu kajastavate arvete, millised olid esitatud OÜ P nimelt äriühingutele G LLP, TS LLP ja GT LLP, OÜ P raamatupidamises kajastamist ja arvele võtmist. Samuti kontrollis ta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele G LLP (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), TS LLP (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja GT LLP (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a) esitatud arvete eest tasumist OÜ-le P, samuti teostas OÜ-lt PT saadud fiktiivsete arvete alusel pangaülekandeid OÜ P kontolt OÜ PT pangakontole, selliselt, et saades enda kätte arved, millised olid esitatud OÜ PT poolt OÜ-le P, veendus, et neil on OÜ P müügijuhi allkiri, teostas arvel näidatud summas ülekande OÜ-le PT. Samuti korraldas AE OÜ P juhatuse liikmena teadvalt valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamist maksuhaldurile. Käibemaksudeklaratsioonid esitas maksuhaldurile elektrooniliselt Haapsalust OÜ P kontorist või siis enda kodust Lihulast AE-lt saadud korralduse ja sõlmitud töölepingu alusel OÜ P raamatupidaja MH selliselt, et arved enne raamatupidamisse jõudmist kontrolliti üle AE poolt (so kas arvetel on olemas OÜ P müügijuhi allkiri), misjärel AE edastas need OÜ P raamatupidajatele EA-le ja EJ-le, kes sisestasid esitatud arved raamatupidamise programmi, mille alusel esitas OÜ P raamatupidaja MH maksuhaldurile igakuiselt maksudeklaratsioonid. AE sai selle eest kokkulepitud tasu. VR ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli SP poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. VR, olles L Eesti Filiaali, F Eesti Filiaali ja M Eesti Filiaali juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik, ülesanne oli F Eesti Filiaali ja M Eesti Filiaali allkirjaõigusliku isikuna pangakonto avada, vormistada pangas enda nimele internetipanga kasutamise õigus, saada pangast internetipanga kasutamise paroolid ja edastada need SP-le, samuti allkirjastada fiktiivne laenuleping M Eesti Filiaali juhatuse liikmena OÜ-ga P. Samuti oli VR ülesandeks sõlmida maksuhalduriga M Eesti Filiaali ja L Eesti Filiaali nimelt emaksuameti kasutamise lepingud, saada maksuhaldurilt e-maksuameti kasutamise paroolid ja edastada need SP-le, saades selle eest kokkulepitud tasu. IŠ ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli SP-lt poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. IŠ ülesandeks oli teostada OÜ P ja OÜ S kasutuses olevates ladudes aadressidel SSS, Tallinn ja KKK, Tallinn tekstiilitoodete kaubaautodele peale- ja mahalaadimistöid ning telefoni teel autojuhtide juhendamine ladude juurde sõitmisel, saades selle eest kokkulepitud tasu. Kuriteo toimepanemiseks andis SP OÜ P (registrikood XXXXXXXX, juriidiline aadress NNN) juhatuse liikmele AE-le korralduse esitada tagastusnõude suurendamise eesmärgil ajavahemikus 2012.a jaanuar kuni 2013.a juuli maksuhaldurile OÜ P käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades esitatud käibedeklaratsioonides reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid tekstiilitoodete soetamise kohta OÜ-lt PT ja reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid tekstiilitoodete müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele G LLP (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), TS LLP (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja GT LLP (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a) selleks, et OÜ P saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete OÜ PT nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu ja maksuhaldurilt näilik enammakstud käibemaks tagasi küsida. Näitamaks näiliste tehingute toimumist koostati ja allkirjastati OÜ PT juhatuse liikme OT poolt OÜ PT nimelt fiktiivsed arved tekstiilitoodete müügi kohta OÜ-le P, misjärel AE teostas nimetatud fiktiivsete arvete alusel OÜ P juhatuse liikmena aadressil NNN ettevõtte Swedbangas asuvalt

4(41)

arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX pangaülekande OÜ PT arvelduskontole nr YYYYYYYYYYYYYYY Swedbangas, kirjutades ülekandeid tehes selgitusse arve numbri, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. Seejärel OT koostas ja allkirjastas IP nimelt aadressil TTT, Tallinn reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved tekstiilitoodete müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõttele G LLP (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), ettevõttele TS LLP (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja ettevõttele GT LLP (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a). Seejärel teostas OT aadressilt TTT, Tallinn OÜ PT juhatuse liikmena pangaülekanded OÜ-le S arvelduskontole nr CCCCCCCCCCCC Swedbangas, kirjutades samuti panga ülekandeid tehes selgitusse arve numbri, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. AP juhitava ettevõtte OÜ S arvelduskontolt kanti raha edasi L arvelduskontole nr UUUUUUUUUUU Danske Bank AS Eesti Filiaalis, kirjutades panga ülekandeid tehes selgitusse „laenu tagastamine, vastavalt korrald.“, millele järgnes perioodil 02.01.2012 kuni 25.05.2012 selgitus „OÜ T arve“, perioodil 25.05.2012 kuni 28.01.2013 selgitus „OÜ OÜ P tellim.“ ja perioodil 04.02.2013 kuni 12.07.2013 selgitus „OÜ H arve“, millele omakorda järgnes arve või tellimuse number ning kauba (särgid, püksid, rihmad jne) nimetus, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. L arvelduskontole nr UUUUUUUUUUU Danske Bank AS Eesti Filiaalis laekunud summad kanti Tallinnas, aadressil TTT OT poolt edasi F Eesti Filiaali arvelduskontole nr WWWWWWWW Swedbangas. Ülekanded teostati internetipulgaga Huawei, millise abonentnumber on XXXXXXXX ning milline leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust. Läbiotsimine toimus 28.08.2013.a aadressil TTT, Tallinn. VR juhitava F Eesti Filiaali arvelduskontole nr WWWWWWWW Swedbangas laekunud summad kanti Tallinnas, aadressil TTT OT poolt edasi M Eesti Filiaali arvelduskontole nr KKKKKKKKKKKKK Swedbangas. Ülekanded teostati internetipulgaga Huawei, millise abonentnumber on XXXXXXXX ning milline leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust. Läbiotsimine toimus 28.08.2013.a aadressil TTT, Tallinn. VR juhitava M Eesti Filiaali arvelduskontole nr KKKKKKKKKKKKK Swedbangas laekunud summad kanti Tallinnas, aadressil TTT OT poolt edasi OÜ P arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbangas. Ülekanded teostati internetipulgaga Huawei, millise abonentnumber on XXXXXXXX ning milline leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust. Läbiotsimine toimus 28.08.2013.a aadressil TTT, Tallinn. Seega on tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse juhi SP kontrolli all olevate ettevõtete kontodel toimus raha ringlus, kus ülekanded liikusid ühe ettevõtte kontolt teisele ja jõudsid lõpuks tagasi algallikasse, so OÜ P arvelduskontole Swedbangas. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist, rentis OÜ P perioodil 01.01.2012 kuni 28.02.2013 A AS-lt ladu aadressil SSS, Tallinn, mille kohta on OÜ P ja AS A vahel 01.09.2007 sõlmitud logistikateenuste osutamise leping nr 07L06. Perioodil 09.04.2013 kuni 28.08.2013 rentis OÜ S ladu OÜ-lt V, asukohaga KKK, Tallinn. Lisaks sellele koostas OT ja allkirjastas IP nimelt 13.02.2012.a kuupäeva kandvad kaks rahvusvahelise autotranspordi saatelehte (edaspidi CMR ́i) tekstiilitoodete veo kohta ettevõttele G LLP; lisaks 09.04.2012.a, 15.05.2012.a, 28.06.2012.a, 03.09.2012.a, 04.10.2012.a ja 21.11.2012.a kuupäeva kandvad kaksteist CMR ́i tekstiilitoodete veo kohta ettevõttele TS LLP ning 09.01.2013.a, 14.02.2013.a, 15.04.2013.a, 22.05.2013.a ja 10.07.2013.a kuupäeva kandvad kümme CMR ́i tekstiilitoodete veo kohta ettevõttele GT LLP. Nimetatud vedude teostamiseks telliti OT poolt veokid, millistele laeti peale tekstiilitooted IŠ poolt. Veokite laadimine toimus ladudes aadressidel SSS, Tallinn ja KKK, Tallinn ning toimetati Läti Vabariiki aadressil EEE, Riia asuvasse SIA S kuuluvasse lattu (perioodil 13.02.2012 – 09.01.2012) ja aadressil RRR, Riia asuvasse SIA O kuuluvasse lattu (perioodil 14.02.2013 – 10.07.2013).

5(41)

SIA S kuuluvast laost aadressil EEE, Riia ja SIA O kuuluvast laost aadressil RRR, Riia viidi kaup, so tekstiilitooted, alguspunkti, s.o ladudesse aadressil Suur-Sõjame 33A, Tallinn ja Kadaka tee 33A, Tallinn, tagasi kasutades Läti Vabariigi registrisse kantud veokeid, millised kannavad registreerimisnumbreid XXX; XXX; XXX; XXX; XXX ja XXX ning milliseid veokeid juhtisid Läti Vabariigi kodanikud AL, AS, HP ja AG. Kauba võttis ladudes aadressil SSS, Tallinn ja KKK, Tallinn vastu IŠ. Lisaks eeltoodule, näitamaks näiliste tehingute toimumist, kajastati TS LLP (kes oli Läti Vabariigi käibemaksukohustuslane) Läti Vabariigi käibedeklaratsioonides aprilli, mai, juuni, septembri, oktoobri ja novembri 2012 kohta kauba omandamisi Eesti firmalt P OÜ (käibemaksukohustuslase registreerimisnumber XXXXXXXXX) summas 6 467 895,73 Läti latti ning augustis, septembris, oktoobris ja detsembris 2012 kauba müüki Leedu firmale G UAB (käibemaksukohustuslase registreerimisnumber XXXXXXXXXXXXX) summas 5 438 242,92 Läti latti, kõigil juhtudel oli näidatud kood “G” – kaup. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist, koostati ja allkirjastati G LLP ja OÜ P vaheline, 24.08.2010.a kuupäeva kandev ostu-müügileping nr 24/08-1, Lepingu kohaselt tuleb kaup toimetada OÜ P poolt aadressile EEE, Riia, kauba saajaks G LLP. Sama lepingu lisa nr 1 kohaselt tasub kauba eest M. Samuti koostati ja allkirjastati TS LLP ja OÜ P vaheline, 01.03.2012.a kuupäeva kandev ostumüügileping nr 01/03-1. Lepingu lisa nr 1 kohaselt tasub kauba eest M. Samuti koostati ja allkirjastati GT LLP ja OÜ P vaheline, 15.11.2012.a kuupäeva kandev ostumüügileping nr 15/11-1. Sama lepingu lisa nr 1 kohaselt tasub kauba eest M ning lisa nr 2 kohaselt toimetatakse kaup OÜ P poolt aadressile RRR, Riia, kauba saajaks GT LLP. Nimetatud ettevõtete- GT LLP, TS LLP, G, LLP G UAB juhtideks vormistatud isikud ei tea väidetavalt toimunud tehingutest midagi. Seega on tuvastatud, et näitamaks majandustehingute toimumist koostati OÜ PT nimelt arved näilise kauba müügi kohta OÜ-le P; teostati OÜ P nimelt näilise kauba eest pangaülekanded OÜ-le PT arvelduskontole; koostati näilised tekstiilitoodete ostu-müügilepingud, arved ja pakkenimekirjad OÜ P nimelt offshore ettevõtetele G LLP, TS LLP ja GT LLP ning transporditi tekstiilitooted Eesti Vabariigist Läti Vabariiki. Samuti on tuvastatud, et tegelikkuses reaalseid majandustehinguid ei toimunud, Eesti ja Läti Vabariigi vahel ringlesid ühed ja samad tekstiilitooted; Eesti Vabariigist Läti Vabariiki transporditud tekstiilitooted toodi hiljem Eesti Vabariiki tagasi ja ladustati SP poolt kontrollitavatesse ladudesse; G LLP, TS LLP ja GT LLP juhatuse liikmed ei ole OÜ-ga P majandustehinguid teostanud ning pangaülekanded, mis näiliste tehingute teesklemise eest OÜ P poolt OÜ PT arvelduskontole kanti, jõudsid läbi ettevõtete OÜ S, L, F Inc Eesti Filiaal ja M Eesti Filiaal arvelduskontode tagasi OÜ P kontole. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist, raskendamaks tõe tuvastamist ja näitamaks, et OÜ S on tekstiilitooted soetanud Eesti Vabariigis registreeritud äriühingutelt, kajastati OÜ S poolt L kontole ülekandeid tehes väidetavat korraldust äriühingutelt „OÜ T“, „OÜ OÜ P“ ja „OÜ H“. Samuti koostati OÜ P ja OÜ H nimelt arved OÜ-le S, millised leiti salvestatult mälupulgale, mis omakorda leiti läbiotsimise käigus aadressil TTT, Tallinn pliidi kohale ehitatud kubust. Samale mälupulgale olid salvestunud ka OÜ T raamatupidamise aastaaruande lehed (osaliselt), kirjetega „OÜ T“, „juhataja SN“. Tegelikkuses OÜ S tekstiilitooteid ettevõtetelt OÜ T, OÜ P ja OÜ H soetanud ei ole. Osaliselt kanti L arvelduskontole kantud rahasummad edasi OÜ T, OÜ N, B Ltd Läti Filiaali ja P Inc arvelduskontodele. B Ltd Läti Filiaali arvelduskontole laekunud summad kanti edasi P Inc arvelduskontole, kust see kanti edasi L Inc arvelduskontole, kust summad kanti omakorda edasi L Inc ja P OÜ arvelduskontole. Kõik nimetatud ettevõtted on SP kontrolli all ja nimetatud ülekanded

6(41)

teostati aadressilt TTT, Tallinn. OÜ T, OÜ N ja B Ltd Läti Filiaali juhatuse liikmed on variisikud, kes enda juhitava ettevõtte tegevusest mitte midagi ei tea. Selle tegevuse tulemusena vabastas maksuhaldur perioodil 2012.a jaanuar kuni 2013.a august OÜ P ettemaksukontole tagastusnõudeid kogusummas 3 925 803,90 eurot, millest äriühingu pangakontole on kantud ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluste alusel 2 118 716,98 eurot. Summas 1 742 520,82 eurot on OÜ P teinud ümberkandeid teiste maksude katteks ja tollideklaratsioonide tasumiseks. OÜ P poolt käibedeklaratsioonides alusetult tekitatud käibemaksu enammaks summas 2 118 716,98 eurot on kantud maksuhalduri poolt OÜ P arvelduskontole, kust nimetatud summad on samuti edasi kantud OÜ PT arvelduskontole ning sealt edasi OÜ S arvelduskontole. Seejärel võeti OÜ S arvelduskontolt SP korraldusel ja AP poolt perioodil 02.01.2012 kuni 16.03.2013 sularaha välja summas 2 039 180 eurot ning viimase poolt toimetati edasi aadressile TTT, Tallinn SP ja OT kätte, eesmärgiga teenida kuritegelikku ühendusse kuuluvatele isikutele kuritegelikku tulu, varjata ning hoida saladuses vara omanikku ja ebaseaduslikku päritolu ja asukohta, milline tegevus on käsitletav rahapesuna Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt. OÜ S Swedbankis asuvalt arvelduskontolt nr CCCCCCCCCCCC võeti SP korraldusel AP poolt perioodil 04.01.2012 kuni 09.08.2013 sularaha välja kokku summas 2 039 180 eurot. SP korraldusel ja AE poolt raamatupidajat MH kasutades, esitati grupis koos OT, AP, VR ja IŠ-ga maksuhaldurile OÜ P käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid maksustamisperioodide 2012.a jaanuar kuni 2013.a juuli kohta, kasutades selleks OÜ PT nimelt ja G LLP, TS LLP ja GT LLP nimelistele äriühingutele koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel tekitas OÜ P tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetu tagastusnõude suurendamise. Käibedeklaratsioonide kohaselt on OÜ P deklareerinud perioodil jaanuar 2012 kuni august 2013 käibedeklaratsioonides 0%-lise määraga maksustatavat käivet kokku summas 31 633 769,22 eurot, sealhulgas kauba ühendusesisest käivet kokku summas 26 539 496,74 eurot ning sisendkäibemaksu kokku summas 5 719 846,49 eurot, sealhulgas tollis impordilt tasutud käibemaksu 695 017,45 eurot, põhivara soetamisel tasutud käibemaksu 82 729,78 eurot ja kauba ja teenuse ühenduse siseselt arvestatud käibemaksu 4 257 506,91 eurot. Perioodil jaanuar 2012 kuni august 2013 on OÜ P maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides deklareerinud enammakstud käibemaksu kokku summas 3 903 342,79 eurot. Raamatupidamisdokumentide andmetel on OÜ P deklareerinud käibedeklaratsioonides OÜ PT arvete alusel sisendkäibemaksu perioodil jaanuar 2012 kuni detsember 2012 summas 2 348 887,76 eurot (maksuarvestuse lisa 1) ja perioodi jaanuar 2013 kuni juuli 2013 kohta summas 1 206 803,53 eurot (maksuarvestuse lisa 2), kokku summas 3 555 691,29 eurot. OÜ P on deklareerinud käibedeklaratsioonides 0% määraga käibe hulgas kauba müüki Läti äriühingutele G LLP ja TS LLP perioodil jaanuar 2012 kuni detsember 2012 summas 10 754 161,85 eurot (maksuarvestuse lisa 3) ja Läti äriühingule GT LLP perioodi jaanuar 2013 kuni juuli 2013 kohta summas 7 723 562,29 eurot (maksuarvestuse lisa 4), kokku summas 18 477 724,14 eurot. OÜ P deklareeris sisendkäibemaksuhulgas OÜ PT kauba müügi arvetel kajastatud käibemaksu alljärgnevalt: -

05.11.2012.a esitatud 2012.a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 201 734,41 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

7(41)

-

05.11.2012.a esitatud 2012.a veebruarikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 194 284,49 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

05.11.2012.a esitatud 2012.a märtsikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 192 877,63 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

05.11.2012.a esitatud 2012.a aprillikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 191 762,04 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

05.11.2012.a esitatud 2012.a maikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 189 008,55 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

05.11.2012.a esitatud 2012.a juunikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 195 433,26 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

05.11.2012.a esitatud 2012.a juulikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 189 093,31 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

05.11.2012.a esitatud 2012.a augustikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 197 569,93 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

05.11.2012.a esitatud 2012.a septembrikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 183 561,34 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

20.11.2012.a esitatud 2012.a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 188 602,76 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

19.12.2012.a esitatud 2012.a novembrikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 204 099,22 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

22.04.2013.a esitatud 2012.a detsembrikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 220 860,80 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

19.02.2013.a esitatud 2013.a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 190 017,58 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

20.03.2013.a esitatud 2013.a veebruarikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 203 468,73 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

18.04.2013.a esitatud 2013.a märtsikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 207 361,72 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

17.05.2013.a esitatud 2013.a aprillikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 201 214,29 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

18.07.2013.a esitatud 2013.a maikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 185 510,90 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

18.07.2013.a esitatud 2013.a juunikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 183 183,42 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

-

21.08.2013.a esitatud 2013.a juulikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris OÜ P enammakstud käibemaksu 36 046,89 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

Nimetatud summad on maksuhalduri poolt OÜ P ettemaksukontole vabastatud.

8(41)

Maksuhaldur korrigeeris 24.10.2013 maksuarvestuses OÜ P käibedeklaratsioone (maksuarvestuse lisas 5 olevad tabelid, mis on lisatud süüdistusaktile), kust nähtub, kuidas on käivet ja käibemaksu valesti kajastatud, kuidas on maksuhaldur seda korrigeerinud ja milline summa kuulub riigile tagastamisele. Käibemaksuseaduse (edaspidi: KMS) § 24 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud käibemaksuseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute, välja arvatud maksuvaba käibena käsitletavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 mõistes on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud ning tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. KMS § 7 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kauba ühendusesiseseks käibeks kauba võõrandamist teise liikmeriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmeriiki. KMS § 7 lg 4 kohaselt tõendatakse kauba ühendusesisene käive kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Kauba ühendusesisene käive maksustatakse nullmääraga, kui on täidetud nullmäära rakendamise tingimused, milleks on ostja maksukohustuslasena registreerimise numbri märkimine arvele ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendava dokumendi olemasolu vastavalt KMS § 15 lg 3. Kauba ühendusesisene käive on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega teise liikmesriiki. Sellise tehingu puhul on oluline, et kaup toimetataks füüsiliselt teise liikmesriiki ning kauba ostja peab olema teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane. OÜ PT ei ole reaalselt OÜ-le P esitatud arvetel näidatud kaupu müünud ning OÜ P ei ole kaupu edasi müünud Läti äriühingutele G LLP, TS LLP ja GT LLP. Seega oli OÜ P ja OÜ PT ning OÜ P ja Läti äriühingute G LLP, TS LLP ja GT LLP vahel vormistatud üksnes dokumendid ning reaalseid ostu-müügi tehinguid nende äriühingute vahel ei toimunud. Lähtuvalt eeltoodud käibemaksuseaduse sätetest ning põhjusel, et OÜ P ei ole tegelikkuses soetanud kaupu OÜ-lt PT ega müünud kaupu eelnimetatud Läti ühingutele, puudus OÜ-l P õiguslik alus deklareerida sisendkäibemaksu hulgas OÜ PT kauba müügi arvetel kajastatud käibemaksu ning 0% määraga käibe hulgas kauba müügi arveid Läti ühingutele. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. MKS § 92 lg 1 p 2 sätestab, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonides näidatud 9(41)

maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. OÜ P ei arvestanud tasumisele kuuluvat käibemaksu KMS § 29 lg 1 sätestatud korras, mistõttu rikkus KMS § 24 lg-s 1 sätestatud kohustust. Seetõttu esitas OÜ P perioodil jaanuar 2012 kuni august 2013 esitatud käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid sisendkäibemaksu kohta kokku summas 3 555 691,29 eurot ja 0% määraga käibe osas kokku summas 18 477 724,14 eurot, mille tulemusel suurendas alusetult tagastusnõuet 3 555 691,29 euro suuruses summas vastavalt lisatud tabelile, milline summa jäi ka riigile maksudena laekumata. Sellise tegevusega pani SP jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani SP ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse organiseerimise, s.o KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani SP ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmine, samuti ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, s.o KarS § 394 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi. Sellise tegevusega pani OT jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani OT ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani OT ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmine, samuti ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, s.o KarS § 394 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi. Sellise tegevusega pani AP jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani AP ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani AP ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmine, samuti ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, s.o KarS § 394 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi

10(41)

Sellise tegevusega pani AE jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani AE ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega pani VR jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani VR ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Sellise tegevusega pani IŠ jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani IŠ ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistuse tekstis viidatud tabelid OÜ P käibedeklaratsioonide kohta (maksuarvestuse lisa 5):

Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluv käibemaks KMD rida 13

sisendkäibemaksu- summa, mis on seadusega lubatud maha arvata KMD rida 5

kauba ühenduse- sisene käive KMD rida 3.1.1

Periood

0% määraga maksustatav käive KMD rida 3

kauba ja teenuse üh.sisene käive kokku KMD rida 3.1

Käibedeklaratsioonide alusel näidatud käive ja käibemaks

01/2012

1 117 191,98

1 030 531,28

905 281,39

280 671,35

-224 759,59

02/2012

2 446 814,62

2 342 153,62

2 164 540,33

287 152,28

-217 651,12

03/2012

888 342,38

701 524,22

493 238,93

383 057,26

-218 166,77

04/2012

1 962 927,02

1 914 980,96

1 819 260,77

347 957,90

-215 411,39

05/2012

1 951 446,90

1 859 563,05

1 680 777,53

333 000,32

-215 476,03

11(41)

06/2012

2 431 663,39

2 281 266,94

2 113 230,27

300 049,02

-225 471,62

07/2012

909 856,79

643 771,49

463 591,05

257 405,83

-214 856,23

08/2012

953 052,40

860 337,65

733 963,72

323 814,01

-213 501,82

09/2012

2 290 531,53

2 264 410,28

2 180 260,10

371 256,62

-195 817,40

10/2012

2 237 657,87

2 086 961,49

1 950 709,45

358 955,54

-212 735,25

11/2012

2 127 802,42

1 924 686,99

1 801 337,94

282 924,48

-182 957,57

12/2012

159 843,57

104 334,77

72 204,10

267 548,51

-190 052,67

Kokku

19 477 130,87

18 014 522,74

16 378 395,58

3 793 793,12

-2 526 857,46

01/2013

2 616 107,41

2 391 821,66

2 055 691,38

261 682,01

-217 066,79

02/2013

2 387 278,00

2 355 337,00

2 148 115,09

314 359,29

-233 266,26

03/2013

607 602,43

530 303,83

222 056,18

305 261,23

-235 110,41

04/2013

1 724 918,62

1 724 918,62

1 624 106,06

362 854,00

-219 000,13

05/2013

1 710 999,51

1 682 650,51

1 598 866,47

336 639,19

-208 966,89

06/2013

741 251,38

676 370,13

470 051,40

242 905,39

-202 990,58

07/2013

2 368 481,00

2 223 584,30

2 042 214,58

102 352,26

-60 084,27

Kokku

12 156 638,35

11 584 986,05

10 161 101,16

1 926 053,37

-1 376 485,33

01/2012

1 117 191,98

1 030 531,28

02/2012

895 639,28

03/2012

Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluv käibemaks KMD rida 13

sisendkäibemaksu- summa, mis on seadusega lubatud maha arvata KMD rida 5

kauba ühenduse- sisene käive KMD rida 3.1.1

Periood

0% määraga maksustatav käive KMD rida 3

kauba ja teenuse üh.sisene käive kokku KMD rida 3.1

Maksuhalduri kontrollimise tulemusel arvestatud käive ja käibemaks

905 281,39

78 936,94

-23 025,18

790 978,28

613 364,99

92 867,79

-23 366,63

888 342,38

701 524,22

493 238,93

190179,63

-25 289,14

04/2012

436 203,02

388 256,96

292 536,77

156 195,86

-23 649,35

05/2012

426 095,59

334 211,74

155 426,22

143 991,77

-26 467,48

12(41)

06/2012

887 089,27

736 692,82

568 656,15

104 615,76

-30 038,36

07/2012

909 856,79

643 771,49

463 591,05

68 312,52

-25 762,92

08/2012

953 052,40

860 337,65

733 963,72

126 244,08

-15 931,89

09/2012

740 030,57

713 909,32

629 759,14

187 695,28

-12 256,06

10/2012

780 290,31

629 593,93

493 341,89

170 352,78

-24 132,49

11/2012

529 333,86

326 218,43

202 869,38

78 825,26

21 141,65

12/2012

159 843,57

104 334,77

72 204,10

46 687,71

30 808,13

Kokku

8 722 969,02

7 260 360,89

5 624 233,73

1 444 905,36

-177 969,70

01/2013

1 073 191,73

848 905,98

512 775,70

71 664,43

-27 049,21

02/2013

838 844,71

806 903,71

599 681,80

110 890,56

-29 797,53

03/2013

607 602,43

530 303,83

222 056,18

97 899,51

-27 748,69

04/2013

196 020,81

196 020,81

95 208,25

161 639,71

-17 785,84

05/2013

150 475,18

122 126,18

38 342,14

151 128,29

-23 455,99

06/2013

741 251,38

676 370,13

470 051,40

59 721,97

-19 807,16

07/2013

825 689,82

680 793,12

499 423,40

66 305,37

-24 037,38

Kokku

4 433 076,06

3 861 423,76

2 437 538,87

719 249,84

-169 681,80

Tasumisele (+) või tagastamisele (-) kuuluv käibemaks veerg 11 - veerg 6

sisendkäibemaksu- summa, mis on seadusega lubatud maha arvata veerg 10 - veerg 5

veerg kauba ühenduse- sisene käive 9 - veerg 4

kauba ja teenuse üh.sisene käive kokku veerg 8 - veerg 3

0% määraga maksustatav käive veerg 7 veerg 2

Periood

OÜ P poolt esitatud ja maksuhalduri poolt arvestatud käibe ja käibemaksu vahe (+,)

01/2012

0,00

0,00

0,00

-201 734,41

201 734,41

02/2012

-1 551 175,34

-1 551 175,34

-1 551 175,34

-194 284,49

194 284,49

03/2012

0,00

0,00

0,00

-192 877,63

192 877,63

04/2012

-1 526 724,00

-1 526 724,00

-1 526 724,00

-191 762,04

191 762,04

13(41)

05/2012

-1 525 351,31

-1 525 351,31

-1 525 351,31

-189 008,55

189 008,55

06/2012

-1 544 574,12

-1 544 574,12

-1 544 574,12

-195 433,26

195 433,26

07/2012

0,00

0,00

0,00

-189 093,31

189 093,31

08/2012

0,00

0,00

0,00

-197 569,93

197 569,93

09/2012

-1 550 500,96

-1 550 500,96

-1 550 500,96

-183 561,34

183 561,34

10/2012

-1 457 367,56

-1 457 367,56

-1 457 367,56

-188 602,76

188 602,76

11/2012

-1 598 468,56

-1 598 468,56

-1 598 468,56

-204 099,22

204 099,22

12/2012

0,00

0,00

0,00

-220 860,80

220 860,80

Kokku

-10 754 161,85

-10 754 161,85

-1 075 161,85

-2 348 887,76

2 348 887,76

01/2013

-1 542 915,68

-1 542 915,68

-1 542 915,68

-190 017,58

190 017,58

02/2013

-1 548 433,29

-1 548 433,29

-1 548 433,29

-203 468,73

203 468,73

03/2013

0,00

0,00

-207 361,72

207 361,72

04/2013

-1 528 897,81

-1 528 897,81

-1 528 897,81

-201 214,29

201 214,29

05/2013

-1 560 524,33

-1 560 524,33

-1 560 524,33

-185 510,90

185 510,90

06/2013

0,00

0,00

0,00

-183 183,42

183 183,42

07/2013

-1 542 791,18

-1 542 791,18

-1 542 791,18

-36 046,89

36 046,89

Kokku

-7 723 562,29

-7 723 562,29

-7 723 562,29

-1 206 803,53

206 803,53

Maakohtu otsus

Vabastati süüdistatavate ja kolmandate isikute arestitud vara aresti alt kohtuotsuse jõustumisel: Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.09.2013 määrusega arestitud SP’i vara erinevates valuutades: 46 100 eurot; 12 680 SEK; 7 200 DKK; 88 USD; 633,18 eurot (445 LVL); Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud L Ltd pangakontol nr 17001183728 olevad rahalised vahendid summas 25 943 eurot; Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud P Inc pangakontol nr XXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 13 767 eurot; Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.09.2013 määrusega arestitud AP’i sularaha 700 eurot ja sõiduauto

VOLKSWAGEN

PASSAT

VARIANT

rg-märk

XXXXXX,

VIN-kood XXXXXXXXXXXXX, koos võtme ja tehnilise passiga; Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega OÜ PT pangakontol nr YYYYYYYYYYYYYYY olevad rahalised vahendid summas 18 217 eurot; Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.09.2013 määrusega arestitud AE’i vara sularaha kokku 18 485 eurot; Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud OÜ S pangakontol nr CCCCCCCCCCCC olevad rahalised vahendid summas 2 306 eurot; Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud Fs Ltd Eesti filiaali pangakontol nr WWWWWWWW olevad rahalised vahendid summas 5 749 eurot; Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud M Eesti filiaali pangakontol nr KKKKKKKKKKKKK olevad rahalised vahendid summas 1 844 eurot; Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud L pangakontol nr UUUUUUUUUUU olevad rahalised vahendid summas 5 749 eurot; Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 21.10.2013 määrusega arestitud IŠ'i vara sularaha l 300 eurot. Lahendati asitõendite tagastamise ja nende kriminaalasja materjalide juures hoidmise küsimus.

ESITATUD APELLATSIOONID

Prokuröri apellatsioon

15(41)

Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on vajalik süüdistuses vältimatult välja tuua just sellise täpsusega kõik need asjaolud, mis kohus on otsusesse märkinud.

16(41)

väljavõtmine S kontolt ning maksuhalduri poolt OÜ P tagastustaotluste alusel tagasimaksete tegemine enammakstud käibemaksu eest. Summad, mis on süüdistuses märgitud, tulenevad maksuarvestusest ja sellele lisatud tabelitest, millele on ka süüdistuses viidatud (lisatud tabel, mis on maksuarvestuse lisa 5). Need summad tulenevad omakorda maksumaksjate andmebaasi väljatrükkidest, OÜ P ja OÜ PT arvetest kauba ostmise ja edasimüümise kohta. Need on toodud välja ka kohtueelse menetluse kokkuvõttes lk 5261, kust on näha, millised arved on olnud käibedeklaratsioonide esitamise ja maksuarvestuse aluseks ning millises summas igakuiselt on tegemist valeandmete kandmisega käibedeklaratsioonidesse. Samuti on kokkuvõtte lk 128-135 toodud ära läbiotsimistel ära võetud arved, mida on koos raamatupidamise programmi andmete väljatrükiga vaadeldud ja mis on olnud aluseks maksuarvestuse koostamisel- maksuarvestuse lisad 1-4. Süüdistuses on ära toodud ka kuriteo kvalifikatsioon kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS KarS § 389-2 lg 2 järgi, viitega sellele, et selline tegevus on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi ja jätkuvalt karistatav. Kuna OÜ-l P oli ka legaalne majandustegevus seoses teiste äriühingutega siis käsitles süüdistus sellist tegevust mitte tagastusnõude tekitamise, vaid suurendamisena. Samuti on süüdistuses teo kirjelduses märgitud ära teo toimepanemine tahtlikult, mis ei välista kavatsetust kui ühte tahtluse liiki. Kavatsetus ehk teadvalt valeandmete esitamine on erinevalt kohtu seisukohast märgitud selgelt ära süüdistuse kvalifitseerivas osas.

17(41)

otsustega, et OÜ P tehingud Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetega olid näilikud ja OÜ P ei saanud ka kaupa osta PT-lt. Halduskohus on leidnud, tuginedes samadele asjaoludele, mis esitatud süüdistuses, et OÜ P ei kajastanud käibedeklaratsioonides reaalseid majandustehinguid nimetatud ettevõtetega ja seda, et maksukohustuse rikkumine on OÜ P poolt käibemaksu osas toime pandud. Prokuratuur nõustub halduskohtu seisukohtadega ja leiab samuti, et võltsarvete esitamine ülalmärgitud ettevõtete poolt, tegelike majandustehingute mittetoimumine seoses väidetava tekstiilitoodete ostu ja müügiga ja näilike tehingute kajastamine OÜ P käibedeklaratsioonides on tõendamist leidnud. Esiteks ei ole OÜ-le S väidetavalt kaupa tarninud äriühingute H OÜ, P OÜ ja T OÜ tegelik ja sõltumatu majandustegevus tõendamist leidnud. Nimetatud ettevõtete juhatuse liikmed LR, ET ja SN ei tea nende ettevõtete juhtimisest ja tehingutest midagi, mis annab aluse arvata, et neid tehinguid ka ei toimunud. Samuti oli nende tegevusala Äriregistri andmetel hoopis muu kui tekstiilitoodete müük- T OÜ-l metsamajandus ning OÜ H põhitegevusala toitlustus, OÜ P puhul põhitegevusala katusetööd. Tuleb võtta arvesse ka seda, et kuritegeliku ühenduse liikmete poolt koostati OÜ P ja OÜ H nimelt arved OÜ-le S, millised leiti salvestatult mälupulgale, mis omakorda leiti läbiotsimise käigus aadressil TTT, Tallinn pliidi kohale ehitatud kubust. Samale mälupulgale olid salvestunud ka OÜ T raamatupidamise aastaaruande lehed (osaliselt), kirjetega „OÜ T“, „juhataja SN“. Seetõttu olid H OÜ, P OÜ ja T OÜ ja S OÜ varifirma tunnustega. Seega ei saanud ka väidetavas tarneahelas osalenud teised äriühingud vaidlusalust kaupa tarnida ja tarneahelat tegelikult ei eksisteerinud ning seda sooviti üksnes näidata. Tehingute näilikkust tõendavad veel järgmised asjaolud. Süüdistusakti punktides 14, 15, 16, 17, 19, 20 märgitud tõendite, samuti süüdistusakti p 23 nimetatud tõendite- läbiotsimistel ära võetud dokumentide- arvete, CMR-de, saatelehtedega on tõendatud see, et OÜ P müüs näiliselt kaupa Läti Vabariigis tegutsenud äriühingutele. Vormistatud olid üksnes dokumendid ning reaalseid ostumüügi tehinguid nende äriühingute vahel ei toimunud. Seda kinnitavad tunnistajate AR /II kd tl 171-176/, HP /II kd tl 177-182/, ML/II kd tl 183-185, 194196/, DP /II kd tl 197-202/, AG /II kd tl 203-208, III kd tl 109-114/, AL /II kd tl 209-217/, EL /II kd tl 228-240/, VS /III kd tl 103-106/, VL /XXXVII kd tl 202-205/ ütlused koos lisatud dokumentidega, Rahvusvahelise autotranspordi saatelehed (CMR-d) /II kd tl 186-193/, SIA O vastuskirjad Läti Vabariigi Finantspolitsei Ametile /III kd tl 1-65, SIA S ja Rigas Brivosta ameti vastuskirjad Läti Vabariigi Finantspolitsei Ametile koos lisatud CMR-dega /III kd tl 66-85/, Transpordifirmade vastused päringutele koos lisatud CMR-de, lepingute, maksekorralduste ja veotellimistega /III kd tl 133-241, IV kd tl 3-18, 30-58/. Need tõendavad seda, kuidas toimus kauba ladustamine Lätis ja kauba liikumine Läti ja Eesti vahel ning ladustamine Tallinnas, vedude korraldamine, millises koguses kaupa OÜ P poolt SIA S ja SIA O ladudesse Riias hoiule toimetati ja samas koguses edasitoimetamist, samuti millised olid autod ja autojuhid, kes kaupa transportisid. Veokite laadimine toimus tunnistajate ütluste kohaselt ladudes aadressidel SSS, Tallinn ja KKK, Tallinn ning toimetati Läti Vabariiki aadressil EEE, Riia asuvasse SIA S kuuluvasse lattu (perioodil 13.02.2012 – 09.01.2013) ja aadressil RRR, Riia asuvasse SIA O kuuluvasse lattu (perioodil 14.02.2013 – 10.07.2013). Sama kauba liikumine tuleneb selgelt aktides ja CMR-des märgitud kauba aluste kogusest, kauba artiklitest ja sortimendist, samuti kauba kaalust, mis oli kogu aeg sama. XXXIX tl 103-104 on näha, et OÜ P poolt on RRR Riia aadressile saadetud 172 kaubaalust. Täpselt samas koguses veeti sealt ka kaubaaluseid välja ja dokumentidest ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt alguspunkti, so ladudesse aadressil SSS, Tallinn ja KKK.

18(41)

XXXIX Tl 105-106 on vaadeldud CMR-e eelpoolmainitud Lätiga seotud ettevõtetele G LLP, TS LLP ja GT LLP, mis leiti läbiotsimisel OÜ P kontorist ja neist nähtub, et kogu aeg on saadetud aluste arv ja kauba kogus olnud praktiliselt sama- 41 alust. SIA S kuuluvast laost aadressil EEE, Riia ja SIA O kuuluvast laost aadressil RRR, Riia viidi kaup, so tekstiilitooted, alguspunkti, so ladudesse aadressil SSS, Tallinn ja KKK, Tallinn, tagasi kasutades Läti Vabariigi registrisse kantud veokeid, milliseid juhtisid Läti Vabariigi kodanikud AL, AR, HP ja AG. Ütlusi Lätist kauba Eestisse toomisest SIA O laost RRR on andnud tunnistajad AG, HP, AL, EL. Kontaktnumbriks oli neil IŠ number XXXXXXXXX. Üheks olulisemaks tõendiks on ANTS andmebaasi, CMR-de ja SIA O aktide vaatlusprotokollid /XXXIX kd tl 88-106/ - nende põhjal on selge, millal ja milliste autode poolt Lätist Eestisse kaup tagasi toodi ning et ringles üks ja sama kaup. Samuti on sealt näha, mis kuupäevadel SIA O konkreetse aktiga seoses konkreetsed veokid, mida juhtisid AL, AS, AG, HP, aga ka JV ja RJ Läti Vabariigist Eesti Vabariiki sisenesid tl 88-102. O vastuskirjast III kd tl 1-2 nähtub, et P on saatnud RRR aadressile GT Llp-le kaheksa koormat rõivaid, mis saadeti ka edasi kliendi nõudmisel ja vastavalt laadimisaktidele. Kuna kaup liikus laadimisaktide ja tunnistajate ütluste kohaselt tegelikult Eestisse tagasi, on selge, et sel puudus majanduslik mõttekus ja tegemist oli fiktiivse tehingu ja veeti sama kaupa maksukuriteo varjamiseks. Kirjale lisatud CMR-dest ja laadimisaktidest nähtub, et täpselt samas koguses on kaup mõne aja pärast edasi saadetud. Nt 14.02.2013 on sisse tulnud 24 alust riideid ja 09.04.2013 on autojuht AL võtnud vastu edasisaatmiseks samuti 24 alust riideid ja viidatud on just 14.02.2013 sisse tulnud kaubale. Samamoodi on kaup sisse ja välja läinud ka hiljem. III kd tl 1-42 on näha CMR-dest ja laadimisaktidest, et korduvalt on OÜ P poolt toodud aadressile RRR tekstiilitooteid ning peale seda on täpselt samade aluste arvu, kaalu ja mahuga kaup ära viidud. Tunnistaja AL sõnul viis ta kaupa Lätist Eestisse nii aadressilt EEE kui ka RRR ja maha laaditi kaup nii Suur-Sõjamäel kui Kadaka teel. Seejuures peale IŠ numbrile helistamist tuli kohale mehed, kes kaupa maha hakkasid laadima. Samuti oli laadijaks mõlemas kohas sama mees. Seda, et aktides märgitud kaupa väljavedamiseks vastu võtnud isikud on nende kasutuses olnud sõidukitega kohe ka Ikla piiripunktist Eesti Vabariiki sisenenud, kinnitab ka ANTS andmebaasi andmete ja aktide vaatlusprotokoll /XXXIX kd tl 88-106/, kust on näha, et päev hiljem on sõidukid jõudnud Eestisse. Seda et kaup veeti välja ja viidi Eestisse tagasi ka SIA S laost EEE Riia, kinnitavad tunnistajate ütlused- AR, samuti AL ja VS. ANTS vaatluse protokolli kohaselt on 08.05.2013 varem AG kasutuses olnud sõiduk Eestisse sisenenud ja VS ütluste kohaselt võeti kaup sel kuupäeval selle autoga peale Riiast, EEE. AL sõnul, kes on kaupa toonud 9 korda sealt aadressilt ja ühe korra RRR Eestisse, kauba liikumine ja laadimine toimus samamoodi ja mõlemasse lattu. Seetõttu oli tegemist ühe jätkuvalt toimiva süsteemiga, kus ettevõtted, kellele Lätti kaupa saadeti, olid samad, kasutati lihtsalt mitut ladu Lätis, Eesti laod olid ka samad. Tl 107-128 on vaadeldud OÜ P pangaülekandeid OÜ PT-le, mis puudutavad viimase poolt esitatud arveid tekstiilitoodete müügi kohta. Sealt nähtub samuti, et arvetel märgitud kauba maksumus on kogu aeg samas suurusjärgus. See, et kaup viidi lisaks OÜ P renditud Suur-Sõjamäe laole ka S poolt renditud Kadaka tee lattu, tuleneb lisaks tunnistajate ütlustele ka sellest, et ka S oli kuritegeliku ühenduse kontrolli all olev ettevõte tulenevalt läbiotsimisel leitud erinevatest esemetest ja raha viimisest TTT kontorisse.

19(41)

Samuti ei ole eluliselt usutav ja majanduslikult mõttekas see, et oli vaja Eestist Lätisse ja tagasi samades kogustes samadesse ladudesse tekstiilitooteid vedada. See ei olnud majanduslikult otstarbekas ei OÜ P jaoks ega ka kellegi teise ettevõtja jaoks, kes võis ladusid rentida SSS, Tallinn ja KKK. Seda, et tehingud olid fiktiivsed, kinnitab ka lisaks asjaolu, et tehingud toimusid ettevõtetega, mille etteotsa oli paigutatud variisikud ehk nö tankistid. GT LLP juhatuse liige KS, TS LLP juhatuse liige VG, GT LLP juhatuse liige SB ei tea tehingutest OÜ P midagi. Tallinnas TTT leiti läbiotsimisel lisaks ka mälupulk, kus olid failid pakkenimekirjade ja ettemaksuarvetega TS-le ja G LLp-le. Samuti leiti OÜ P paberarveid ja CMR-e samadele ettevõtetele, samuti GT Llp-le, mille samasugused originaalarvete teised eksemplarid asusid ka Haapsalus P kontoris, kuigi oleksid pidanud olema hoopis Läti offshore firmade käes. Lisaks sellele leiti ja võeti ära 28.08.2013.a OÜ PT tegevuskoha aadressil toimunud läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust GT LLP pitsat, mis näitab, et ka see ettevõte oli tegelikult SP kontrolli all. Need tõendid näitavad lisaks tehingute näilikkusele ka nimetatud ettevõtete tegelikku juhtimist ja kontrolli SP poolt aadressilt TTT.

20(41)

Samuti leiti läbiotsimisel käsikirjalises tekstis juhised AE-le, kuidas ta peab käituma XVII lk 194, samuti veel erinevaid juhiseid, mida keegi peab rääkima, nt XVII tl 177-178, 197-202/, mis näitab samuti tehinguahela kontrolli ja juhtimist süüdistatava poolt aadressilt TTT. TTT asus ka tegelik kasusaaja SP, kes pidi kusagilt ju seda raha saama, mis tema tegelikku elujärge võimaldas nii jõukaks kujundada nagu see isiku vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokollide kohaselt tegelikult oli. Samuti oli temal seoseid mitmete süüdistuses märgitud äriühingutega, mis osalesid raha liikumise protsessis ja mida kohus on otsuses ka ära märkinud- ta oli PT juhatuse liige, samuti oli OÜ P osanikuks ise ja teiste äriühingute kaudu. Ta on ka saanud oma pangakontole makseid P Inc kaudu, kuhu laekus samuti osa kuritegelikust tulust. Samuti on selle ettevõtte pangakontolt tehtud ülekandeid SP isiklikule osta.ee ettemaksukontole. Oluline on ka see, et SP ja tema pereliikmed kasutasid läbiotsimise protokolli ja ülalmärgitud varandusliku olukorra kohta koostatud protokolli kohaselt OÜ P kuuluvaid või liisitud kalleid sõidukeid, mis näitab teda kui tegelikku ettevõtte juhti ja kasusaajat. Seejuures on olulised ka AE ütlused, kelle jaoks oligi SP OÜ P suuromanik. SP tundis pidevat huvi ettevõtte käekäigu vastu ning suhtles AE-ga sel põhjusel mitu korda nädalas. Oluline on ka see, et töölepingu sõlmis AE-ga SP. Info vahetamist ja fakside saatmist kinnitab ka kõneeristuse protokoll, kust on näha Haapsalu kontorist TTT-ga toimunud sideseansid. Samuti leiti sealt palju OÜ P tegevust puudutavaid dokumente, mis viitavad sellele, et AE kandis pidevalt oma tegevustest SP-le ette. Ka tunnistaja MH arusaamist mööda oli SP OÜ P omanik YH kaudu. Asjaolu, et kubust leiti läbiotsimisel peidetult erinevaid kuritegude toimepanemisega seotud esemeid, mis olid pealegi sinna peidetud, näitab TTT viibinud isikute, s.t SP ja OT, kes olid seal ka läbiotsimise ajal, teadlikkust tehingute ebaseaduslikkusest ja nende varjamist, samuti dokumentide koostamist just seal kontoris. Oluline on, et leiti selliseid dokumente ja esemeid, mis ei peaks tavapärase majandustegevuse ja üksteisest sõltumatute isikute puhul olema ühe tehingulüli valduses. Näiteks leiti järgmised dokumendid: OÜ P raamatupidamise kontode väljatrükid ja arved erinevatele isikutele (hankijatele), Nurme vabriku juhtkonna nõupidamiste protokollid, dokumendid OÜ P ning TS, G ja GT vaheliste tehingute kohta (lepingud, arved ja pakkenimekirjad, CMR-d, transpordi tellimused, veosekindlustuse poliisid), GT e-postiaadress ja parool, GT esindaja (SB) passikoopia ja isiku allkirjadega tühjad lehed, Läti Vabariigi riigi tuluteenistuse kiri TS -le, S arved PT-le, S ja PT vaheline laenuleping, OÜ P ja S vaheline müügileping, S TSD andmete väljatrükk emaksuametist, MTA poolt AP-le saadetud korraldus teabe andmiseks ja AP vaie MTA-le, OÜ P, OÜ H ja OÜ K arved S OÜ-le, OÜ K internetipanga isikliku võtme leping, OÜ T kohta käivad andmed, Swedbanki suurkliendihalduri päringud S OÜ-le, PT-le ja P Eestile äriühingute tegelike (lõplike) kasusaajate kohta, F Eesti filiaali ja L Eesti filiaali äriregistrist nähtuvatele epostiaadressidele ([email protected] ja [email protected]) saadetud e-kirjad (firmade likvideerimise reklaamid), F Eesti filiaalile edastatud MTA korralduse vaidlustamisega seonduv dokumentatsioon. Samuti leiti TTT kontorist näiteks GT pitsat, andmesidemodem (internetipulk) ja kõnekaardi XXXXXXXX ümbris (nimetatud modemit ja abonentnumbrit kasutades esitati F Eesti filiaali, M Eesti filiaali ja Li maksudeklaratsioone ning tehti nimetatud äriühingute pangaülekandeid, sh OÜ-le P) ning PIN-kalkulaatorid, mis olid seotud AP, VR, S, F Eesti filiaali, L Eesti filiaali ja M Eesti filiaali pangakontodega. Tähelepanuväärne on seejuures, et valdavalt leiti eelnevalt loetletud dokumendid ja esemed peidetuna TTT pliidi kohal olevasse kubusse. Nimetatud viitab, et TTT korterit/kontorit kasutanud isikud mõistsid, et vastavaid dokumente ja esemeid ei tohiks nende valdusest leida. Kohtu põhjendus, et ainult nimetatud esemetega ühes ruumis viibimine ei määra kindlaks valdust ega esemete kasutamist, ei ole põhjendatud. Ei ole mingit alust arvata, et keegi kolmas tuvastamata

21(41)

isik tegelikult koostas seal dokumente ja tegi pangaülekandeid, kuna sellekohased tõendid puuduvad. Kuna nimetatud dokumente leiti nii paberkandjal kui elektroonsetel andmekandjatel, viitab see sellele, et TTT kontori kasutajad on osalenud ka nende loomises. Viidatud asjaolud annavad aluse järeldada, et TTT tegevuskohta kasutanud isikud kontrollisid tegelikkuses kogu vaidlusalust näilikku tehinguteahelat. Tehinguteahela kontrollimise all tuleb mõista kontrolli tehinguteahelas osalenud isikute otsustuste üle (tehinguteahela lülid ei olnud kõnealustes tehingutes sõltumatud) ning varjatult nende nimel selliste tõendite loomist, mis tavapärases majandustegevuses viitavad tagantjärele kontrollimisel tehingute reaalsele toimumisele iseseisvate tehingupartnerite vahel. Sellisteks tõenditeks on dokumendid, mis kajastavad kauba edasimüüki (arved, lepingud, üleandmise aktid jms), kauba eest tasumisele viitavad tõendid (pangaülekanded) ja ka tõendid, mis viitavad, et dokumentides kajastatud kaup tehingute toimumise ajal reaalselt eksisteeris ja liikus (transporditeenuse tellimine ja sellega seotud dokumentide vormistamine, nagu CMR-id, kaubaveo kindlustuslepingud jms). Ka halduskohus leidis, et on põhjendatud järeldada, et vaidlustatud maksuotsuses analüüsitud tehinguteahelas ei osalenud sõltumatud ja iseseisvat majandustegevust läbi viivad äriühingud, vaid tehinguteahelat kontrollisid samad füüsilised isikud (eeldatavalt SP ja OT) eesmärgiga jätta näilike kauba edasimüügitehingutega mulje käibemaksu enammakse tekkimisest OÜ-s P. Antud juhul on läbiotsimisel leitud esemete põhjal võimalik omistada nende kaudu tehinguteahela kontrolli ja seega ka teovalitsemist SP-le ja OT-le, kuid ei ole alust arvata, et ka teised süüdistuses märgitud isikud ei teadnud tehingute ebaseaduslikkusest midagi ega saanud nende kaudu kriminaaltulu.

22(41)

Läbiotsimistel leitud esemete ja AP kaitsja esitatud 29.11.2004 a rendilepingust tulenevalt kasutas Tallinn, TTT ruume ka AP. Läbiotsimisel leiti ka telefonid, millega on oldud kontaktis nii AP kui IŠ-ga, samuti teiste süüdistatavatega. Ka AP elukohast ja autost leiti juhiseid, mida ta peab maksuhaldurile rääkima - XIX lk 229-230, samuti XX lk 11-17. See, et AP poolt väljavõetud sularaha liikus just SP juhtiva kuritegeliku ühenduse kätte aadressile TTT, on tõendatud sellega, et palju OÜ S seotud esemeid asus nimetatud aadressil. Samuti on OÜ PT poolt OÜ-le S tehtud pangaülekannetes märgitud mõnedel juhtudel ülekande alusena laen. OÜ PT ülekandeid tehti samuti aadressilt TTT ning selle juhatuse liige on OT. Ka S on kaitsja esitatud rendilepingu kohaselt rentinud ruume TTT aadressil. Seega on alust arvata, et ka sularaha viidi sinna, sest ettevõtte registreeritud tegevuskohas Viljandis läbiotsimise protokolli kohaselt mingit reaalsele ettevõtte juhtimisele viitavaid esemeid ja andmeid ei olnud. TTT asus ka tegelik kasusaaja SP, kes pidi kusagilt ju seda raha saama, mis tema tegelikku elujärge võimaldas nii jõukaks kujundada nagu see isiku vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokollide kohaselt oli. Ei ole mingit alust arvata, et väljavõetud sularaha kuhugi mujale sai liikuda. AP äriühingul ja tal endal ei olnud mingit olulist sissetulekute ja jõukuse tõusu märgata vaatlusprotokolli kohaselt. Seega oli AP ja S OÜ vahetus kontaktis SP ja OT-ga, AP toimetas nende kätte sularaha, koostas arveid S OÜ nimelt PT OÜ-le ning pidi täitma SP korraldusi.

23(41)

AE teadis, et Tallinna üksuses tegeleti tekstiilitoodete hulgi sisseostmisega ja edasimüümisega. Ta puutus kokku selle aruandlusega, samuti arvetega ja ülekannete tegemisega. Ettevõttel oli üks raamatupidamine. Ta oli kursis ka mõnede pretensioonidega ja koostas neid, mille kohta on dokumendid ka olemas nagu nt XII kd tl 224-238. Ta tegeles ka arvete kinnitamise ja pangaülekannetega, teades seega ka tehingutest Läti ettevõtetega ja raha liikumisi, sh M kontolt OÜ P kontole. Halduskohus leidis samuti, et võttes arvesse, et kogused, mida vahendati, olid suured ja tehingud suure maksumusega, ei saa asjaolu, et vahendustegevust korraldab üksnes laopidaja ning arveid allkirjastab I. P ning juhatuse liikmel puudub tehingutest igasugune teadmine, pidada äritegevuses tavapäraseks. Sellist tegevust ei saa pidada mõistlikule ettevõtjale omaseks. Riigikohtu lahendis 4-16-6493 on märgitud, et kohtupraktika kohaselt saab juriidilist isikut karistada ka siis, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7). Antud juhul tegutses AE OÜ P huvides juhatuse liikmena OÜ P huvides, korraldades käibedeklaratsioonide esitamist raamatupidajate kaudu, teades deklaratsioonides kajastatud tehingute sisust ja kiites need heaks. Ta võimaldas teha tehinguid äriühingutega, kelle eesotsas olid variisikud ja mille tegelikke juhte ja kasusaajaid ta ei teadnud. Samuti võimaldas ta teha pangaülekandeid PT-le ja Läti äriühingutele, mistõttu sai tema tegevuse tulemusena raharing toimida ja tema roll oli seetõttu oluline maksukuriteo toimepanemisel. Esitatud süüdistus võimaldab AE süüdimõistmist, kuna on välja toodud tema roll ja tegevused maksukuriteo toimepanemisel. Süüdistuses on ära on märgitud, et tema korraldas OÜ P juhatuse liikmena teadvalt valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamist maksuhaldurile. Samuti on kirjas tema enda panus ja tegevus kuritegelikus ühenduses ja maksukuriteos- Läti ettevõtetele esitatud arvete raamatupidamises arvele võtmine ja tasumise kontrollimine, samuti PTle pangaülekannete tegemine. Samuti on süüdistuses kirjas, et ta pani kuriteo toime ka vahendlikult- kasutades raamatupidajat MH- süüdistuses on lõpuosas kirjas, et SP korraldusel ja AE poolt raamatupidajat MH kasutades, esitati grupis koos OT, AP, VR ja IŠ-ga maksuhaldurile OÜ P käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Samuti on eelnevalt kirjas, mismoodi toimus käibedeklaratsioonide esitamine maksuhaldurile. Käibemaksudeklaratsioonid esitas maksuhaldurile elektrooniliselt Haapsalust OÜ P kontorist või siis enda kodust Lihulast AE-lt saadud korralduse ja sõlmitud töölepingu alusel OÜ P raamatupidaja MH selliselt, et arved enne raamatupidamisse jõudmist kontrolliti üle AE poolt (so kas arvetel on olemas OÜ P müügijuhi allkiri), misjärel AE edastas need OÜ P raamatupidajatele EA-le ja EJ-le, kes sisestasid esitatud arved raamatupidamise programmi, mille alusel esitas OÜ P raamatupidaja MH maksuhaldurile igakuiselt maksudeklaratsioonid. See, et MH nii deklaratsioone esitas, on ka tõendamist leidnud MH ütluste ja I kd tl 207-212 oleva MTA vastusega. Seetõttu on süüdistuses kirjas, et AE tegutses tahtlikult SP-lt saadud juhiste ja korralduste alusel, teades näilikest tehingutest ja kasutades ära raamatupidajat, mistõttu on tegu toime pandud ülekaaluka teadmisega.

24(41)

IŠ on olnud oma teise telefoni ja selles oleva numbriga XXXXXXXX, mis leiti tema kodust läbiotsimise käigus, omakorda kontaktis TTT leitud telefoniga, mille abonentnumber oli NNNNNNNN. IŠ telefoni kõnekaardi ümbris leiti samas peidetult TTT. Telefonide vaatlusega on tuvastatud, et ta on olnud kontaktis nii SP kui OT-ga ja need tõendid viitavad sellele, et talle usaldati oluline tegevus kuriteo toimepanemisel ta teadis, milline oli tema roll selles. VR osas on põhjendatud ka tema lugemine kuritegeliku ühenduse liikmeks, kuna ta võimaldas kasutada oma isikuandmeid, pangakontosid ja äriühinguid jätkuvalt kuritegude toimepanemisel pangaülekanneteks ja deklaratsioonide esitamiseks. Lisaks on ta andnud ka oma isikut tõendavaid dokumente- passi ja ID kaarti kasutada teisele isikule, mis on jõudnud ka SP kätte, mida kinnitab läbiotsimise protokoll. Ta tunnistas ka ise PIN kalkulaatori saamist ja selle ning oma ID kaardi andmist korduvalt teiste isikute kätte, samuti pangas ja maksuametis lepingute sõlmimist. TTT leiti läbiotsimisel ka mh [email protected] aadressile 21.01.2013 saadetud kirja väljatrükk, samuti oli seal Fs kaebused maksuhaldurile ja VR volikirjad, mis kannavad 15.01.2013 kuupäeva ja on tema poolt allkirjastatud XVII lk 139-141. Samuti muud dokumendid 2013 aastast XVII lk 73-175, mis näitab tema jätkuvat tegutsemist ja teadlikkust nende ettevõtete tegevusest, samuti seoseid SP-ga. Läbiotsimisel leitud esemete põhjal saab asuda seisukohale, et VR andis need esemed SP kätte. Seejärel teostas OT TTT2 aadressilt pangaülekandeid OÜ-le S ning VR-ga seotud ettevõtete vahel mille tulemusel jõudis raha lõpuks M Eesti Filiaali kontolt OÜ P pangakontole tagasi. Prokuratuur rõhutab, et ülekanded teostati internetipulgaga Huawei, millise abonentnumber on XXXXXXXX ning milline leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust. See näitab, et ka L, F Eesti Filiaal, M Eesti Filiaal, samuti AP juhitav ettevõtte OÜ S olid SP juhitava kuritegeliku ühenduse kontrolli all. Kui VR poleks seda kõike teinud, poleks ka raha liikumine saanud sellisel kujul toimida.

25(41)

Kuritegelik ühenduse püsivust ja selle pikaajalist toimimist koos sinna kuuluvate isikute rollide jaotusega näitab selle pikaajalisus. Esiteks oli maksukuriteo toimepanemise periood suhteliselt pikk- 2012 jaanuar kuni 2013 august ehk poolteist aastat. Samas tuli selleks, et see ühendus tööle hakkaks, teha ka enne 2012 jaanuaris deklaratsioonide esitamist pikaajalist eeltööd- saada oma kontrolli alla erinevaid äriühinguid, mille kaudu näidata, et on toimunud üldse mingi tekstiilitoodete ostmine ja edasimüük. Samuti oli vaja leida ettevõtted, keda saab näidata Läti Vabariigis kauba ostjatena. Lõpuks oli vaja luua ka raha ringluse kett, et raha pangakontodel näidatud fiktiivse laenulepinguga M kaudu tagasi OÜ P kontole jõuaks. Samuti oli vaja leida laod nii Eestis kui Lätis, mille vahel kaupa liigutada, nt leping OÜ P ja Ai AS vahel kannab 01.09.2007 kuupäeva. Selleks tuli ka müügilepinguid vormistada juba oluliselt varem nagu nt G Llp ja OÜ P vaheline leping kandis 24.10.2010 kuupäeva. Samuti vormistati nt VR erinevate äriühingute juhatuse liikmeks ja pangas allkirjaõiguslikuks isikuks enne 01.01.2012. Kuritegelik ühendus toimiks selliselt edasi ka siis, kui keegi sellest oleks välja vahetatud- nt IŠ asemele keegi teine laadib kaupa peale või on keegi teine raharingi kuuluvate ettevõtete juhatuses. Ka saaks OT ja AE asemel põhimõtteliselt keegi teine pangaülekandeid teha. Isikute vahetamist ettevõtete juhatuses näitab ka see, et ettevõtete ühendamise tulemusena tekitatud OÜ P juhatusse pandi AE asemel RV /IV kd tl 81-87, XLII tl 119-120/. Samuti asendati teatud aja möödudes Lätis tegutsenud ettevõtted järgmistega- G LLP tehti tehinguid perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), TS LLP (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja GT LLP (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a). Seega saab öelda, et tegemist on püsiva ja kindlate ülesannete jaotusega ühendusega.

26(41)

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub vangistus 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.08.2013 ja 30.08.2013, s.o kolm päeva ning kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva, mille kandmisest vabastada tingimisi KarS § 73 alusel viieaastase katseajaga. KarS § 49-1 lg 1 alusel mõista lisakaristusena ettevõtluskeeld viieks aastaks.

27(41)

KarS § 49-1 lg 1 alusel mõista lisakaristusena ettevõtluskeeld viieks aastaks.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

28(41)

Ühtlasi paluvad menetluskulud.

kaitsjad

välja

mõista

riigi

eelarvest

apellatsioonimenetluses

tekkinud

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

29(41)

Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktika kohaselt peavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevad faktilised asjaolud kajastuma süüdistuse sisus piisava täpsusega. Riigikohus on märkinud, et süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit ja süüdistusaktis faktiliste asjaolude kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest (RKKK 3-1-1-83-11, p 10). Samas peab teave olema piisav, et süüdistatav saaks süüdistusest täielikult aru ja tal oleks võimalik valmistuda adekvaatseks kaitsetegevuseks. Süüdistusakti põhifunktsiooniks on määrata kindlaks menetlusese ja anda süüdistatavale kaitseõiguse teostamiseks ja kohtule menetluse toimetamiseks vajalik teave konkreetse teoetteheite ja prokuratuuri õigusliku hinnangu kohta. Kokkuvõtvalt märgib kolleegium, et süüdistusakti tagastamine prokuratuurile on põhjendatud siis, kui ei ole kajastatud KrMS § 154 asjaolud ning süüdistus on koostatud selliselt, et see takistab kohtulikku arutelu. Seda eelõige olukorras, kus süüdistuse sisu on keeleliselt või muudel põhjustel põhjendamatult raskesti arusaadav. Käesoleval juhul leidis maakohus, süüdistatavaid kohtu alla andes, et süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele ning selles sisaldub menetluse toimetamiseks vajalik teave konkreetse teoetteheite ja prokuratuuri õigusliku hinnangu kohta. Sellise järelduse tegemine ei takista aga kohtul mingil juhul kohtuliku arutamise tulemusena süüdistuses esinevate puuduste tuvastamisel, mis toovad endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus, õigeksmõistva otsuse tegemise kaalumist (RKKK nr 3-1-1-96-06, p-d 15 16; 3-1-1-31-10, p 17). Vastasel juhul, apellandi loogika kohaselt, peaks kaasnema iga KrMS § 154 kohaselt prokuratuuri poolt koostatud süüdistusaktiga ka süüdimõistev kohtuotsus, juhul, kui asjas on kogutud küllaldased süütõendid. Kohtukolleegium leiab, süüdistusakti prokuratuurile tagastamata jätmine põhjusel, et süüdistus pole piisavalt selge ega sisalda tõendamiseseme seisukohalt tähtsaid faktilisi asjaolusid, ei saa mingil juhul olla maakohtule etteheidetav. Selge, konkretiseeritud süüdistuse esitamine ning toetamine on prokuratuuri eksklusiivseks ülesandeks.

30(41)

tehingute tegemine ei ole tõendamist leidnud, on kriminaalasjas piisav tõendite kogum, mille põhjal saab süüdistuse selles osas tõendatuks lugeda; 5) põhjendamatu on maakohtu järeldus, et TTT pliidi kohal olevasse kubusse peidetud dokumendid ja esemed ja samas ruumis süüdistatavate viibimine ei määra veel kindlaks nende esemete valdust ega kasutamist süüdistatavate poolt; 6) maakohus ei ole ka piisavalt põhjendanud, miks on antud juhul välistatud kuritegeliku ühenduse püsivus, kui kuritegeliku ühenduse liige asendatakse kellegi teisega; 7) juhul, kui kohus mingil põhjusel, mis tuleneb kas süüdistuse sisust või toimikus olevatest tõenditest, leiab, et ei ole võimalik süüdistatavaid süüdi mõista maksukelmuses ja rahapesus, siis tuleks kohtul kaaluda siiski ka seda, kas süüdistus on põhjendatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja sinna kuulumise osas; 8) maakohtu otsus tuleb süüdistatavate õigeksmõistmise osas tühistada, kuna kohus on andnud tõenditele ebaõige hinnangu ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohtukolleegium märgib, et rohkem etteheiteid maakohtu otsusele prokuratuuri apellatsioonis ei leidu. Ülejäänud apellatsioonis nimetab prokurör taaskord kriminaaltoimikus olevaid tõendeid ning taasesitab oma seisukohti nende tõendite hindamise osas. Prokurör ei heida maakohtule ette, et ta oleks mõne tõendi tähelepanuta või kogumis teiste tõenditega hindamata jätnud. Apellatsioonist järeldub, et prokurör ei nõustu üksnes maakohtu poolt uuritud tõenditele antud hinnanguga ning taotleb esmajoones maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatavate süüditunnistamist kõikides neile süüks arvatud kuritegudes. Alternatiivselt taotleb prokurör juhul, kui kohus mingil põhjusel leiab, et ei ole võimalik süüdistatavaid süüdi mõista maksukelmuses ja rahapesus, „kohtul kaaluda siiski ka seda, kas süüdistus on põhjendatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja sinna kuulumise osas“. Ringkonnakohus märgib lisaks, et prokuratuuri apellatsioon on oma sisult vastuoluline, kuna sissejuhatavas osas leitakse, et maakohus pole süüdistatavate õigeksmõistmist piisavalt põhjendanud, apellatsiooni lõpus asutakse aga seisukohale, et maakohtu otsus tuleb süüdistatavate õigeksmõistmise osas tühistada, kuna kohus on andnud tõenditele ebaõige hinnangu ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma seisukohti üksikasjalikult ja ammendavalt põhjendanud, peatudes eraldi igale süüdistatavale etteheidetud käitumisaktil ning analüüsides neid kriminaalasjas uuritud tõendikogumi põhjal. Maakohtu veendumuskäigu kujunemine on lugejale selge ja jälgitav, mistõttu on alusetu prokuratuuri seisukoht, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et süüdistatavate õigeksmõistmine kohtuotsuses ei ole põhjendatud, mis viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kas maakohus on kogumis uuritud tõenditele ebaõige hinnangu andnud, mis on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. II.

31(41)

ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Kriminaalasja 3-1-1-84-12 tehtud Riigikohtu otsuse punktis 12 märgitu kohaselt on nõutav, et süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldus kajastuks tervikuna süüdistuse sisus ja seda ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (Riigikohtu otsus 3-1-1-59-16, kus omakorda viidatakse Riigikohtu üldkogu otsusele asjas nr 3-1-1-24-05, p 14; kriminaalkolleegiumi otsusele asjas nr 3-11-84-12, p 10 ja määrusele asjas nr 3-1-1-80-13, p 7.2.1). Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, millega mingit väidet põhjendatakse. Riigikohus on selgitanud, et süüdistuse sisu peab kajastama faktiliste (eluliste) asjaolude kirjeldust, mitte seaduses sätestatud süüteokoosseisu tunnuste ümberkirjutust. Ka prokuröri poolt hiljem e kohtumenetluses esitatud väited süüdistuse sisustamiseks väljuvad süüdistuse piiridest (RKKK 3-1-1-59-16). Kuna fakte, mis võimaldaksid hinnata, kas süüdistatavatele etteheidetav koostegutsemise vorm oli struktureeritud ja milline oli siis tegelikult see neile etteheidetav kindel rollide jaotus, ei ole süüdistuses välja toodud, ei saa neid asjaolusid KrMS § 268 lg 1 ning lg 5 esimese lause kohaselt ka kohtumenetluses tuvastada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust. Prokuratuur viitab apellatsioonis asjakohaselt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-83-10 p-le 19, mille kohaselt peavad kaitseõiguse tagamiseks süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (vt Riigikohtu üldkogu

32(41)

OÜ PT, OÜ S, L, F Eesti Filiaal, ja M Eesti Filiaal, milliseid kasutades loodi raha liikumise kett, kus raha liigub ühe ettevõtte kontolt teisele ja jõuab lõpuks tagasi OÜ P kontole. Samuti soetati SP korraldusel äriühingud OÜ T, OÜ P ja OÜ H, milliseid kasutati tõe tuvastamise raskendamiseks, s.o näilike tehingute toimumise tõendamiseks selle kohta, et OÜ S on tekstiilitooted soetanud Eesti Vabariigis registreeritud äriühingutelt. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et ülaltoodud kirjeldusest ei nähtu ühtki konkreetset tegevust, faktilist asjaolu, mis sisustaksid SP poolt KTÜ loomise, sinna liikmete „värbamise“, liikmetele korralduste ja juhiste andmise. Millised olid SP korraldused ja juhised ning millal ja kuidas need anti edasi KTÜ väidetavatele liikmetele – OT-le, AP-le, AE-le, VR-le ja IŠ-le, süüdistusest ei selgu. Millistel asjaoludel ja kelle poolt „soetati“ süüdistuses nimetatud äriühingud, kas ja mis moel oli nimetatud äriühingute kett SP kontrolli all, mis võimaldanuks väita, et kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud, süüdistusest samuti ei nähtu. Maakohus on veenvalt ja üksikasjalikult ümber lükanud süüdistuse versiooni sellest, et SP korraldusel „soetati“ teiste KTÜ liikmete poolt süüdistuses nimetatud äriühingud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu poolt tuvastatud süüdistuses nimetatud äriühingute asutamise faktilisi asjaolusid korrata. Maakohus on jõudunud õigele järeldusele, et kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendamist leidnud, et äriühingud OÜ P, OÜ PT, OÜ S, L, F Eesti Filiaal, M Eesti Filiaal, OÜ T, OÜ P ja OÜ H oleksid SP korraldusel soetatud, süüdistuse pinnalt ei ole aru saadav, kelle poolt või millal sellised soetamised SP korraldust täites toimusid.

33(41)

selle liikmete allutamine teatud laadi juhtimisstiilile, rääkimata allutamisest rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oleks olnud kindlaks määratud. Prokuratuur viitab esitatud apellatsioonis, et TTT läbiotsimisel leiti käsikirjalises tekstis juhised AE-le, kuidas ta peab käituma (XVII lk 194), samuti veel erinevaid juhiseid, mida keegi peab rääkima (nt XVII tl 177-178, 197-202), mis näitab tehinguahela kontrolli ja juhtimist SP poolt aadressilt TTT. Nähtuvalt süüdistatava AE ütlustest, pole ta sellist paberit kunagi näinud. Prokuröri apellatsioonist ei nähtu argumente ega tõendeid, et viidatud tekst oleks AE-le suunatud ja temani ka jõudnud. Viidatud tõendi põhjal pole võimalik järeldada, kes selle koostas. Jääb selgusetuks kuidas asukohast TTT leitud väidetavad juhised on seotud ja pidid sattuma AE kätte, kelle viibimiskohaks TTT ei olnud, kuna tema asukohaks oli Haapsalus asuv OÜ P kontor. Viidatud teadmata päritoluga juhised ei tõenda kohtukolleegiumi veendumusel kuidagi väidetavalt KTÜ-s eksisteerinud ranget juhtimisstiili. Kui pole tõendatud süüdistatavate poolt objektiivse kuriteokoosseisu realiseerimine, on põhjendamatu asuda analüüsima subjektiivse kuriteokooseisu realiseerimist ehk siis süüdistatavate teadmist nende väidetavast kuulumisest KTÜ-sse. Kohtukolleegium leiab, et ka subjektiivse koosseisu realiseerimist kinnitavad tõendid kriminaalasja materjalides puuduvad ning nendele ei viita esitatud apellatsioonis ka prokurör. III.

34(41)

Kohtukolleegium märgib vastuseks prokuröri sellele seisukohale, et kõnealune argument on oma sisult äärmiselt väheoluline muude etteheidete kõrval, mille on maakohus teinud süüdistuse kohta ka KarS § 394 lg 2 p 3, 4, KarS § 389-2 lg 2 osas ja milliseid pole prokurör vähimalgi määral üritanud esitatud apellatsioonis sisuliselt vaidlustada, korrates vaid omapoolset versiooni toimunust. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks ette heitnud üksnes OÜ PT võltsarvete alusel maksustamisperioodil deklareeritud sisendkäibemaksu summade muust käibemaksust eristamata jätmist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus märkis eelkõige asjakohaselt, et viidatud maksuarvestuse lisades 1 ja 2 on loetletud OÜ-le P väljastatud müügiarvete nimekiri OÜ PT poolt, kuid selliste väidetavate võltsarvete kohta süüdistuses endas igasugused märked puuduvad. Neid lisasid on prokurör süüdistuse tekstis sulgudes nimetanud, kuid erinevalt maksuarvestuse lisast 5 ei ole prokurör lisasid 1 ja 2 süüdistusele lisanud, seega ei ole need süüdistuse osad. Ainuõige on sellest asjaolust tehtud maakohtu järeldus, et süüdistuses räägitakse arvetest, kuid seejuures pole ära märgitud prokuratuuri poolt konkreetseid arveid iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, mis lubaksid aru saada, millised arveid mõeldakse ja peetakse võltsarveteks. Kohus ei saa süüdistuse sisu laiendada ega mõelda juurde asjaolusid, mis on sealt välja jäetud, samuti ei pea ka kaitsjad ega süüdistatavad mõistatama või tuletama selliseid põhiasjaolusid maksukuriteo süüdistuse kohta nagu seda on süüdistuse aluseks olevad konkreetsed etteheidetavad võltsarved. Kohtukolleegium märgib sedagi, et Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, et olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Ühtlasi ei saa süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna, vaid see tuleb esitada süüdistusakti lõpposas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-16, p-d 21-22) (p 13).

35(41)

selliseid ülekandeid oli. Maakohtule pole samuti esitatud tõendeid, et need laenulepingud olid fiktiivsed. Ainuõige on maakohtu seisukoht, et süüdistuses KarS § 389-2 lg 2 järgi on oluline, et oleks kirjas arvelduskontode numbrid, ülekannete tegemiste ajad, summad, mis liikusid. Kui need faktilised asjaolud on süüdistusest puudu, siis ei saa kohus kontrollida, millise konkreetse raha liikumisega raha ringlust sisustatakse. Maakohus leidis õigesti, et selleks, et üldse saaks süüdistuses väidetud raha ringluse toimumist kontrollida, oleks see ringlus pidanud olema detailselt lahti kirjutatud, vaid nii oleks ajaliselt ja summaliselt võrreldes võimalik selgusele jõuda, kas raha ringlus süüdistuses nimetatud äriühingute kontodel toimus. Maakohus märkis asjakohaselt, et süüdistatava AP ülesandeks on süüdistuses märgitud sõlmida OÜ S nimelt KKK, Tallinn lao kasutamise leping. Süüdistust ei ole esitatud OÜ-le S ega kohtule pole tõendina esitatud AP poolt OÜ S nimel sõlmitud (allkirjastatud) rendilepingut OÜ-ga V KKK, Tallinn laoruumide kasutamiseks. Süüdistuse kohaselt telliti selles nimetatud CMRides vedude teostamiseks OT poolt veokid, millistele laeti peale tekstiilitooted IŠ poolt. OT ülesandeks on süüdistuses kirjutatud – korraldada OÜ P nimelt tekstiilitoodete vedu Eesti Vabariigist Läti Vabariiki. Prokuratuur pole viidanud apellatsioonis ühelegi tõendile ega esitanud muud argumenti, miks ta ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et veokid telliti OT poolt või et selline tegevus olnuks tema ülesanne KTÜ liikmena. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni argumendid sama kauba liikumise kohta Lätist Eestisse ei kummuta maakohtu seisukohta, et uurides kõikidele süüdistatavatele süüdistuses ette heidetavaid tegusid, ei leia süüdistusest, kelle ülesandeks oli kas korraldada või viia kaup, s.o tekstiilitooted, Lätist alguspunkti Eestisse. Süüdistuse kohaselt on kauba vedamise Eestist Lätisse ja selleks vedude teostamisteks veokite tellimine süüks arvatud OT-le (mis aga kohtule esitatud tõenditega tõendamist ei leidnud). Kes aga täitis samu ülesandeid vastupidises suunas, jääb süüdistusest selgusetuks. Seetõttu leidis maakohus õigesti, ei ole põhjust analüüsida, kas selline süüdistuses kirjeldatud kaupade vedu süüdistuses nimetatud autodega Lätist Eestisse on toimunud, sest sellist tegevust ei ole esitatud süüdistuse kohaselt võimalik ühelegi süüdistatavale etteheidetavaga siduda. Veatu on maakohtu kriitika süüdistuse aadressil, et sellest ei selgu, kellele heidetakse ette, et näitamaks näiliste tehingute toimumist, „kajastati Läti Vabariigi käibedeklaratsioonides aprilli, mai, juuni, septembri, oktoobri ja novembri 2012 kohta kauba omandamisi Eesti firmalt P OÜ summas 6 467 895,73 Läti latti ning augustis, septembris, oktoobris ja detsembris 2012 kauba müüki Leedu firmale G UAB (käibemaksukohustuslase registreerimisnumber XXXXXXXXXXXX) summas 5 438 242,92 Läti latti , koostati ja allkirjastati kauba ostu-müügilepinguid“ GT LLP, TS LLP, G ja OÜ P vahel. Kuna kohus ei saa väljuda süüdistuse piirest, ei ole võimalik tuvastada, kas lepingute alusel toimunud tehingud olid näilised. Tõendamist on leidnud, et ettevõtete GT LLP, TS LLP, G, LLP G UAB juhtideks vormistatud isikud äriühingute tehingutest midagi ei teadnud ning olid nö variisikuteks. Samas leidis maakohus õigesti, et nende isikute tehingutest mitteteadmine ei näita, kes reaalselt nende äriühingute nimel tegutses või äriühinguid faktiliselt juhtis. Maakohtu sellist järeldust prokuratuur apellatsioonis viidetega konkreetsetele tõenditele ümber ei lükka. Maakohus analüüsis otsuses rida tõendeid, millest nähtub, et OÜ P kui ka OÜ PT omasid täiesti toimivat majandustegevust, millega lükatakse ümber süüdistuse versioon sellest, et reaalseid majandustehinguid ei toimunud. Ka sellele järeldusele pole prokuratuur konkreetsetele tõenditele viidates vastu vaielnud. Kohtukolleegium märgib, et ülaltoodud etteheited süüdistusele ning süüdistuse versiooni toetavale tõendikogumile on vaid väike osa maakohtu veenvatest seisukohtadest, miks kohus leidis, et kohtuistungitel uuritud tõenditega ei ole süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud. Maakohus leidis ainuõigesti, et süüdistatavate õigeksmõistmine on tingitud paljuski umbisikustatud süüdistuse tõttu, mis on täis ohtralt sisemisi vastuolusid ega sisalda konkretiseeritud käitumisakte või tõendite põhjal tuvastatavaid faktilisi asjaolusid, mis näitaksid

36(41)

süüdistatavate tegudes inkrimineeritavate tegude faktilisi tehiolusid. Kohtul ei ole võimalik vaatamata faktiliste asjaolude tuvastamisele, väljumata süüdistuse piiridest, omaalgatuslikult korrigeerida prokuratuuri minetusi süüdistuse sisus. Kohus peab järgima KrMS § 268 lõikes 1 sätestatut, et kohtulik uurimine toimub süüdistatavate suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui ei esine samas paragrahvis toodud erandeid. Selliseid erandeid antud juhul kohus tuvastanud ei ole ning asjaolu, et lühimenetluse taotlustega esitati kohtule kriminaaltoimikud tervikuna, ei muuda KrMS § 268 lõikes 1 sätestatud kohtulikku uurimist süüdistatavate suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks kõiki maakohtu argumente seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega KarS § 389-2 lg 2 korrata, kuid märgib kokkuvõtvalt, et õiged on ka maakohtu etteheited süüdistusele, et sellest ei nähtu vähimalgi määral ärakasutamissuhte olemasolu, samuti teo toimepanemise ajal KarS § 389-1 lg 2 järgi (maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses) kehtinud seaduse järgi etteheidetavat teokirjeldust.

37(41)

eelkuriteosündmus on aset leidnud ja kas rahapesu objektiks olev vara on pärit just sellest eelkuriteosündmusest, lahendab rahapesuasja menetlev kohus, toetudes rahapesuasja menetluses esitatud tõenditele (nii ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-194-14, p 170; määrus nr 1-17-4924/15, p 37). Sealjuures tuleb silmas pidada, et rahapesu süüdistuses ei tehta isikule karistusõiguslikku etteheidet eelkuriteo toimepanemises. Samuti ei lahenda kohus rahapesuasja menetluses eelkuriteosündmuse fakti tuvastamisel eelkuriteo toimepanijate süüküsimust ja selles menetluses ei ole eelkuriteo toimepanijate suhtes võimalik kohaldada õiguslikke järelmeid. KarS § 394 lg-s 1 sätestatud rahapesu süüetteheide taandub vaid vara kuritegeliku päritolu varjamisele ja teo toimepanijat on võimalik karistada üksnes varjamistegude toimepanemise eest. Kohtukolleegium leiab, et isegi kui jaatada konkreetse nn eelkuriteo toimepanemist, siis esitatud süüdistusest ei selgu kuidas süüdistatavad SP, OT ja AP varjasid väidetavalt kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud raha tõelise päriolu. Süüdistuses leidub vaid järgmine relevantne etteheidetava käitumise äärmiselt napp faktiliste asjaolude kirjeldus: Seejärel võeti OÜ S arvelduskontolt SP korraldusel ja AP poolt perioodil 02.01.2012 kuni 16.03.2013 sularaha välja summas 2 039 180 eurot ning viimase poolt toimetati edasi aadressile TTT, Tallinn SP ja OT kätte, eesmärgiga teenida kuritegelikku ühendusse kuuluvatele isikutele kuritegelikku tulu, varjata ning hoida saladuses vara omanikku ja ebaseaduslikku päritolu ja asukohta, milline tegevus on käsitletav rahapesuna Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt. OÜ S Swedbankis asuvalt arvelduskontolt nr CCCCCCCCCCCC võeti SP korraldusel AP poolt perioodil 04.01.2012 kuni 09.08.2013 sularaha välja kokku summas 2 039 180 eurot. Kohtukolleegium märgib esmalt, et süüdistuses viidatud seaduse õige nimetus on Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Süüdistusest võib aru saada, et sisuline vajamine seisnes vaid selles, et süüdistatavate maksukuriteo toimepanemise tulemusena endi teenitud kriminaaltulu võeti AP poolt välja sularahas ning toimetati SP ja OT kätte ehk suunati seega süüdistatavate n-ö lõpptarbimisse. Kohtukolleegium sellise käsitlusega ei nõustu ning märgib, et rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa. Rahapesust ei saa rääkida juhul kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg. Nii ei ole rahapesuga tegemist üldjuhul olukorras, kus kuritegelikul teel saadud vara suunatakse lihtsalt n-ö vahetusse lõpptarbimisse (nt ostetakse tarbeesemeid) (RKKK 3-1-1-34-05; p. 25, 3-1-1-21-11, p 13). Käesoleval juhul ei ole maakohus aga põhjendatult tuvastanud maksukuriteo ehk eelkuriteo toimepanemist, seega on õige maakohtu lõppjäreldus, et kuna süüdistuses nimetatud „ülalkirjeldatud tegevus“ ei ole tõendamist leidnud, kohus ei ole esitatud süüdistuse ja tõendite pinnalt tuvastanud, et isikud said kuritegeliku tegevuse tulemusena vara, ei ole täidetud KarS § 394 lg 2 p 3, 4 sätestatud objektiivne teokooseis ja SP, OT ja AP tuleb nendes süüdistustes õigeks mõista. IV.

38(41)

39(41)

tasu Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra § 2 lg 1 alusel 200% võrra, s.o 300 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 360 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse OT suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud riigi kanda.

40(41)

tulenevalt 110 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 132 eurot). Õigusabiteenuse arve on väljastatud IP-le, mis on taotlusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasutud 03.10.2018. a I. P poolt. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14, p 44). Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-58-15, p 14). Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. Eeltoodu hindamiseks on kaitsjal kohustus esitada koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule dokumendid selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks toiminguteks on kulunud ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud. Ringkonnakohus märgib, et A. Lubergi poolt esitatud arve selgitused on lakoonilised ja sisaldavad üksnes üldsõnalist viidet sellele, et arve on esitanud õigusabiteenuse osutamise eest kriminaalasjas 1-16-5107 apellatsioonimenetluses ning et selleks kulus 19 töötundi. Sisuliselt ei ole taotluses näidatud kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav, kuivõrd ei nähtu, milliseid toiminguid kaitsja õigusteenuse osutamisel teinud on. Kohtukolleegium asub seisukohale, et arvest nähtuv tunnitasu suurus vastab õigusabi tavapärasele hinnatasemele. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud õigusabiteenuse ajaline kulu. Täiesti põhjendamatu on kriminaalkolleegiumi hinnangul õigusabi teenuse arvel märgitud õigusteenuskulude eest nõutav 104,50 eurot. Arvelt ega esitatud taotlusest ei nähtu, milles selline kulu seisneb, kuidas selline summa kujunenud on või mismoodi seotud käesoleva kriminaalasja apellatsioonimenetlusega. Selles osas jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata. Lisaks on kaitsja taotlenud õigusabiteenuste osutamise eest apellatsioonimenetluses tasu 19 töötunni ulatuses. Selline maht ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Nimelt tuleb märkida, et suure osa maakohtu otsusest ning prokuröri kaebusest moodustas süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 3892 lg 2 koosseisu analüüs. Apellatsiooni vastuses seisukohad süüdistuse selles osas aga minimaalsed. Rõhutada tuleb ka juba eelmises punktis märgitut, et prokuröri apellatsioon iseenesest sisaldab suures osas esitatud süüdistuse ning tõendite refereeringut ning juba varasemalt avaldatud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks 9 töötunnile vastava summa 990 eurot (tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks), s.o kokku 1188 eurot. SP kaitsja A. Luberg palub menetluskulu hüvitada õigusabi tasu kandnud IP-le. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude hüvitamisel ei ole tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav ise või mõni menetlusväline isik süüdistatava huvides ning et hüvitisnõude õigustatud subjektiks on süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti, ja seda sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti tema või mõne muu isiku arvel. See tähendab, et süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasu tuleb riigilt välja mõista süüdistatava, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks (RKKK 1-17-9149). Märkida tuleb, et eeltoodu ei välista menetluskulude hüvitamise nõude täitmist mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb aga esitada konkreetne taotlus, mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja (RKKK 1-17-9149, p 15). Kuivõrd sellist taotlust ei ole esitatud, mõistab ringkonnakohus menetluskulu kokku summas 1188 eurot KrMS § 185 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel SP kasuks välja Eesti Vabariigilt.

allkirjastatud digitaalselt

41(41)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.