Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 07.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 1-16-5107/372
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod
Kuulutamise aeg: 07.08.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 34 952

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-16-5107/401Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.12.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

3-16-2152/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.12.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RESOLUTSIOON

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. august 2018. a Haapsalu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-16-5107 (13930000093)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Tõlk

Ljudmila Belan

Kriminaalasi

S P süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3, 4, KarS § 389-2 lg 2, KarS § 256 lg 1 järgi, O T süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3, 4, KarS § 389-2 lg 2, KarS § 255 lg 1 järgi, A P süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3, 4, KarS § 389-2 lg 2, KarS § 255 lg 1 järgi, A E süüdistuses KarS § 389-2 lg 2 , KarS § 255 lg 1 järgi, V R süüdistuses KarS § 389-2 lg 2, KarS § 255 lg 1 järgi, I Ssüüdistuses KarS § 389-2 lg 2, KarS § 255 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

Indrek Kalda

Süüdistatavad

S P– elukoht XXXXXXX XXX XXXXXX XXXXXXX, isikukood xxx, XX kodanik XXXXharidus, emakeel XXXX keel, XX XXXXX, kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 28-30.08.2013, sundpaigutatud ekspertiisi teostamiseks raviasutusse 26.03-22.04.2014 ja 18.04-28.04.2017 O T – elukoht XXXXXXXX XXXXX XXXXXXX, isikukood xxx, XX kodanik XXXXharidus, emakeel XXXX keel (valdab XXXXX keelt), töökoht XX XXXXX XXXXXXXX, kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 28-30.08.2013 A P – elukoht XXXXXXXX XXX XXXXXX XXXXXXX, isikukood xxx, XX kodanik XXXXharidus, emakeel XXXXX keel, töökoht XX XXX XXXXXXXX, XXXXXX, kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 28-30.08.2013 A E – elukoht XXXXX XXXXXXXXXX XXXX

1-16-5107

Kaitsjad

XXXXXXXX XXXX XXXXXXXX, isikukood xxx, XX kodanik, XXXXharidus, emakeel XXXXX keel, töökoht XX

XXXX-XXXXXXXX,

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod

1.SÜÜDISTUS S Psüüdistatakse selles, et tema lõi kuritegeliku ühenduse, kuhu värbas O T, A Pi, A Ei, V R ja I S ning kellest moodustas püsiva isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude, so suures ulatuses maksukelmuse ja rahapesu toimepanemisele ja selle tulemusena varalise kasu saamisele. O T’t, A P’i, A E’it, V R,I Ssüüdistatakse selles, et nemad kuulusid S Ploodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse, kuhu nad olid värvatud S.P poolt ning nendest moodustus püsivate isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude, so suures ulatuses maksukelmuse ja rahapesu toimepanemisele ja selle tulemusena varalise kasu saamisele. Kuritegelik ühendus oli loodud enne 01.01.2012.a. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. S Pkui kuritegeliku ühenduse looja ülesandeks oli ühenduse tegevuse juhtimine, mis seisnes korralduste ja juhiste andmises O Tle, A Pile, A Eile, V Rle ja I Sle. Lisaks sellele korraldas S Pkogu kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate ettevõtete kontode kaudu toimuva rahade liikumist, arvete väljastamist ja lepingute sõlmimist. S Pkorraldusel soetati ja kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil osaühinguid OÜ P-E, OÜ P T, OÜ S ja T, L A L, FT B I E F, ja MT T L E F, milliseid kasutades loodi raha liikumise kett, kus raha liigub ühe ettevõtte kontolt teisele ja jõuab lõpuks tagasi XX XXXXXXX kontole. Samuti soetati S Pkorraldusel äriühingud OÜ T , OÜ P ja OÜ H, milliseid kasutati tõe tuvastamise raskendamiseks, so näiliste tehingute toimumise tõendamiseks selle kohta, et OÜ S ja T on tekstiilitooted soetanud Eesti Vabariigis registreeritud äriühingutelt. S Pkorraldusel oli rollide jaotus kuritegelikus ühenduse siseselt järgnev: O T ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli S Ppoolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. O T teostas aadressilt XXXXXXX XXXX, XXXXXXX OÜ P T juhatuse liikmena pangaülekandeid OÜ-le S ja T, OÜ S ja T nimelt L A L kontole, L A L nimelt FT B I E F’i kontole, FT B I E F’i nimelt MT T L E F’i kontole ja MT T L E F’i nimelt XX XXXXXXX kontole. Samuti koostas O T ja allkirjastas fiktiivsed 0%-list käibemaksu kajastavaid arved ja CMR ́id I P allkirja jäljendades XX XXXXXXX nimelt Läti Vabariigi käibemaksukohustuslaste registrisse kuuluvatele äriühingutele G T L, T S L ja, samuti koostas ja allkirjastas 20%-list käibemaksu kajastavad fiktiivsed arved OÜ P T nimelt OÜle P-E ja koostas ning kinnitas tasumiseks fiktiivsed 20%-list käibemaksu kajastavaid arveid OÜ S ja T nimelt OÜ-le P T. Samuti oli O T ülesandeks korraldada XX XXXXXXX nimelt tekstiilitoodete vedu Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, samuti OÜ P T nimelt esitada maksuhaldurile maksudeklaratsioone, milliste esitamiseks andis O T korralduse M H’le. O T osales kauba päritolu varjamises, mis seisnes selles, et kirjutas OÜ S ja T poolt L A L kontole tehtud pangaülekannete selgitusse tõe tuvastamise raskendamiseks ettevõtete, so „OÜ T“, „OÜ P “ ja „OÜ H“ nimesid ning võttis aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX vastu A Pilt sularaha, milline oli eelnevalt A Pi poolt välja võetud OÜ S ja T kontolt. Saadud raha edastas O T S Ple, saades selle eest kokkulepitud tasu. A Pi ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli S Ppoolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. A P, olles OÜ S ja T juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik, ülesanne oli OÜ S ja T kontolt sularaha välja võtmine ja selle toimetamine aadressile XXXXXXX

1-16-5107 XXXX, XXXXXXX ja edasi andmine S Pja O T kätte, samuti allkirjastada OÜ S ja T nimelt koostatud fiktiivseid arveid OÜ-le P T . Samuti oli A P ́i ülesandeks sõlmida maksuhalduriga OÜ S ja T nimelt e-maksuameti kasutamise leping, saada maksuhaldurilt e-maksuameti kasutamise paroolid ja edastada need S Ple ning sõlmida OÜ S ja T nimelt K tee XXX, Tallinn lao kasutamise leping, saades selle eest kokkulepitud tasu. A Ei ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli S Ppoolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. A E, olles XX XXXXXXX juhatuse liige, korraldas XX XXXXXXX nimelt fiktiivsete 0%-list käibemaksu kajastavate arvete, millised olid esitatud XX XXXXXXX nimelt äriühingutele G T L, ja G T L, XX XXXXXXX raamatupidamises kajastamist ja arvele võtmist. Samuti kontrollis ta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele G T L (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), T S L (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja G T S L (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a) esitatud arvete eest tasumist OÜ-le P-E, samuti teostas OÜ-lt P T saadud fiktiivsete arvete alusel pangaülekandeid XX XXXXXXX kontolt OÜ P T pangakontole, selliselt, et saades enda kätte arved, millised olid esitatud OÜ P T poolt OÜ-le P-E, veendus, et neil on XX XXXXXXX müügijuhi allkiri, teostas arvel näidatud summas ülekande OÜ-le P T. Samuti korraldas A E XX XXXXXXX juhatuse liikmena teadvalt valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamist maksuhaldurile. Käibemaksudeklaratsioonid esitas maksuhaldurile elektrooniliselt Haapsalust XX XXXXXXX kontorist või siis enda kodust XXXXXXXX A Eilt saadud korralduse ja sõlmitud töölepingu alusel XX XXXXXXX raamatupidaja M H selliselt, et arved enne raamatupidamisse jõudmist kontrolliti üle A Ei poolt (so kas arvetel on olemas XX XXXXXXX müügijuhi allkiri), misjärel A E edastas need XX XXXXXXX raamatupidajatele E A’le ja E J’le, kes sisestasid esitatud arved raamatupidamise programmi, mille alusel esitas XX XXXXXXX raamatupidaja M H maksuhaldurile igakuiselt maksudeklaratsioonid. A E sai selle eest kokkulepitud tasu. V R ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli S Ppoolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. V R, olles L A L E F, FT B I E F’i ja MT T L E F’i juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik, ülesanne oli FT B I E F’i ja MT T L E F’i allkirjaõigusliku isikuna pangakonto avada, vormistada pangas enda nimele internetipanga kasutamise õigus, saada pangast internetipanga kasutamise paroolid ja edastada need S Ple, samuti allkirjastada fiktiivne laenuleping MT T L E F’i juhatuse liikmena OÜ-ga P-E. Samuti oli V R ülesandeks sõlmida maksuhalduriga MT T L E F’i ja L A L E F nimelt emaksuameti kasutamise lepingud, saada maksuhaldurilt e-maksuameti kasutamise paroolid ja edastada need S P, saades selle eest kokkulepitud tasu. I S ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli S Plt poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. I S ülesandeks oli teostada XX XXXXXXX ja OÜ S ja T kasutuses olevates ladudes aadressidel S-S XXX, T ja K tee XXX, Tallinn tekstiilitoodete kaubaautodele peale- ja mahalaadimistöid ning telefoni teel autojuhtide juhendamine ladude juurde sõitmisel, saades selle eest kokkulepitud tasu. Kuriteo toimepanemiseks andis S PXX XXXXXXX(registrikood XXXXXXXX, juriidiline aadress N X, H) juhatuse liikmele A Eile korralduse esitada tagastusnõude suurendamise eesmärgil ajavahemikus 2012.a jaanuar kuni 2013.a juuli maksuhaldurile XX XXXXXXX käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades esitatud käibedeklaratsioonides reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid tekstiilitoodete soetamise kohta OÜ-lt P T ja reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid tekstiilitoodete müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele G T L (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), T S L (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja G T L (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a) selleks, et XX XXXXXXX saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete OÜ P T nimelt esitatud

1-16-5107 arvetel kajastatud käibemaksu ja maksuhaldurilt näilik enammakstud käibemaks tagasi küsida. Näitamaks näiliste tehingute toimumist koostati ja allkirjastati OÜ P T juhatuse liikme O T poolt OÜ P T nimelt fiktiivsed arved tekstiilitoodete müügi kohta OÜ-le P-E, misjärel A E teostas nimetatud fiktiivsete arvete alusel XX XXXXXXX juhatuse liikmena aadressil N X, H ettevõtte Swedbangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX pangaülekande OÜ P T arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas, kirjutades ülekandeid tehes selgitusse arve numbri, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. Seejärel O T koostas ja allkirjastas I P nimelt aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved tekstiilitoodete müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõttele G T L (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), ettevõttele T S L (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja ettevõttele G T L (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a). Seejärel teostas O T aadressilt XXXXXXX XXXX, XXXXXXX OÜ P T juhatuse liikmena pangaülekanded OÜ-le S ja T arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas, kirjutades samuti panga ülekandeid tehes selgitusse arve numbri, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. A Pi juhitava ettevõtte OÜ S ja T arvelduskontolt kanti raha edasi L A L arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Danske Bank AS Eesti Filiaalis, kirjutades panga ülekandeid tehes selgitusse „laenu tagastamine, vastavalt korrald.“, millele järgnes perioodil 02.01.2012 kuni 25.05.2012 selgitus „OÜ T arve“, perioodil 25.05.2012 kuni 28.01.2013 selgitus „OÜ P tellim.“ ja perioodil 04.02.2013 kuni 12.07.2013 selgitus „OÜ H arve“, millele omakorda järgnes arve või tellimuse number ning kauba (särgid, püksid, rihmad jne) nimetus, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. L A L arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Danske Bank AS Eesti Filiaalis laekunud summad kanti Tallinnas, aadressil T XXXX O T poolt edasi FT B I E F’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas. Ülekanded teostati internetipulgaga Huawei, millise abonentnumber on XXXXXXXX ning milline leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus pliidi kohale kubu sisse ehitatud peidikust. Läbiotsimine toimus 28.08.2013.a aadressil

XXXXXX/XXXXX; XXXXXX/XXXXX; XXXXXX/XXXXX ja XXXXXX/XXXXX ning milliseid veokeid juhtisid Läti Vabariigi kodanikud A L, A S, H P ja A G. Kauba võttis ladudes aadressil S-S XXX, Tallinn ja K tee XXX, Tallinn vastu I Š. Lisaks eeltoodule, näitamaks näiliste tehingute toimumist, kajastati T S L (kes oli Läti Vabariigi käibemaksukohustuslane) Läti Vabariigi käibedeklaratsioonides aprilli, mai, juuni, septembri, oktoobri ja novembri 2012 kohta kauba omandamisi Eesti firmalt P-E OÜ (käibemaksukohustuslase registreerimisnumber XXXXXXXXXXX) summas 6 467 895,73 Läti latti ning augustis, septembris, oktoobris ja detsembris 2012 kauba müüki Leedu firmale GB UAB (käibemaksukohustuslase registreerimisnumber XXXXXXXXXXXXXX) summas 5 438 242,92 Läti latti, kõigil juhtudel oli näidatud kood “G” – kaup. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist, koostati ja allkirjastati G T L ja XX XXXXXXX vaheline, 24.08.2010.a kuupäeva kandev ostu-müügileping nr XXXXXXX, Lepingu kohaselt tuleb kaup toimetada XX XXXXXXX poolt aadressile E XX, Riia, kauba saajaks G T L. Sama lepingu lisa nr 1 kohaselt tasub kauba eest M T L. Samuti koostati ja allkirjastati T S L ja XX XXXXXXX vaheline, 01.03.2012.a kuupäeva kandev ostu-müügileping nr XXXXXXX. Lepingu lisa nr 1 kohaselt tasub kauba eest M T L. Samuti koostati ja allkirjastati G T L ja XX XXXXXXX vaheline, 15.11.2012.a kuupäeva kandev ostu-müügileping nr XXXXXXX. Sama lepingu lisa nr 1 kohaselt tasub kauba eest M T L ning lisa nr 2 kohaselt toimetatakse kaup XX XXXXXXX poolt aadressile R XXX, Riia, kauba saajaks G T L. Nimetatud ettevõtete- G T L, T S L, G T, LLP G UAB juhtideks vormistatud isikud ei tea väidetavalt toimunud tehingutest midagi. Seega on tuvastatud, et näitamaks majandustehingute toimumist koostati OÜ P T nimelt arved näilise kauba müügi kohta OÜ-le P-E; teostati XX XXXXXXX nimelt näilise kauba eest pangaülekanded OÜ-le P T arvelduskontole; koostati näilised tekstiilitoodete ostumüügilepingud, arved ja pakkenimekirjad XX XXXXXXX nimelt offshore ettevõtetele G T L, T S L ja G T L ning transporditi tekstiilitooted Eesti Vabariigist Läti Vabariiki. Samuti on tuvastatud, et tegelikkuses reaalseid majandustehinguid ei toimunud, Eesti ja Läti Vabariigi vahel ringlesid ühed ja samad tekstiilitooted; Eesti Vabariigist Läti Vabariiki transporditud tekstiilitooted toodi hiljem Eesti Vabariiki tagasi ja ladustati S Ppoolt kontrollitavatesse ladudesse; G T L, T S L ja G T L juhatuse liikmed ei ole OÜ-ga

1-16-5107 P-E majandustehinguid teostanud ning pangaülekanded, mis näiliste tehingute teesklemise eest XX XXXXXXX poolt OÜ P T arvelduskontole kanti, jõudsid läbi ettevõtete OÜ S ja T, L A L, F B I E F ja MT T L E F arvelduskontode tagasi XX XXXXXXX kontole. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist, raskendamaks tõe tuvastamist ja näitamaks, et OÜ S ja T on tekstiilitooted soetanud Eesti Vabariigis registreeritud äriühingutelt, kajastati OÜ S ja T poolt L A L kontole ülekandeid tehes väidetavat korraldust äriühingutelt „OÜ T“, „OÜ P“ ja „OÜ H“. Samuti koostati OÜ P ja OÜ H nimelt arved OÜ-le S ja T, millised leiti salvestatult mälupulgale, mis omakorda leiti läbiotsimise käigus aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX pliidi kohale ehitatud kubust. Samale mälupulgale olid salvestunud ka OÜ T raamatupidamise aastaaruande lehed (osaliselt), kirjetega „OÜ T“, „juhataja S N“. Tegelikkuses OÜ S ja T tekstiilitooteid ettevõtetelt OÜ T, OÜ P ja OÜ H soetanud ei ole. Osaliselt kanti L A L arvelduskontole kantud rahasummad edasi OÜ T, OÜ N, B T L L F ja P C I arvelduskontodele. B T L L F arvelduskontole laekunud summad kanti edasi P C I arvelduskontole, kust see kanti edasi L I I arvelduskontole, kust summad kanti omakorda edasi L I I ja P K OÜ arvelduskontole. Kõik nimetatud ettevõtted on S Pkontrolli all ja nimetatud ülekanded teostati aadressilt XXXXXXX XXXX, XXXXXXX. OÜ T, OÜ N ja B T L L F juhatuse liikmed on variisikud, kes enda juhitava ettevõtte tegevusest mitte midagi ei tea. Selle tegevuse tulemusena vabastas maksuhaldur perioodil 2012.a jaanuar kuni 2013.a august XX XXXXXXX ettemaksukontole tagastusnõudeid kogusummas 3 925 803,90 eurot, millest äriühingu pangakontole on kantud ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluste alusel 2 118 716,98 eurot. Summas 1 742 520,82 eurot on XX XXXXXXX teinud ümberkandeid teiste maksude katteks ja tollideklaratsioonide tasumiseks. XX XXXXXXX poolt käibedeklaratsioonides alusetult tekitatud käibemaksu enammaks summas 2 118 716,98 eurot on kantud maksuhalduri poolt XX XXXXXXX arvelduskontole, kust nimetatud summad on samuti edasi kantud OÜ P T arvelduskontole ning sealt edasi OÜ S ja T arvelduskontole. Seejärel võeti OÜ S ja T arvelduskontolt S Pkorraldusel ja A Pi poolt perioodil 02.01.2012 kuni 16.03.2013 sularaha välja summas 2 039 180 eurot ning viimase poolt toimetati edasi aadressile XXXXXXX XXXX, XXXXXXX S Pja O T kätte, eesmärgiga teenida kuritegelikku ühendusse kuuluvatele isikutele kuritegelikku tulu, varjata ning hoida saladuses vara omanikku ja ebaseaduslikku päritolu ja asukohta, milline tegevus on käsitletav rahapesuna Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt. OÜ S ja T Swedbankis asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX võeti S Pkorraldusel A Pi poolt perioodil 04.01.2012 kuni 09.08.2013 sularaha välja kokku summas 2 039 180 eurot. S Pkorraldusel ja A Ei poolt raamatupidajat M H kasutades, esitati grupis koos O T, A Pi, V R ja I Sga maksuhaldurile XX XXXXXXX käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid maksustamisperioodide 2012.a jaanuar kuni 2013.a juuli kohta, kasutades selleks OÜ P T nimelt ja G T L, T S L ja G T L nimelistele äriühingutele koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel tekitas XX XXXXXXX tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetu tagastusnõude suurendamise. Käibedeklaratsioonide kohaselt on XX XXXXXXX deklareerinud perioodil jaanuar 2012 kuni august 2013 käibedeklaratsioonides 0%-lise määraga maksustatavat käivet kokku summas 31 633 769,22 eurot, sealhulgas kauba ühendusesisest käivet kokku summas 26

1-16-5107 Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud ning tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. KMS § 7 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kauba ühendusesiseseks käibeks kauba võõrandamist teise liikmeriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmeriiki. KMS § 7 lg 4 kohaselt tõendatakse kauba ühendusesisene käive kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Kauba ühendusesisene käive maksustatakse nullmääraga, kui on täidetud nullmäära rakendamise tingimused, milleks on ostja maksukohustuslasena registreerimise numbri märkimine arvele ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendava dokumendi olemasolu vastavalt KMS § 15 lg 3. Kauba ühendusesisene käive on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega teise liikmesriiki. Sellise tehingu puhul on oluline, et kaup toimetataks füüsiliselt teise liikmesriiki ning kauba ostja peab olema teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane. OÜ P T ei ole reaalselt OÜ-le P-E esitatud arvetel näidatud kaupu müünud ning XX XXXXXXX ei ole kaupu edasi müünud Läti äriühingutele G T L, T S L ja G T L. Seega oli XX XXXXXXX ja OÜ P T ning XX XXXXXXX ja Läti äriühingute G T L, T S L ja G T L vahel vormistatud üksnes dokumendid ning reaalseid ostu-müügi tehinguid nende äriühingute vahel ei toimunud. Lähtuvalt eeltoodud käibemaksuseaduse sätetest ning põhjusel, et XX XXXXXXX ei ole tegelikkuses soetanud kaupu OÜ-lt P T ega müünud kaupu eelnimetatud Läti ühingutele, puudus OÜ-l P-E õiguslik alus deklareerida sisendkäibemaksu hulgas OÜ P T kauba müügi arvetel kajastatud käibemaksu ning 0% määraga käibe hulgas kauba müügi arveid Läti ühingutele. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. MKS § 92 lg 1 p 2 sätestab, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonides näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. XX XXXXXXX ei arvestanud tasumisele kuuluvat käibemaksu KMS § 29 lg 1 sätestatud korras, mistõttu rikkus KMS § 24 lg-s 1 sätestatud kohustust. Seetõttu esitas XX XXXXXXX perioodil jaanuar 2012 kuni august 2013 esitatud käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid sisendkäibemaksu kohta kokku summas 3 555 691,29 eurot ja 0% määraga käibe osas kokku summas 18 477 724,14 eurot, mille tulemusel suurendas alusetult tagastusnõuet 3 555 691,29 euro suuruses summas vastavalt lisatud tabelile, milline summa jäi ka riigile maksudena laekumata. Sellise tegevusega pani S Pjätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani S Pülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse organiseerimise, s.o KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-16-5107 Samuti pani S Pülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmine, samuti ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, s.o KarS § 394 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi. Sellise tegevusega pani O T jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani O T ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani O T ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmine, samuti ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, s.o KarS § 394 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi. Sellise tegevusega pani A P jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani A P ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani A P ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmine, samuti ülekandmine eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu, s.o KarS § 394 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi Sellise tegevusega pani A E jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani A E ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega pani V R jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot, s.o KarS § 389-2 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 2 järgi. Peale selle pani V R ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

2.KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHAD SÜÜDISTUSE HTA Kriminaalasi saadeti kohtusse üldkorras, kohtus esitasid pooled lühimenetluse taotlused, kohtuasi lahendati lühimenetluses kohtule esitatud süüdistusaktis loetletud tõendite ja kaitseaktides loetletud tõendite alusel. 13.10.2017 toimunud istungil avaldasid süüdistatavad S P, O T, A P ja I. Š, et ei soovi ristküsitlemist kohtus. A Eja V R avaldasid, et soovivad enda ristküsitlemist kohtus ning nende ristküsitlemine viidi läbi. Kohus, kuulanud ära ütlusi anda soovinud süüdistatavad, uurinud süüdistusaktis loetletud ja kohtus avaldatud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, siseveendumuse kohaselt, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus käsitleb esmalt kaitsjate seisukohti, et kõik läbiotsimised põhinevad ebaseaduslikult saadud jälitusteabel, mistõttu sellisel moel saadud tõendid on lubamatud. Põhiseaduse § 33 kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Riigikohus on lahendi 3-1-1-93-15 punktis 60, selgitanud, et läbiotsimise (KrMS § 91) kui uurimistoimingu toimetamise üheks eelduseks on põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Läbiotsimist saab aga kuriteokahtluse puudumise tõttu ebaseaduslikuks pidada eeskätt siis, kui on alust arvata, et kohtueelne menetleja teadis juba läbiotsimisi määrates ja toimetades, et menetletavat tegu pole aset leidnud või et see pole kuriteona karistatav, või jättis süüliselt tähelepanuta kuriteokahtlust ilmselgelt välistavad faktilised või õiguslikud aspektid. Uurimistoimingu tegemise eelduseks oleva kuriteokahtluse puudumise äratuntavust tuleb hinnata ex ante, mitte aga ex post. Õiguslikult tähendab kaitsjate seisukoht, et Eesti Vabariigi kriminaalmenetlus justkui toetuks Anglo-Ameerika „Fruit of the Poisonous Tree“ teooriale (ingl tõlgituna „mürgise vilja teooria“), mis kokkuvõtvalt tähendaks, et tõendite kogumise ja informatsioonile jõudmise protsessis peab olema iga lüli seaduslik algusest lõpuni. Näiteks kui tutvustamata ebaseaduslikult kahtlustatavale tema õigusi ja kohustusi, füüsilist jõudu ja ähvardusi kasutades, saadi teavet mõrvarelva asukoha kohta, ei ole ka iseenesest sellise mõrvarelva

1-16-5107 leid tõendite ahelas õiguspuul kasvava „mürgise vilja“ tõttu kasutatav. Eesti õigusteoorias ja kohtupraktikas sellist Anglo-Ameerika lähenemist siiani ei kohaldata. Tõepoolest on kohus 20.03.2017 määrusega /KT III tl 139-141/ tunnistanud Pärnu Maakohtu 18.04.2013, 14.05.2013 ja 19.08.2013 määrused, milledega anti luba KrMS § 126-7 sätestatud jälitustoimingute läbiviimiseks, õigusvastasteks ja nende määruste alusel teostatud jälitustoimingutega kogutud süüdistusaktis märgitud tõendeid /XL tl 84-250, XLI tl 1-97/ prokurör kohtule ei esitanud. Samuti tunnistas kohus 20.03.2017 määrusega /KT III tl 142-144/ õigusvastaseks Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Haapsalu ringkonnaprokuröri load KrMS § 126-5 nimetatud jälitustoimingute läbiviimiseks alljärgnevalt: 18.04.2013 luba nr XXX; 07.05.2013 luba nr XXX osas, millega lubati jälitustoiminguid koguda andmeid S Pja temaga seotud abonendinumbrite suhtes; 13.05.2013 luba nr XXX; 16.08.2013 luba nr XXX ja nende lubade alusel teostatud jälitustoimingutega kogutud tõendeid /XXXIX tl 44-87/ prokurör kohtule ei esitanud. Kaitsjate poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid, et prokurör läbiotsimiste aluseks oleva info kas ainult või suures osas just jälitustegevusest sai. Isegi kui sellist infot saadi jälitustoimingutest ja toimetati seejärel kaitsjate viidatud läbiotsimised, ei tohi ajada segamini n-ö „rangeid tõendeid“ (jälitustõendid) ja info põhjal edasiste avalike uurimistoimingute tegemist (läbiotsimised). Seega asjaolu, et kohtumenetluses on lubamatuks tunnistatud kriminaalasjas läbi viidud jälitustoimingud, ei muuda automaatselt kehtetuks menetluses läbi viidud läbiotsimisi, sest kaitsjad ei ole esitanud kohtule tõendeid, et läbiotsimiste ajal oleks olnud äratuntav kuriteokahtluse puudumine. Kohus peatub ka kaitsjate teisel väitel, et läbiotsimised tulnuks teostada eeluurimiskohtunikult taotletud kohtumääruste alusel. Kohus selgitab, et läbiotsimismääruste koostamiste ajal, s.o 23.08.2013 ja 28.08.2013 kehtis KrMS § 91 sätestatud läbiotsimise regulatsioon erineval kujul praegusest, st peale 01.09.2016 jõustunud n-ö „põhiõiguste paketi“ muudatusi. KrMS § 91 lg 2 kehtestas üldreegli - läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2-1 ja 3 loetletud erandeid. Lõikes 2-1 olid sätestatud erandid, et läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et: 1) kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal või, 2) läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel. KrMS § 92 lg 3 sätestas, et edasilükkamatutel juhtudel võis läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma kohtu loata, kuid seejärel tuli sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuuri kaudu eeluurimiskohtunikule või KrMS § 92 lõikes 2-1 nimetatud juhul prokuratuurile, kes otsustas läbiotsimise lubatavaks tunnistamise. KrMS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Kohtule esitatud läbiotsimismäärused 28.08.2013 /XIX tl 190-192/, /XIX tl 202-204/ ja 23.08.2013 /XX tl 126/, /XXXVI tl 90-92/, /XXXVI tl 199-201/ on kõik koostatud läbiotsimiste toimetamisteks kahtlustatavate elu- ja töökohtades, nende kasutatavates sõidukites ning kohas, kus võidi panna kuritegu, toetudes seaduses kehtinud KrMS § 91 lg 2-1 p 1 sätestatud erandile.

1-16-5107 Edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrus 28.08.2013 /XXXV tl 204-205/ on kehtinud KrMS § 92 lg 3 kohaselt tunnistatud prokuratuuri poolt lubatavaks 29.08.2013 /XXXV tl 205/. Läbiotsimismäärus 23.08.2013 /XXXVI tl 234-235/ on prokuratuuri poolt koostatud KrMS § 91 lg 2-1 p 2 erandi alusel ning määruses /XXXVI tl 234/ on toodud selgelt ka prokuröri põhjendus menetluse hetkel olemas olnud informatsioonilise seisuga: „kuna M H on XX XXXXXXX ja OÜ P T raamatupidaja ning tema kodust aadressil XXXXXXXX XXX XX, XXXXXX, on esitatud OÜ P T novembrikuu 2012 käibedeklaratsioon, võivad tema elukoht ja töökoht olla ka kuriteo toimepanemise kohaks.“ Läbiotsimismäärus 23.08.2013 /XXXVII tl 122-123/ on prokuratuuri poolt koostatud KrMS § 91 lg 2-1 p 2 erandi alusel ning määruses /XXXVII tl 122/ on toodud selgelt ka prokuröri põhjendus: „H N (ik XXXXXXXXXXX) on OÜ P K juhatuse ainuliige alates 26.02.2002. a. Ettevõtte juriidiline aadress on XXXXXXX XXXX, XXXXXXX. Tegemist on aadressiga, kus toimub maksukelmuse organiseerimine ja juhtimine. Samuti on H N kasutuses sõiduautod MERCEDES-BENZ GL 420 CDI 4MATIC reg nr XXXXXX ja LEXUS RX300 reg nr XXXXXX, millised kuuluvad OÜle P-E ning ta on suhelnud isikutega, keda on alust kahtlustada maksukelmuste toimepanemises. Seetõttu vaivad tema elukohad ja tema kasutuses olevad sõidukid olla ka kuriteo toimepanemise kohaks või mida kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel.“ Kohus ei nõustu kaitsja Rajavere seisukohaga, et läbiotsimismäärus A P’i kohta on põhjendamata. Läbiotsimismääruses 28.08.2013 /XIX tl 190/ on kokkuvõtvalt toodud ära asjaolud, millises kuriteos osalemises prokuratuuri arvates võiks olla määruse koostamise seisuga alust A P’i kahtlustada. Mõistagi on tegemist esialgse seisukohaga ja seetõttu ei saagi see olla väga detailne. Kaitsja on juhtinud kohtu tähelepanu ka asjaolule, et läbiotsimisprotokollis /XIX tl 193200/ on kaitsja arvates ilukirjanduslikku teavet, mis ei ole läbiotsimisprotokolli osaks: meeleolukalt kirjeldatud kuidas A P ei oska väidetavalt menetlejale ette näidata OÜ S ja T kontori asukohta. Kohus selgitab, et läbiotsimisprotokolli osaks on läbiotsimisprotokolli punkt 7, pealkirjaga „Läbiotsimiste käik“ /XIX tl 196/, milles kohtueelne menetleja on kohustatud kajastama läbiotsimise käiku, st selle toimetamist ja kulgemisprotsessi. Kohus ei jaga kaitsja seisukohta ilukirjandusliku poole osas, vaid asub seisukohale, et tegemist oli aadressil XXXXXXXXX XX, XXXXXXXX, toimunud läbiotsimise protsessi kirjeldusega. Kaitsja Luberg on tõstatanud küsimuse süüdistusaktis prokuratuuri tõendi nr XX osas. Nimelt on kaitsja osundanud, et kriminaalasja toimikus asub läbiotsimisprotokoll /V tl 187194/, mis puudutab S P’i, süüdistusaktis tõendite hulgas puudub läbiotsimismäärus Podžuk’iga seotud kohtades, teiste läbiotsimiste kohta on määrus olemas. Kaitsja on seisukohal, et arvestades lühimenetluse formaati, ei ole võimalik esitada juurde uusi tõendeid, asi lahendatakse kriminaalasja materjalide pinnalt. Seadus näeb kaitsja poolt osundatuna ette ka selle, et KrMS § 268 lg 1 alusel arutatakse asja lühimenetluses ainult süüdistusakti järgi. Seetõttu ei ole kohtul võimalik üldse otsustadagi, kas läbiotsimine oli seaduslik või mitte. Kaitsja Luberg’i arvates puudub õiguslik alus ehk määrus, läbiotsimisprotokollis on viide KrMS § 91 näitamata ära konkreetset sätet. Tegemist ei saa kaitsja arvetes olla ka trükiveaga süüdistusaktis, sest selle tõendi osas ei ole lahti kirjutatud sõnaliselt, et prokuratuur esitab läbiotsimismääruse, prokuratuur esitas ainult

1-16-5107 läbiotsimisprotokolli. Kaitsja Luberg’i seisukoht, mida toetas ka kaitsja Kägi süüdistatava O T puhul /VI kd tl 130-132/on, et neid määrusi ei ole kohtukoosseisu jaoks olemas. Prokurör asus seisukohale, et läbiotsimismäärused on toimikumaterjalides olemas. Läbiotsimismäärus on menetluslik dokument, mitte tõend, süüdistusaktis on viidatud ainult läbiotsimisprotokollile. Kohus leiab, et kaitsja Luberg’i viide KrMS § 268 lg 1 sätestatule, kohtuliku arutamise piiride osas, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, on jätnud kõrvale lühimenetluses kohtulikule uurimise kohta sätestatu ehk KrMS § 237 lõike 4, mille kohaselt kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Tegemist ei ole kriminaaltoimiku välise asjaoluga, pooltel oli võimalik taotleda sellise toimikus olemasoleva tõendi täiendavat uurimist, kui määruse seaduslikkuses või olemasolus on kahtlus (toimikumaterjalides on see olemas V kd tl 185186). Sellist taotlust - kohtutoimikus olemasoleva, kuid süüdistusakti tõendite loetelus loetlemata tõendi uurimiseks kohtule ei esitatud. Kaitsja ei ole seega väitnud, et läbiotsimise aluseks olnud määrust ei ole, vaid ainult viidanud, et prokurör ei ole seda süüdistusaktis nimetanud ja seega kohus seda uurida ei saa. Kohus leiab, et läbiotsimismäärus on menetluslik dokument ja kui kaitsjal on tekkinud kahtlus, et läbiotsimismäärus ei ole seaduslik, on tal õigus taotleda selle uurimist kohtus. Sellist taotlust kohtule esitatud ei ole. Kohus, tutvunud ainult läbiotsimisprotokolliga 28.08.2013 /V tl 187-194/, on tuvastanud, et läbiotsimisprotokollis viidatakse KrMS §-idele 91, 92 ja 146 ning punktis 1 „Läbiotsimise alus“ Lääne Ringkonnaprokuratuuri 23.08.2013 läbiotsimismäärusele, punktis 2 „Läbiotsimise koht“ S Pelukohale aadressil XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX. Läbiotsimine on põhjalikult protokollitud ning teostatud koguni kahe kaitsja juuresolekul. Eeltoodust leiab kohus, et läbiotsimismääruse nimetamata jätmine tõendite loetelus ei ole aluseks läbiotsimise kui menetlustoimingu seadusevastaseks tunnistamiseks. Edasi uurib kohus, kas kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemine süüdistatavate poolt. Kõigepealt märgib kohus, et kuivõrd süüdistus on koostatud põhimõttel „ülalkirjeldatud tegevusega“ ja konkreetsete KarSi paragrahvide järgi kriminaliseeritud teod on selgelt eristamata jäetud, on süüdistusest arusaamine ja konkreetsete tegude eristamine raskendatud. Kohus märgib kõigepealt süüdistuse teksti kaldkirjas ja seejärel analüüsib konkreetselt kohtule esitatud tõendeid, mida kohtul on võimalik seostada konkreetse süüdistuse osas kajastatud faktiliste asjaoludega. Kohus märgib koheselt ära, et süüdistuste tõendatuse hindamisel juhindub kohus kohtupraktikas väljakujunenud Riigikohtu otsustes väljendatud seisukohtadest. Riigikohus on lahendis 3-1-1-24-05 punktis 14 selgitanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-80-13 punktis 7.2.1 selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud,

1-16-5107 mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Teisisõnu tuleb süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Esmalt käsitleb kohus süüdistust, mis on seostud kuritegeliku ühenduse (KÜ) organiseerimisega ja kuritegelikku ühendusse kuulumisega. S Psüüdistatakse selles, et tema lõi kuritegeliku ühenduse, kuhu värbas O T, A P’i, A E’i, V R jaI Sning kellest moodustas püsiva isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude, s.o suures ulatuses maksukelmuse ja rahapesu toimepanemisele ja selle tulemusena varalise kasu saamisele. Kuritegelik ühendus oli loodud enne 01.01.2012. KarS § 256 lg 1 kriminaliseerib KÜ organiseerimise, lõike 1 kohaselt KÜ loomise, juhtimise või sinna liikmete värbamise. Süüdistuse resolutsioonis on riikliku süüdistaja poolt etteheidetud S P’ile KÜ organiseerimist „ülalkirjeldatud tegevusega“, mis hõlmab ka etteheidetavate KarS § 389-2 lg 2 ja KarS § 394 lg 2 p 3, 4 teokirjelduste virvarri, näitamata ära seejuures KarS § 256 lg 1 koosseisu vastavaid konkreetseid tegevusi. Kohus leiab, et kuritegeliku ühenduse loomine ei ole selline õigustermin, mis sisaldaks endas juba ka konkreetset reaalses elus väljenduvat üldteadaolevat tegu. Süüdistuses ei ole kirjas ühtki konkreetset tegevust, faktilist asjaolu, mis sisustaksid S P`i poolt KÜ loomise. Kohus, uurinud arvukaid tõendeid, mis prokurör on kohtule esitanud, ei leidnud tõendeid, mis kinnitaksid S P’i poolt kuritegeliku ühenduse loomise fakti. Kohus ei ole leidnud vastuseid küsimustele, milline oli S Pjuhtiv ja korraldav panus KÜ loomisel. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel käsitletud tõendite põhjal ei ole leidnud kinnitust, et S Plõi KÜ ja et see oleks toimunud enne 01.01.2012. Ka liikmete värbamise osas KÜ’sse on süüdistuses kirjas vaid sõna „värbas“. Kuna KÜ loomise ajaks on märgitud enne 01.01.2012, kas siis saab järeldada, et ka liikmete värbamine toimus enne seda tähtaega? Kohus leiab, et süüdistuses oleks tulnud „värbamine“ konkreetse sisuga täita - milline oli S P’i plaanipärane tegevus (need konkreetsed teod) eesmärgiga leida KÜ’sse liikmeid ja millises vormis värbamine toimus. Kohus leiab, et juhul kui kohus hakkaks ise kohtule esitatud tõendite pinnalt sisustama S. Podžuk’ile ette heidetud KÜ loomist ja liikmete värbamist, oleks see süüdistuse piiridest väljumine ja ilmselge kaitseõiguse rikkumine. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud. S Pkui kuritegeliku ühenduse looja ülesandeks oli ühenduse tegevuse juhtimine, mis seisnes korralduste ja juhiste andmises O Tle, A Pile, A Eile, V Rle ja I Sle. Tuleb nentida, et kohtulikul uurimisel ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit S P’i poolt KÜ juhtimise kohta, st kuidas ta kujundas KÜ tahet, millele selle liikmed allusid. Veelgi enam, ei ole võimalik tõendatuks lugeda, et selline KÜ tahte kujundamine hõlmanuks liikmete allutamist teatud laadi juhtimisstiilile, rääkimata allutamisest rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oleks olnud kindlaks määratud.

1-16-5107 Millised olid S P’i korraldused ja juhised ning millal ja kuidas need edasi anti KÜ väidetavatele liikmetele - O T’le, A P’ile, A E’ile, V R’le ja I Šile, süüdistusest ei selgu. Kas süüdistuse esitamise viisist lähtudes peaks välja lugema, et kõik süüdistuses kirjeldatud ja teistele süüdistatavatele süüks arvatud tegevused on toime pandud S P’i juhiste ja korralduste alusel? Kui nii, siis oleks see eeldanud S P’ilt äärmiselt intensiivset tegevust, mille kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Taas kord peab kohus nentima, et süüdistuses on täielikult sisustamata S P’i konkreetsed käitumisaktid, millede toimumist/mittetoimumist oleks kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik hinnata. O T’t, A P’i, A E’it, V R,I Ssüüdistatakse selles, et nemad kuulusid S Ploodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse, kuhu nad olid värvatud ning nendest moodustus püsivate isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude, so suures ulatuses maksukelmuse ja rahapesu toimepanemisele ja selle tulemusena varalise kasu saamisele. KarS § 255 lõige 1 kriminaliseerib kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise. KÜ’sse peab kuuluma koos juhiga kolm või enam isikut. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole prokurör tõendanud sellise kolmest või enamast isikust koosneva struktuuriga grupi olemasolu KarS § 255 lg 1 mõttes, mis eksisteerib teatava aja ja tegutseb eesmärgiga panna toime üks või mitu rasket kuritegu. Riigikohus on lahendis 3-1-1-57-09 punktis 13.2 selgitanud, et KÜ peab olema püsiv, st mitte liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus on iseloomulik KÜ’le. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuste poole pürgimist, on võimeline tegutsema pikemat aega ning temas peituv struktuurne potentsiaal ei ammendu vaid ühe aktsiooniga (Riigikohtu lahend 3-1-1-127-13 punkt 7). Kohtu hinnangul on süüdistuses etteheidetavate süütegude toimepanemisel KÜ’s võimatu olukord, kus KÜ juhi või liikmete asendumisel kellegi teisega KarS § 389-2 lg 2, § 394 lg 2 p 3, 4 tegude toimepanemine jätkuks samal kujul nagu kirjeldab süüdistus. Süüdistuses ei ole esitatud faktilisi asjaolusid, et KÜ tegelenuks peale piiritletud ajavahemikul maksu- ja rahapesukuritegude toimepanemise veel muude tegevustega, mis lubaks sellist grupiviisilist tegevust pidada pigem ühekordseks aktsiooniks. Prokurör ei ole kohtule esitanud ka materjale, mis kasvõi kaudselt illustreeriksid modus operandi põhimõttest lähtudes varasematest aegadest samaliigiliste kuritegude toimepanemist (nt varasemaid maksuotsuseid, kahtlustatavana ülekuulamisi etc), mis sisustaksid vähimalgi määral koosseisu eelduslikku KÜ püsivust. Ainult A E’i ülekuulamisel (süüdistatava A E’i ütlused 13.10.2017 kohtuistungil /KT VI tl 109-113/) on prokurör ühe küsimusega puudutanud võimalikku varasemat XX XXXXXXX maksumenetlust. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud S P’i poolt kuritegeliku ühenduse loomine, sinna liikmete värbamine ega juhiste ja korralduste andmine KÜ liikmetele. Kuna KÜ olemasolu ei ole tõendamist leidnud, samuti mitte O T, A P’i, A E’i, V R, I. Š’i värbamine KÜ’sse S P’i poolt, ei saanud nimetatud isikud ka kuuluda KÜ’sse. Eeltoodust tulenevalt tuleb S P süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi ja O T, A P, A E, V R, I Ssüüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõista.

1-16-5107 Edasi uurib kohus, kas süüdistatavate süü nendele süüks arvatavates teistes kuritegudes on tõendatud. Kuigi kohus eelpool leidis, et S P’i süü kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja teiste süüdistatavate süü kuritegelikku ühendusse kuulumises ei ole tõendamist leidnud, uurib kohus, kas süüdistuses kirjeldatud süüdistatavatele ette heidetavad teod täidavad KarS § 389-2 lg 2, § 394 lg 2 p 3, 4 koosseisud. Kohus märgib kõigepealt, et süüdistus on struktureeritud nii, et alguses on kirjeldatud iga süüdistatava poolt toimepandu üldsõnaliselt n-ö ülesannete põhiselt ja seejärel on neid samu tegusid kirjeldatud detailsemalt. Kohus püüab neid erinevaid osi käsitleda võimalusel koos. Süüdistuse järgi S Pkorraldusel soetati ja kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil osaühinguid OÜ P-E, OÜ P T, OÜ S ja T, L A L, FT B I E F, ja MT T L E F, milliseid kasutades loodi raha liikumise kett, kus raha liigub ühe ettevõtte kontolt teisele ja jõuab lõpuks tagasi XX XXXXXXX kontole. Samuti soetati S Pkorraldusel äriühingud OÜ XXXXXXXX, OÜ XXXXXXXXX ja OÜ XXXXXXX, milliseid kasutati tõe tuvastamise raskendamiseks, s.o näiliste tehingute toimumise tõendamiseks selle kohta, et OÜ S ja T on tekstiilitooted soetanud Eesti Vabariigis registreeritud äriühingutelt. Süüdistuse kohaselt kõik eelnimetatud äriühingud soetati S P’i korraldusel ja tema korraldusel neid ka kasutati kindlatel süüdistuses nimetatud eesmärkidel. Kohtule esitatud väljatrükist Äriregistri teabesüsteemist XX XXXXXXX kohta seisuga 02.04.2014 /IV tl 81-87/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 24.11.1997 ja kustutati 25.02.2014. XX XXXXXXX (ühendatav ühing) ja XXXXXXXX OÜ (ühendav ühing) ühinesid, ühinemisleping sõlmiti 23.12.2013 ja ühinemisotsus võetud vastu 08.01.2014, ühinemine loeti toimunuks ühendava ühingu registrikaardile ühinemiskande tegemise ja XX XXXXXXX kustutati registrist. Juhatuse liikmed olid 24.11.1997-14.08.2001 M K, 14.08.2001-14.10.2013 K M (ik XXXXXXXXXXX), 14.10.2013-25.02.2014 N F, 16.09.2008-25.02.2014 A E (ik 37006270271). Osanikud olid L I L (Gibraltar) 01.01.2011-17.09.2012, P K E OÜ 22.06.2004-28.12.2012, M K 01.01.2000-26.01.2012, OÜ N V 01.01.2011-25.02.2014, Y H L (Küpros) 28.12.2012-30.09.2013, T F S.A. (Panama) 30.09.2013-25.02.2014, S P 17.09.200211.05.2009. Nõukogu liikmed olid 01.08.2001-01.08.2001 L M ja I K, 02.05.1997-11.09.2008 A E, 01.08.2001-19.05.2011 S P, M K, 11.09.2008-19.05.2011 L V. Tõendist nähtub, et nt XX XXXXXXX osanike ringis on S Polnud perioodil 17.09.200211.05.2009, mis jääb märkimisväärselt varasemaks süüdistuses märgitud ajast. Samuti on täiesti mõistetamatu asjaolu, kuidas S P’i korraldusel soetati äriühing, mille ta on ise endale soetanud 17.09.2002. Samuti pole kohus tuvastanud, et äriühingu soetamine 17.09.2002, st märgatavalt enne süüdistuses etteheidetavate tegude toimepanemise aega, oli kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Tõsi, XX XXXXXXX osanikega, milledeks on erinevad äriühingud: L I L (Gibraltar) 01.01.2011-17.09.2002, P K E OÜ 22.06.2004-28.12.2012, OÜ N V 01.01.201125.02.2014, Y H L (Küpros) 28.12.2012-30.09.2013, T F S.A. (Panama) 30.09.201325.02.2014, on justkui seostatavad S Pvõi tema XXXX N P’ga. Kuid kohus leiab, et süüdistuses ei ole kirjeldatud neid seoseid, faktilised asjaolud S Pseostest läbi XX XXXXXXX nende ärihingutega süüdistuses puuduvad ja kohus ei saa süüdistusest väljumata neid seoseid ise otsima ja seeläbi süüdistust sisustama hakata.

Juhatuse liige alates 30.10.2002 A P (ik 35004250254). Osanik ja asutaja alates 30.10.2002 V I I (Dominica). Süüdistuses on A P’i ülesannete osas kirjas, et olles OÜ S ja T juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik, (A P’i) ülesanne oli äriühingu kontolt sularaha väljavõtmine. Süüdistuses seoses OÜ S ja T soetamisega ühtegi märget pole. Kui A P oli juba alates 2002. aastast selle äriühingu juhatuse liige, kuidas ja millal toimus selle äriühingu soetamine S P’i korraldusel, jääb kohtule täiesti arusaamatuks. Kohtule esitatud väljatrükist FT B I E F’i kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 02.04.2014 /IV tl 100-102/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 07.06.2007, aadress XXXXXXXXXX XXXX, Tallinn. 10.09.2007 on vastu võetud lõpetamisotsus. Välismaa äriühingu (emaettevõtja andmed): F T B I (Briti Neitsisaared). Likvideerija alates 10.02.2009 V R. Äriühingu seadusjärgne esindaja N S (snd XXXXXXXXXX, Läti). Filiaali juhataja 07.06.2007-10.02.2009 V R ja V C (snd XXXXXXXXXX, Venemaa). Kohtule esitatud väljatrükist M T L. E filiaali kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 02.04.2014 /IV kd 103-104/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 09.04.2009, aadress XXXXXXXXXX XXXX, XXXXXXX. Välismaa äriühingu (emaettevõtja andmed): M T L. (Briti Neitsisaared). Filiaali juhataja alates 09.04.2009 V R. Äriühingu seadusjärgne esindaja alates 09.04.2009 B P C (snd XXXXXXXXXXX). Kohtule esitatud väljatrükist L A L. E filiaali kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 02.04.2014 /IV tl 98-99/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 07.04.2009, aadress XXXXXXXXXX XXXX, Tallinn. Välismaa äriühingu (emaettevõtja andmed): L A L (Briti Neitsisaared). Filiaali juhataja alates 07.04.2009 V R (ik 35106230253). Äriühingu seadusjärgne esindaja alates 07.04.2009 M C S (snd XXXXXXXXXX), Briti Neitsisaared. Süüdistatav V R 24.10.2017 kohtuistungil /KT VI tl 136-138/ andis selgitusi sidemete kohta äriühingutega - L A L, FT B L E f ja MT T L E F’i ja nende esindajaks olemise

1-16-5107 kohta. 10 aastat või rohkem tagasi, ütles O S, et tema heal tuttaval, Š V’l, on vaja asutada mingisugune firma, V R on XXXXX kodanik ja XX kodanik, tema on XXXXXXX kodanik ja Eestis peab olema keegi XX kodanik. Kumb nendest tegi ettepaneku, et käime pangas, avame V R nimel – isegi ei mäleta, mis nende firmade nimed olid - ja käis pangas ja sai PIN-kalkulaatorid, paroolid, mis andis V kätte. V’le volitust ei teinud, PINkalkulaatori andmisel oli suusõnaline jutt, et tänu sellele, et V R siin Eestis on XXXXXXX XXXXX kodanik, suusõnaliselt oli jutt. Ka ID-kaardi on andnud Š’i kätte. Ülejäänud asjadega tegeles V ise. Kirjalikke volitusi ei olnud, V pidi ise hakkama firmadega tegelema ja tegeleski. Kohtla-Järvel oli mingisugune õmblustšehh. Äriregistreis märgitud kontaktaadressideks olnud meiliaadresse ei kasutanud. Ilmselt kasutas neid V, temaga oli kokkulepe. Ei ole pärinud kas S Pja Š olid omavahel seotud või tuttavad. Kohus leiab, et V R ütlustest ei tulene ühtki infokildu S P’iga seoses V R osas tema filiaali juhatajaks saamise kohta äriühingutes L A L E f, FT B I E F’is ja MT T L E F’is. Süüdistuses on V R ülesannete osas kirjas, et olles L A L, FT B I E F, ja MT T L E F juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik ja seejärel loetletud ülesanded. Seega on süüdistuses nenditud fakti, et V R oli nimetatud äriühingute juhatuse liige, ühtki seost nende äriühingute soetamisega V R poolt või S P’i korraldusel ja kasutamist kriminaaltulu teenimise eesmärgil, süüdistusest ei nähtu. Kohtule esitatud väljatrükist T OÜ kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 20.05.2014 /XXXVII tl 170-171/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 06.07.2010, aadress XXXXXXX XXXX, XXXX alevik, XXX vald, Harjumaa. Tegevusala metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad. Asutaja, juhatuse liige ja osanik alates 06.07.2010 S N (ik XXXXXXXXXXX). Juhatuse liige 06.07.2010-21.07.2010 M B, juhatuse liige alates 19.08.2010 H L. Tunnistaja S N on kirjeldanud /XXXVII tl 167-169/, et tema juurde tuli tänaval inimene, küsis, et kas ta tahab raha teenida, selleks pidi allkirjastama mingisugused dokumendid. Teab ainult selle isiku eesnime, see oli P. Pole aimugi, mis liiki majandustegevusega OÜ T tegeleb. Kirjeldab, kuidas P’ga käisid ettevõtet loomas. Kohtule esitatud väljatrükist OÜ H kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 20.05.2014 /XXXVII tl 175-178/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 20.05.1996, aadress XXXXXXXXX XX, XXXXXXX kuni 15.05.2012, XXXXX XXXX, XXXXXXX, 15.05.2013-25.03.2013 ja XXXXXX XXXXX tee XXXXX, XXXXXXX, alates 25.03.2013. Majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala restoranid jm toitlustuskohad. Juhatuse liige alates 25.03.2013 A S (ik XXXXXXXXXXX), 15.05.2012-25.03.2013 E T (XXXXXXXXXXX), 14.03.2006-15.05.2012 J K (ik XXXXXXXXXXX) ja O K (ik XXXXXXXXXXX). Varasematest aegadest on hulgaliselt teisigi juhatuse liikmeid. Osanikud alates 10.05.2012 E T, 20.01.2006-10.05.2012 J K. 13.04.2000-20.01.2006 Y D (ik XXXXXXXXXXX) Tunnistaja E T on rääkinud /XXXVII tl 172-174/ et umbes 2012. aasta märtsis Tallinnas Vanalinnas sai E. T kokku oma vana tuttava E’ga, kes rääkis, et tal oleks ühte käibemaksukohustuslasest äriühingut tarvis, kuid ta ei saa enda nimele seda võtta, sest tal on mingid probleemid seoses sellega. E pakkus 300 eurot, et oleks nõus OÜ H juhatuse liikmeks astuma, millega oli nõus. Nii ettevõttega seotud dokumendid kui pangakonto, internetipangaga seotud paberid ja PIN-kalkulaatori andis E kätte. Samuti käis Maksu- ja Tolliametis mingisugust allkirja andmas seoses OÜga H. Kui paari kuu pärast selgus, et firmal on mingi suur võlg üleval, lasi E’l ennast juhatuse liikme kohalt ära võtta.

1-16-5107 Kohtule esitatud väljatrükist OÜ P kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 20.05.2014 /XXXVII tl 182-184/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 21.10.2005, aadress 21.10.2005-16.12.2005 XXXXXXXX XX, XXXXX, alates 16.12.2005 XXXXXXXXX XX, XXXXX, rg-kood XXXXXXXX. Juhatuse liige 16.12.2005-12.09.2011 J L (ik XXXXXXXXXXX), alates 12.09.2011 L R (ik XXXXXXXXXXX). Osanik 13.12.2005-02.09.2011 J L, alates 02.09.2011 OÜ N H (rg-kood XXXXXXXX). Tunnistaja L R sõnade kohaselt /XXXVII tl 179-181/ kuskil 2 või 3 aastat tagasi, üks tolleaegne tuttav ütles, et keegi tahab mingis ärihingus juhatuse liikme kohalt ära minna ja palus et L. R asemele läheks. L. R oli nõus, ei uskunud, et see oleks midagi seadusevastast, tuttav oli enne aidanud, aitas ka materiaalselt, kuid OÜ P juhatuse liikmeks saamise eest mingisugust tasu ei saanud. L. R andis sellele tuttavale selleks, et ta teda äriühingu juhatuse liikmeks vormistada saaks, tema palvel oma ID-kaardi koos paroolidega, mille ta hiljem tagastas, koos käidi Endla tänaval Maksuametis, kus L. R pidi mingisugused dokumendid ümber vormistama seoses juhatuse liikmeks asumisega OÜs P. Tuttav ootas niikaua väljas ja tahtis ka, et L. R läheks panka pangakontot vormistama, kuid see käik jäi ära, põhjust ei mäleta, võis olla seetõttu, et L. R vahetas elukohta. Kohus leiab, et S. N, E. T ja L. R ütluste pinnalt selgub väga ilmekalt, et tegemist on n-ö variisikutega, kes vormistati äriühingute juhatuse liikmeteks. Paraku ei ole võimalik selliste „direktorite“ ütlustest ega ühestki teisest tõendist tuvastada, kes isikud äriühingusse vormistas või selle taga seisis? Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et äriühingud soetati S Pkorraldusel ja kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Kohus, uurinud süüdistuses kirjeldatud teiste süüdistatavate ülesandeid, mida nad S P’i korralduste alusel pidid täitma, ei leia, et ühegi süüdistatava ülesandeks oleks olnud äriühingute soetamine. Kohus leiab, et olukorras, kus süüdistuses on nimetatud äriühingute nimed ja väljend „soetati ja kasutati“, ei ole kohtul võimalik ilma süüdistuse piiridest väljumata hakata otsima võimalikke tegevusi ja seoseid erinevate füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel ning püüda sisustada esitatud tõenditega, kelle milline tegevus ja mis ajal, täitis süüdistuses kirjeldatud tegevuse – S P’i korraldusel soetati ja kasutati äriühinguid. Kohus leiab, et sedavõrd üldsõnaline ja anonüümne süüdistus rikub süüdistatavate kaitseõigust. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et äriühingud OÜ P-E, OÜ P T, OÜ S ja T, L A L, FT B I E F, MT T L E F, OÜ T, OÜ P ja OÜ H oleksid S Pkorraldusel soetatud, süüdistuse pinnalt ei ole aru saadav, kelle poolt või millal sellised soetamised S P’i korraldust täites toimusid. Niisamuti ei ole leidnud tõendamist, et neid äriühinguid kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Maksukelmuse üldkirjeldus süüdistuses on alljärgnev: Kuriteo toimepanemiseks andis S PXX XXXXXXX(registrikood XXXXXXXX, juriidiline aadress XXXXX X, XXXXXXXX) juhatuse liikmele A Eile korralduse esitada tagastusnõude suurendamise eesmärgil ajavahemikus 2012.a jaanuar kuni 2013.a juuli maksuhaldurile XX XXXXXXX käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades esitatud käibedeklaratsioonides reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid tekstiilitoodete soetamise kohta OÜlt P T ja reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid tekstiilitoodete müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele G T L (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), T S L (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja G T L (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a) selleks, et XX XXXXXXX saaks oma

1-16-5107 raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete OÜ P T nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu ja maksuhaldurilt näilik enammakstud käibemaks tagasi küsida. Süüdistatav A E andis 13.10.2017 kohtuistungil ütlusi /KT VI tl 109-113/ - OÜ P tegeles 2012. aasta algusest kuni 2013. aasta sügiseni rõivatootmisega - ilmastikukindlate rõivaste tootmisega Haapsalu tootmisüksuses. Lisaks sellele oli eraldi üksus Tallinnas, mis tegeles hulgimüügiga - osteti sisse kaupa, sorteeriti, pakendati ringi ja müüdi edasi samamoodi Eestist väljaviimiseks ekspordiklientidele. XX XXXXXXX juhatuse liikmeks asus A Eenda sõnade järgi sügisel 2008, lepingu sõlmis temaga S P. S P oli 2012-2013 tema silmis sisuliselt omaniku esindaja, suhtlesid tihti tootmise ja ettevõtte arengu teemadel. S Pkäest ebaseaduslikke korraldusi ei saanud. Kogu XX XXXXXXX raamatupidamise arvetega tegeles pearaamatupidaja M. H ja kaks raamatupidajat A ja J. Kui kaup oli tulnud lattu, siis kontrolliti üle koguseliselt. Laohoidja tegi oma märkmed arve peale. Juhul kui oli vaja, siis liikus arve ostujuhi kätte, kes kontrollis, kas makse- ja hinnatingimused olid vastavalt kokkulepitule, siis tulid arved tema kätte, lasi silmad üle, et ei oleks juhuslikke vigu. Seejärel raamatupidaja sisestas need arved raamatupidamisprogrammi ja sealt edasi liikusid need tasumise kuupäeval tasumiseks ja andmed pearaamatupidaja jaoks vastavalt maksuandmetesse ja deklaratsioonidesse. Raamatupidaja H oli see, kes kontrollis üle raamatupidamisprogrammi poolt genereeritud käibedeklaratsiooni andmete õiguse ja siis esitas selle. Raamatupidamist peeti ühiselt, ettevõttel oli üks raamatupidamine, kõik arved olid ühes raamatupidamises koos, ei peetud vahet Tallinna ja Haapsalu üksusel. Esmalt märgib kohus, et A E’i ütlustest ei tulene ja kohtule ei ole esitatud ühtegi muud tõendit selle kohta, et S P oleks A E’ile andnud korraldusi esitada käibedeklaratsioonides teadlikult valeandmeid. Edasi on süüdistuses täpsemalt kirjeldatud tegusid, mis maksukuriteo sisustavad. Näitamaks näiliste tehingute toimumist koostati ja allkirjastati OÜ P T juhatuse liikme O T poolt OÜ P T nimelt fiktiivsed arved tekstiilitoodete müügi kohta OÜ-le P-E, misjärel A E teostas nimetatud fiktiivsete arvete alusel XX XXXXXXX juhatuse liikmena aadressil XXXXX X, XXXXXXXX ettevõtte XXXXXXXXXX asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX pangaülekande OÜ P T arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXX’s, kirjutades ülekandeid tehes selgitusse arve numbri, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. Kaitsja Tuulas esitas kohtule 02.01.2007 sõlmitud müügilepingu OÜ P T ja XX XXXXXXX vahel /XLII tl 253/ millest nähtub, et müügileping on sõlmitud palju aega enne A E’i tööle asumist juhatuse liikmena, lepingu allkirjastaja juhatuse liige K M. Kaitsja väite kohaselt selle lepingu alusel toimus nende kaupade sisseost OÜ’lt P T, millega toimus majandustegevus Tallinnas asukohaga S-S XXX. Selle lepingu alusel esitas OÜ P T arveid OÜle P-E ja viimane teostas makseid. Kohtule on esitatud vaatlusprotokoll 14.02.2014 koos lisadega /XXII tl 61-250, XXIII tl 1-247, XXIV tl 1-250, XXV tl 1-250, XVI tl 1-250, XXVII tl 1-111/ (vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel XX XXXXXXX kontoriruumides XXXX X, XXXXXXXX, leitud arveid ja raamatupidamise programmi HansaRaama väljatrükke), mis on mahult ligikaudu 5,5 köidet kriminaaltoimiku materjale, mida pole lahti kirjutatud prokuröri poolt tõendite loetelus vähimalgi määral. Vaatlusprotokolli punktis 4a on kirjeldatud OÜ P T arveid OÜle P-E.

raamatupidamisdokumente: XX XXXXXXX ja OÜ P T pearaamat perioodil 01.01.2012 kuni 28.08.2013 CD-ROM plaadil (pakend 22). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt, on XX XXXXXXX raamatupidamisprogrammi HansaRaama pearaamatu konto nr XXXXX kanded perioodil 02.01.2012-05.07.2013 kohta ja puudutavad OÜ P T poolt esitatud arveid OÜle P-E ning nendes arvetes kajastatud käibemaksu summasid. Vaatlusprotokollist 05.02.2014 /XXXIX tl 107-128/ nähtub XX XXXXXXX Swedbank ASis asuval arvelduskontol nr XXXXXXXXXX on perioodil 01.01.2012-20.09.2013 toimunud XX XXXXXXX poolt mitmed ülekanded. Vaatlusprotokolli punkti 1 kohaselt vaadeldi pangavastuseid 14.03.2013 nr A09.04-200-01/6339-2; 12.08.2013 nr A09.04-20001/18480-2; 20.09.2013 nr A09.04-200-01/20451-2). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt, kopeeriti vaatluse käigus XX XXXXXXX Swedbank ASis asuva arvelduskonto nr XXXXXXXXXX väljavõttelt need XX XXXXXXX ülekanded, millised puudutavad arveid tekstiilitoodete müügi kohta OÜ P T poolt OÜle P-E. Vaatlusprotokollis kajastuvad ülekanded perioodil 04.01.2012-06.08.2013. Kohus leiab, et eeltoodud vaatlusprotokollis kajastatud OÜ P T müügiarved ehk XX XXXXXXX ostuarved tekstiilitoodete kohta, on küll vaatlusprotokolliga loetletud ning kajastatud maksuarvestuse 24.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXX koos lisadega 1-5 /II tl 87-127/ lisades 1 ja 2, kuid süüdistuse sisust neid väidetavaid võltsarveid ei leia. On selgelt esile toomata ning seejuures süüdistuse sisus maksuarvestuse kvaliteediga ära näitamata, millised on konkreetsed Käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele mittevastavaid võltsarved. Maksuarvestuse lisades 1 ja 2 on loetletud OÜle P-E väljastatud müügiarvete nimekiri OÜ P T poolt, kuid selliste väidetavate võltsarvete kohta süüdistuses endas igasugused märked puuduvad. Neid lisasid on prokurör süüdistuse tekstis sulgudes nimetanud, kuid erinevalt maksuarvestuse lisast 5 ei ole prokurör lisasid 1 ja 2 süüdistusele lisanud, seega ei ole need süüdistuse osad. Samas ei ole prokurör süüdistuse tekstis neid lisasid märkinud seoses võltsarvetega vaid sisendkäibemaksu deklareerimisega. Seevastu lisa 5, kopeerituna süüdistusse, on kõigest käibemaksudeklaratsioonide (KMDde) koondtabel, mis ei sisalda endas ühtegi konkreetset väidetavat võltsarvet. Seega võib öelda, et süüdistuses räägitakse arvetest, kuid seejuures pole ära märgitud prokuratuuri poolt konkreetseid arveid iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, mis lubaksid aru saada, millised arveid mõeldakse ja peetakse võltsarveteks. Kohus ei saa süüdistuse sisu laiendada ega mõelda juurde asjaolusid, mis on sealt välja jäetud, samuti ei pea ka kaitsjad ega süüdistatavad mõistatama või tuletama selliseid põhiasjaolusid maksukuriteo süüdistuse kohta nagu seda on süüdistuse aluseks olevad konkreetsed etteheidetavad võltsarved.

1-16-5107 Ühtlasi märgib kohus, et süüdistuse sisus on eksitav prokuröri terminikasutus „fiktiivne arve“, mille asemel tuleks juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-133-13 punktis 25 toodust „fiktiivne arve“ asemel kasutada üheselt mõistetavat terminit „võltsarve“ ja vajadusel ka mõistet „näilik tehing“, eristades seejuures sellist näilikku tehingut, millega varjatakse teist tehingut. Kohus märgib järgnevalt, et süüdistuses jätkub tegude kirjeldus, kus konkreetset(id) käitumisakti(e) tuvastada ei ole võimalik: A Eteostas fiktiivsete arvete alusel (milliseid arveid konkreetselt süüdistuse kohaselt tuvastada ei ole võimalik) pangaülekandeid – ka pangaülekannete teostamise kohta puuduvad igasugused konkretiseeritud asjaolud periood, summa vms. Seejärel O T koostas ja allkirjastas I P nimelt aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved tekstiilitoodete müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõttele G T L (perioodil 02.01.2012.a kuni 03.04.2012.a), ettevõttele T S L (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja ettevõttele G T L (perioodil 22.01.2013.a kuni 08.07.2013.a). Kohus, uurinud süüdistuse teksti tervikuna, leiab, et süüdistusest eespoolt (O .T ülesannetega seonduvalt) nähtub, et need arved olid koostatud XX XXXXXXX nimelt. Kohtule on esitatud vaatlusprotokoll 12.02.2014 /XX tl 227-235/ (vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel XX XXXXXXX kontoriruumides XXXX X, XXXXXXXX, raamatupidaja E J poolt üleantud XX XXXXXXX raamatupidamisdokumente) XX XXXXXXX ja OÜ P T pearaamatut perioodil 01.01.2012 kuni 28.08.2013 CD-ROM plaadil (pakend 22). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt, on XX XXXXXXX raamatupidamisprogrammi HansaRaama pearaamatu konto nr XXXXX kanded perioodil 08.02.2012-10.07.2013 kohta ja puudutavad XX XXXXXXX poolt äriühingutele G T L (08.02.2012-13.02.2012), T S L (02.04.2012-21.11.2012) ja G T L (07.01.201310.07.2013) esitatud arveid. Maksuarvestuse lisas 3 on loetletud XX XXXXXXX müügiarved Läti äriühingutele G T L ja T S L ja lisas 4 XX XXXXXXX müügiarved Läti äriühingule G T L, kuid selliste väidetavate võltsarvete faktiliste andmete kohta süüdistuses endas igasugused märked puuduvad. Neid lisasid on prokurör süüdistuse tekstis sulgudes nimetanud, kuid neid ei ole süüdistusele lisanud, seega ei ole need süüdistuse osad. Samas ei ole prokurör süüdistuse tekstis neid lisasid märkinud seoses võltsarvetega, vaid XX XXXXXXX poolt käibedeklaratsioonides kauba müügikäibe näitamisega. Seega võib öelda, et süüdistuses räägitakse arvetest, kuid seejuures pole ära märgitud prokuratuuri poolt konkreetseid arveid iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, mis lubaks aru saada, millised arveid mõeldakse. Käekirjaekspertiisi aktist nr XXXXXXXXXX 13.01.2014 /XXXIX tl 1-43/ nähtub eksperdiarvamus: 1), 2) ekspertiisiks esitatud XX XXXXXXX poolt äriühingutele G T L, T S L ja G T esitatud arvetel ja pakkenimekirjadel; I P 'i nimelt koostatud avansiaruannetel ja lähetusaruannetel ning CMRidel (lahtris nr 19 alumises osas) allkirjad tõenäoliselt on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt; 3) ekspertiisiks esitatud XX XXXXXXX poolt äriühingutele G T L, T S L ja G T esitatud arvetel ja pakkenimekirjadel; I P’i nimelt koostatud avansiaruannetel ja lähetusaruannetel allkirjad ning CMRidel käsikirjalised tekstid ja allkirjad tõenäoliselt ei ole kirjutatud I P k’i ega S Ppoolt, vaid tõenäoliselt on kirjutatud O T poolt.

Kaitsja Kägi on avaldanud seisukoha, et kroonilise haiguse XXXXXXX tõttu on I P teinud võimalikuks O T’l enda eest dokumente allkirjastada ja alla kirjutada saatedokumendid. Seega volitatud isikuna on O T kirjutanud alla. Seega ei ole vaidlustatud, et süüdistuses nimetatud dokumendid allkirjastas J. P’i asemel O T. Kohus leiab, et kaitsja poolt esitatud J. P’i terviseseisundit kajastav tõend ei andnud O T’le volitusi nimetatud dokumente J. P’i nimelt allkirjastada. Kohtule jääb arusaamatuks, mida tähendab väide, et terviseseisundi tõttu tegi J. P O T’l võimalikuks nimetatud dokumendid tema eest allkirjastada. Ühtki tõendit, mis näitaks, et J. P on sarnase volituse O T’le andud, esitatud ei ole. Süüdistuse osas, kus kirjeldatakse kuritegeliku ühenduse liikmete ülesandeid, arvatakse O T’le ka süüks, et ta koostas ning kinnitas tasumiseks fiktiivsed 20%-list käibemaksu kajastavaid arveid OÜ S ja T nimelt OÜ-le P T . Seejärel teostas O T aadressilt XXXXXXX XXXX, XXXXXXX OÜ P T juhatuse liikmena pangaülekanded OÜ-le S ja T arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbangas, kirjutades samuti panga ülekandeid tehes selgitusse arve numbri, millise tasumist konkreetse ülekandega teostatakse. Kohtule on esitatud vaatlusprotokoll 23.04.2014 koos lisadega /XXX tl 133-250, XXXI tl 1-250, XXXII tl 1-250, XXXIII tl 1-250, XXXIV tl 1-250, XXXV tl 1-78/ (vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel XX XXXXXXX kontoriruumides XXXX X, XXXXXXXX, leitud OÜ P T arveid OÜle P-E ja sama perioodi raamatupidamise programmi HansaRaama väljatrükke), mis on mahult ligikaudu 5 köidet kriminaaltoimiku materjale, mida pole lahti kirjutatud prokuröri poolt tõendite loetelus vähimalgi määral. Vaatlusprotokollis punktis 4a on kirjas OÜ S ja T OÜle P T , mis on esitatud igakuiselt perioodil jaanuar 2012-august 2013. Taaskord ei ole süüdistuses kirjas, mis perioodil O T OÜ S ja T nimelt OÜ’le P T arveid koostas, seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas eelnimetatud vaatlusprotokollis kajastatud arvetel on seost süüdistusega. Kohtule pole ka esitatud tõendeid, et need arved oleksid koostatud O T poolt. MTA 09.05.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS’ile ja Swedbank ASi 29.05.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX tl 48-52/ nähtub, O T omas allkirjaõigust OÜ P T arvelduskonto XXXXXXXXXXXX juures alates 02.09.2004. Süüdistuse tekstist ei selgu, kas O T teostas pangaülekandeid OÜ P T juhatuse liikmena OÜ P T arvelt, ei ole märgitud arve numbrit, millelt ülekanded teostati, pangaülekannete tegemise aega ega summasid. Kaitsja P. Rajavere avaldas, et OÜ P T maksed OÜ S ja T kontole /XXXIX tl 151/- 12.04 selgitus laenuleping, 13.04- selgitus laenuleping osaliselt, /XXXIX tl 153/- 27.04 selgitus laenuleping osaliselt, /XXXIX tl 154/- 11.05 - selgitus- laenuleping osaliselt / XXXIX tl 171/- 26.10-viitega laenuleping 22.10.2012, 29.10-viitega laenuleping 22.10.2012; /XXXIX tl 178/ 28.12- selgitusega laenuleping 22.10; /XXXIX tl 180/- 17.01 – selgitusega laenuleping; /XXXIX tl 184/- 22.02- selgitusega laenuleping ja /XXXIX tl

1-16-5107 „raha liigub“ ja „jõuab lõpuks tagasi“, seega tegevus on konkretiseerimata, umbisikuline ja tõenditega sidumata. Läbiotsimisprotokollis 28.08.2013 koos fototabeliga /VI tl 133-150/ on kontoriruumide üldise paigutuse kohta T XX, T, ainult napp kirjeldus, mis selgelt lubab eristada kahte erinevat osa ning koos tunnistaja H N 28.08.2013 ülekuulamisprotokolliga /XXXVII tl 119-121/ tekitab küsitavusi, millised äriühingud ja isikud on seotud nimetatud kontoriruumidega. Tunnistaja H. N andis ütlusi, et OÜ P K E tegeleb: kinnisvara ostumüügiga, enda haldusalas olevate objektide haldamisega, hooldamisega, rentimisega. OÜ’l P K E on 4 renditavat objekti, sh T tn XXXX, T; OÜs P K E töötab H. N üksinda, kontor asub juriidilisel aadressil T tn XXXX T. T tn XXXX T on kokku 3 ruumi ja 3 töölauda. Pidevalt istub kohapeal O T, kuid milline äriühing talle palka maksab, seda ei tea. Nimetatud aadressil käib inimesi palju, kuid kes nad on või milliste äriühingute nimel nad tegutsevad, seda ei tea. OÜ P K E on teinud T tn XXXX, T, aadressil mitmete erinevate äriühingutega rendilepinguid. Kohtule esitatud rendilepingust 29.11.2004 koos lisadega /XLII tl 204-206/ nähtub OÜ P K E (esindaja H N) ja OÜ S ja T(esindaja A P) vahel rendilepingu T XX ühiskasutuses kontori üürimiseks, mis oli OÜ S ja T juhataja tegevuskohaks. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel uuritud tõendid ei kinnita, et O T, töötades või viibides T XXXX T ruumides omas või kasutas leitud esemeid, sh interneti andmesidemodemeid. Ainuüksi ühes ruumis viibimine millegagi ei tekita omandiõigust või määra kindlaks valdust, kuuluvust ega kasutamist. Kohtule esitatud isikulistest tõenditest ei anna ühegi äriühingu seaduslik esindaja ütlusi S P’i või O T suhtes või mõne teise süüdistatava suhtes, mis näitaks kuritegelikku tegevust nagu seda kirjeldab süüdistus. Seega ei ole võimalik omistada O T’le Tele2 abonendinumbri XXXXXXXX või üldse mobiilse internetipulga kasutamist. Seega on tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse juhi S Pkontrolli all olevate ettevõtete kontodel toimus raha ringlus, kus ülekanded liikusid ühe ettevõtte kontolt teisele ja jõudsid lõpuks tagasi algallikasse, so XX XXXXXXX arvelduskontole Swedbangas. Kohus juba eespool avaldas, et ei ole leidnud tõendamist loetletud ettevõtete S P’i kontrolli all olemine. Süüdistuses kirjeldatud tegevuse pinnalt ei ole võimalik tuvastada raha ringluse olemasolu. Kui süüdistuses ei ole kirjas arvelduskontode numbreid, ülekannete tegemiste aegu, summasid, mis liikusid, siis kohus ei saa kontrollida, millise konkreetse raha liikumisega raha ringlust sisustatakse. Kohus leiab, et selleks, et üldse saaks süüdistuses väidetud raha ringluse toimumist kontrollida, oleks see ringlus pidanud olema detailselt lahti kirjutaud, vaid nii oleks ajaliselt ja summaliselt võrreldes võimalik selgusele jõuda, kas raha ringlus nimetatud äriühingute kontodel toimus. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist, rentis XX XXXXXXX perioodil 01.01.2012 kuni 28.02.2013 AR A AS-lt ladu aadressil S-S XXX, T, mille kohta on XX XXXXXXX ja AS AR A vahel 01.09.2007 sõlmitud logistikateenuste osutamise leping nr XXXXX. Kaitsja Tuulase esitatud 01.09.2007 sõlmitud logistikateenuste osutamise lepingust nr XXXXX XX XXXXXXX ja AR A AS vahel /XII tl 239-244/ nähtub, mille alusel rentis XX XXXXXXX (allkirjastaja juhatuse liige K M) ladu Tallinnas asukohaga S-S XXX, Tallinnas toimuva majandustegevuse jaoks.

1-16-5107 See tõend näitab, et süüdistuses nimetatud leping XX XXXXXXXja AR A AS vahel on sõlmitud enne 01.01.2012. Süüdistuses on lepingu sõlmimist näiliste tehingute toimumise näitamiseks ette heidetud OÜle P-E, sellisele äriühingule aga (kahtlustust)süüdistust esitatud ei ole. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist perioodil 09.04.2013 kuni 28.08.2013 rentis OÜ S ja T ladu OÜ-lt V, asukohaga K XXX, T. Asitõendi vaatlusprotokoll 21.11.2013 lisadega /XX tl 11-17/ (vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel kahtlustatava A P’i (ik 35004250254) kasutatud sõidukis PEUGEOT PARTNER KAUBIK, rg-märk XXXXXX, leitud ja ära võetud tähtsust omavaid dokumente - tõkend nr XXXXXXXXX). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt oli nende hulgas mitteeluruumide üürileping nr XXXXXXXXXX, OÜ S ja T ning OÜ V, allkirjadeta (lk 20). A P’i ülesandeks on süüdistuses märgitud sõlmida OÜ S ja T nimelt K tee XXX, T, lao kasutamise leping. Süüdistust ei ole esitatud OÜ’le S ja T ega kohtule pole tõendina esitatud A P’i poolt OÜ S ja T nimel sõlmitud (allkirjastatud) rendilepingut OÜga V K tee XXX, T, laoruumide kasutamiseks. Lisaks sellele koostas O T ja allkirjastas I P nimelt 13.02.2012.a kuupäeva kandvad kaks rahvusvahelise autotranspordi saatelehte (edaspidi CMR ́i) tekstiilitoodete veo kohta ettevõttele G T L; lisaks 09.04.2012.a, 15.05.2012.a, 28.06.2012.a, 03.09.2012.a, 04.10.2012.a ja 21.11.2012.a kuupäeva kandvad kaksteist CMR ́i tekstiilitoodete veo kohta ettevõttele T S L ning 09.01.2013.a, 14.02.2013.a, 15.04.2013.a, 22.05.2013.a ja 10.07.2013.a kuupäeva kandvad kümme CMR ́i tekstiilitoodete veo kohta ettevõttele G T L. Kohtule on esitatud järgmised rahvusvahelise autotranspordi saatelehed (CMRid): 14.02.2013 /II tl 186/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja OÜ P ja I T, 24 kaubaalust (583 kasti) kogumassiga 14 922 kg. 33 897 meeste pükse 566 kasti ja 6 144 rihma 17 kasti, kättesaamine 14.02.2013, tempel SIA O B. CMR 14.02.2013 /II tl 187/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja KV T OÜ, 17 kaubaalust (347 kasti) kogumassiga 7 928 kg. 22 129 meeste särgid 314 kasti ja 1 016 meeste joped 33 kasti, kättesaamine 15.02.2013, tempel SIA O B. V käsikirjaline märkus, et ei osalenud laadimisel. CMR 15.04.2013 /II tl 188/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXXX, vedaja OÜ A AR, 21 kaubaalust (365 kasti) kogumassiga 8 796 kg. 25 239 meeste särgid 345 kasti ja 723 meeste joped 20 kasti, tempel SIA O B. CMR 15.04.2013 /II tl 189/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXXX, vedaja OÜ F, 22 kaubaalust (557 kasti) kogumassiga 14 345 kg. 32 264 meeste püksid 539 kasti ja 7 081 rihmad 18 kasti, tempel SIA O B. CMR 22.05.2013 /II tl 190/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 23 kaubaalust (628 kasti) kogumassiga 15 302 kg. 36 121 meeste püksid 612 kasti ja 5 921 rihmad 16 kasti. CMR 22.05.2013 /II tl 191/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS K, 22 kaubaalust (296 kasti) kogumassiga 7 200 kg. 19 917 meeste särgid 269 kasti ja 868 meeste joped 27 kasti, kättesaamine 23.05.2013.

1-16-5107 CMR 10.07.2013 /II tl 192/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 21 kaubaalust (377 kasti) kogumassiga 9 369 kg. 27 157 meeste särgid 359 kasti ja 674 meeste joped 18 kasti, kättesaamine 11.07.2013, tempel SIA O B. CMR 10.07.2013 /II tl 193/ – XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile R iela XXX, R, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 22 kaubaalust (550 kasti) kogumassiga 13 800 kg. 31 513 meeste püksid 537 kasti ja rihmad 4 868 rihmad 13 kasti, kättesaamine 11.07.2013, tempel SIA O B. R b p (XXXX XXXXXXXXX) 08.01.2014 kirjast koos tõlke ja lisadega /III tl 68-69/ nähtub, et R B P (XXXX XXXXXXXXX)on edastanud CMRide koopiad: CMR 13.02.2012 /III tl 70/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile E iela XX, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS H AB, 24 kaubaalust (608 kasti) kogumassiga 15 458 kg. 35 855 meeste püksid 593 kasti ja 7 753 rihmad 15 kasti, saaja SIA S; CMR 13.02.2012 /III tl 71/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule G T L aadressile E iela XX, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS H AB, 17 kaubaalust (315 kasti) kogumassiga 6 767 kg. 18 882 meeste särgid 292 kasti ja 961 meeste joped 23 kasti, saaja SIA S; CMR 09.04.2012 /III tl 72/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela XX, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 23 kaubaalust (592 kasti) kogumassiga 14 998 kg. 34 940 meeste püksid 575 kasti ja 7 591 rihmad 17 kasti, saaja T S L pitsati jäljend ja allkiri; CMR 15.05.2012 /III tl 73/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS M, 17 kaubaalust (17 kasti) kogumassiga 6 874 kg. 18 724 meeste särgid 287 kasti ja 1 162 meeste joped 35 kasti, saaja SIA S; CMR 15.05.2012 /III tl 74/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS M, 24 kaubaalust (602 kasti) kogumassiga 15 013 kg. 34 594 meeste püksid 584 kasti ja 8 234 rihmad 18 kasti, saaja SIA S; CMR 28.06.2012 /III tl 75/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 18 kaubaalust (288 kasti) kogumassiga 6 176 kg. 17 203 meeste särgid 263 kasti ja 842 meeste joped 25 kasti, saaja SIA S; CMR 28.06.2012 /III tl 76/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXXX, vedaja T OÜ, 23 kaubaalust (638 kasti) kogumassiga 16 170 kg. 37 678 meeste püksid 625 kasti ja 6 087 rihmad 13 kasti, saaja T S L pitsati jäljend ja allkiri; CMR 21.11.2012 /III tl 77/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk 179TVJ ja haagisega rg-märk XXXXXX, vedaja OÜ A G, 17 kaubaalust (331 kasti) kogumassiga 7 371 kg. 20 403 meeste särgid 302 kasti ja 898 meeste joped 29 kasti, saaja T S L pitsati jäljend ja allkiri; CMR 21.11.2012 /III tl 78/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja z/s L, 24 kaubaalust (578 kasti) kogumassiga 16 107 kg. 36 882 meeste püksid 578 kasti ja 6 354 rihmad 14 kasti, saaja SIA S;

1-16-5107 CMR 04.10.2012 /III tl 79/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 18 kaubaalust (354 kasti) kogumassiga 7 639 kg. 21 846 meeste särgid 331 kasti ja 739 meeste joped 23 kasti, saaja T S L pitsati jäljend ja allkiri; CMR 03.09.2012 /III tl 80/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja V T OÜ, 24 kaubaalust (603 kasti) kogumassiga 15 321 kg. 35 323 meeste püksid 587 kasti ja 7 698 rihmad 16 kasti, saaja SIA S; CMR 03.09.2012 /III tl 81/ XX XXXXXXX poolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rg-märk XXXXX, vedaja AS K, 17 kaubaalust (318 kasti) kogumassiga 7 064 kg. 19 057 meeste särgid 280 kasti ja 1 219 meeste joped 38 kasti, saaja SIA S; CMR 04.10.2012 /III tl 82/ (loetamatu) poolt on saadetud äriühingule (loetamatu) aadressile (loetamatu), veokiga rg-märk (loetamatu) ja haagisega rg-märk (loetamatu), vedaja AS K, (loetamatu), saaja (loetamatu); CMR 03.09.2012 /III tl 84/ XX XXXXXXXpoolt on saadetud äriühingule T S L aadressile E iela xx, R, V S S lao aadressil sadamas, veokiga rg-märk XXXXXX ja haagisega rgmärk XXXXX, vedaja V T OÜ, 24 kaubaalust (603 kasti) kogumassiga 15 321 kg. 35 323 meeste püksid 587 kasti ja 7 698 rihmad 16 kasti, saaja SIA S. Vaatlusprotokolli 13.02.2014 koos lisadega /XXVII tl 112-251, XXVIII tl 1-251, XXIX tl 1-250, XXX tl 1-132/ punkti 4c kohaselt vaadeldi mh XX XXXXXXXCMR’ide koopiad ja originaale: 1. P-E L; G T L; OÜ V T; XXXXXX/XXXXX; 09.01.2013; E XX; 2. P-E L; G T L; AS K L; XXX XXX/XXXXX; 09.01.2013; E XX. Eelkirjeldatud CMRid tõendavad, et süüdistuses näidatud CMRid on koostatud, märgitud on kaubakogused, saatja ning saaja andmed vajalike rekvisiitidega. Kuna tõendamist pole leidnud vastupidine, asub kohus seisukohale, et eelloetletud CMRid tõendavad XX XXXXXXX poolt nendes nimetatud kauba eksporti Eestist Lätti vastavale ostjale. Nimetatud vedude teostamiseks telliti O T poolt veokid, millistele laeti peale tekstiilitooted I S poolt. O T ülesandeks on süüdistuses kirjutatud – korraldada XX XXXXXXX nimelt tekstiilitoodete vedu Eesti Vabariigist Läti Vabariiki. Veokite laadimine toimus ladudes aadressidel S-S XXX, Tallinn ja K tee XXX, T ning toimetati Läti Vabariiki aadressil E XX, R asuvasse SIA S kuuluvasse lattu (perioodil 13.02.2012 – 09.01.2012) ja aadressil R XXX, R asuvasse SIA O B kuuluvasse lattu (perioodil 14.02.2013 – 10.07.2013). Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et veokid telliti O T poolt või et selline tegevus olnuks tema ülesanne KÜ liikmena. MTA 10.09.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Elion Ettevõtted ASile ja Elion Ettevõtted ASi 11.09.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXX /II tl 62-65/ ning sideettevõtjalt saadud andmete protokollist 22.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXXX /II tl 66/ nähtub, et 05.07.2013 kell 15:24:23 e-posti aadressilt XXXXXXXXXXXXX saadetud e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXX e-kiri sisuga: ,,Soovime tellida 10.07.2013 või 11.07.2013 (sõltub transpordi olemasolust) aadressile K tee XX, T 2 (kaks) 13,5m haagisega autot, küljelt avaneva tendiga

1-16-5107 tekstiilitoodete veoks Riiga, aadressile R iela XXX, R, L XXXXXXX. Lugupidamisega, OU P-E, tel XXXXXXXX". Tunnistaja V L 29.10.2013 ütlusest /XXXVII tl 202-205/ selgus, et: „Ühel korral anti üks Läti number, kui vedu toimus R iela XXX lattu, Riia. See oli 10.07.2013 vedu. Lätis oldi 11.07.2013. Seal oli kauba maha laadimisega probleemid. Algul öeldi, et saame kauba samal õhtul maha laadida (s.o 10.07.2013), siis kohapeal selgus, et asi jääb venima. Üritati helistada Laki Lattu, et miks kaupa maha ei võeta. Omavoliliselt helistati numbrile XXXXXXXX, see peaks olema K tee XX lao number, kedagi kätte ei saadud.“ Eeltoodust leiab kohus, e-kirja saatmine e-posti aadressilt XXXXXXXXXXXXX e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXX toimus hot.ee portaali vahendusel 05.07.2013 kell 15:24:23. Portaali sisse logimine toimus 05.07.2013 kell 15:23:25 IP-aadressilt XXXXXXXXXXXX, mis kuulub alates 19.06.2012 P K E OÜle ning ühendus asus aadressil T tn XX, T. Kuivõrd XX XXXXXXX n-ö Tallinna majandusüksus asus kontoris T tn XX, T, ning tegeles tekstiilitoodete müügiga, on loogiline, et toodete viimiseks ostjani telliti ka transport ja anti kontaktid. Seda, et konkreetselt organiseeris transporti O T nagu väidab süüdistus või et tema saatis eelviidatud e-kirja, selle tõendikogu pealt tuvastada ei ole võimalik. Pigem kinnitavad need asjaolu, et XX XXXXXXX eksportis kaupa Lätti, kuid tõendist ei nähtu, kes tellis veose või kasutas abonendinumbrit XXXXXXXX, seda süüdistusest ei selgu. Kohus märgib, et süüdistuses on ette heidetud, et Eestist Lätti ringles üks ja sama kaup. Seega süüdistuse seisukohalt on oluline, et kaup, mis Lätti viidi, sealt ka tagasi toodi. Süüdistuse sisu ja kohtus uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada kaupade vedu Lätist Eestisse ja seetõttu ka seda, et ringles üks ja sama kaup. SIA O B 17.12.2013 kirjast Läti Maksuameti maksupolitsei ametile nr XXXXXXX XX 14.16.1-19.1/16932 lisade ja tõlgetega /III tl 1-2/ nähtub, et äriühing SIA O B juhatuse liige D P kinnitab, et ettevõtte laos aadressil R iela XXX, R, võeti vastu, hoiustati ja laaditi kaheksa koormat, millede kaubaks olid rõivad, ajavahemikus 14.02.2013 kuni 21.08.2013, mis olid adresseeritud firmale G T L. Kaubad võeti lattu vastu CMRi alusel ja mahalaadimise aktidega, kuid saadeti edasi kliendi nõudmisel ja vastavalt laadimisaktidele. Eespool nimetatud aktide ja CMRide koopiad on lisatud. Dokumentide kontrollimine ja töötajate küsitlemine näitas, et nende veoste käitlemine toimus laos SIA S korralduse alusel vastavalt 02.02.2013 sõlmitud lepingule nr XXXXXXXXX, koopia lisatud. Töötajate küsitlemisest selgus, et selle kliendi veostega tegeleb ettevõtte juht R M, kes suhtles äriühinguga SIA S eespool nimetatud koormate käitlemise küsimuses. Lepingust nr XXXXXXXXX tollilao ja ekspedeerimisteenuste pakkumiste osutamise kohta 02.02.2013 /III tl 47-65/ nähtub, et SIA O B (R iela XXX, R, L, esindaja D P) ja SIA S (E iela xx, R, L, esindaja E S) omasid kehtivat tollilao ja ekspedeerimisteenuste lepingut alates 02.02.2013. Kohus leiab, et SIA O B 17.12.2013 kiri Läti Maksuameti maksupolitsei ametile tõendab kohtule esitatud CMR’ides kajastatud XX XXXXXXX poolt kauba eksporti Eestist Lätti vastavale ostjale ning aktidest nähtub tekstiilitoodete vastuvõtmine aadressil R iela XXX, R, asuvasse lattu, kus see hoiustati ja laaditi ning selle hilisemat laost väljastamist. Puuduvad aga andmed, kelle ja kuhu tekstiilitooted Läti laost edasi liikusid. Kohus leiab, et ka V L ülekuulamisprotokolli kirjalikud lisad kogumis /III tl 165-224/ näitavad, millal, millist kaupa, kuhu ja kellele eksportis XX XXXXXXX Lätti. Samuti nähtub siit, et kauba transporti telliti nii mõnelgi korral transpordiettevõtjate vaheliselt ja L L OÜ poolt.

XXXXXX/XXXXX; XXXXXX/XXXXX ja XXXXXX/XXXXX ning milliseid veokeid juhtisid Läti Vabariigi kodanikud A L, A S, H P ja A G. Kauba võttis ladudes aadressil S-S XXX, T ja K tee XXX, T vastu I Š. Kohus, uurides kõikidele süüdistatavatele süüdistuses ette heidetavaid tegusid, ei leia süüdistusest, kelle ülesandeks oli kas korraldada või viia kaup, s.o tekstiilitooted Lätist, alguspunkti Eestisse. Süüdistuse kohaselt kauba vedamise Eestist Lätisse ja selleks vedude teostamisteks veokite tellimine on süüks arvatud O T`le (mis aga kohtule esitatud tõenditega tõendamist ei leidnud). Kes aga täitis samu ülesandeid vastupidises suunas, jääb süüdistusest selgusetuks. Seetõttu leiab kohus, ei ole põhjust analüüsida, kas selline süüdistuses kirjeldatud kaupade vedu süüdistuses nimetatud autodega Lätist Eestisse on toimunud, sest sellist tegevust ei ole esitatud süüdistuse kohaselt võimalik ühelegi süüdistatavale etteheidetavaga siduda. Lisaks eeltoodule, näitamaks näiliste tehingute toimumist, kajastati T S L (kes oli Läti Vabariigi käibemaksukohustuslane) Läti Vabariigi käibedeklaratsioonides aprilli, mai, juuni, septembri, oktoobri ja novembri 2012 kohta kauba omandamisi Eesti firmalt P-E OÜ (käibemaksukohustuslase registreerimisnumber XXXXXXXXXXX) summas 6 467 895,73 Läti latti ning augustis, septembris, oktoobris ja detsembris 2012 kauba müüki Leedu firmale GB UAB (käibemaksukohustuslase registreerimisnumber XXXXXXXXXXXXXX) summas 5 438 242,92 Läti latti, kõigil juhtudel oli näidatud kood “G” – kaup. Kohus leiab, et kogu süüdistuse pinnalt ei selgu, kellele süüdistavatest eelkirjeldatud tegusid süüks arvatakse, sellise tegevuse kirjeldust ei leidu ka n-ö süüdistuse KÜ liikmete ülesandeid kajastavas osas. Kuna kohus ei saa väljuda süüdistuse piirest, ei ole võimalik tuvastada, kas ja kes eelkirjeldatud tegevust teostas. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist, koostati ja allkirjastati G T L ja XX XXXXXXX vaheline, 24.08.2010.a kuupäeva kandev ostu-müügileping nr XXXXXXX, Lepingu kohaselt tuleb kaup toimetada XX XXXXXXX poolt aadressile E XX, R, kauba saajaks G T L. Sama lepingu lisa nr X kohaselt tasub kauba eest M T L.

1-16-5107 Samuti koostati ja allkirjastati T S L ja XX XXXXXXX vaheline, 01.03.2012.a kuupäeva kandev ostu-müügileping nr XXXXXXX. Lepingu lisa nr X kohaselt tasub kauba eest M T L. Samuti koostati ja allkirjastati G T L ja XX XXXXXXX vaheline, 15.11.2012.a kuupäeva kandev ostu-müügileping nr XXXXXXX. Sama lepingu lisa nr X kohaselt tasub kauba eest M T L ning lisa nr X kohaselt toimetatakse kaup XX XXXXXXXpoolt aadressile R XXX, R, kauba saajaks G T L. Kaitsja Tuulas’e esitatud tõendist 24.08.2010 sõlmitud ostu-müügileping nr XXXXXXX äriühinguga G T L /IX tl 147-149/ nähtub, et XX XXXXXXX nimel on allkirjastatud tekstiilikauba müügileping K M poolt ja G T L nimel volinik A D’e poolt. 01.03.2012 ostu-müügilepingust nr XXXXXXX äriühinguga T S L /XII tl 199-201/ nähtub, et XX XXXXXXX nimel on allkirjastatud tekstiilikauba müügileping K M poolt ja volinik V G’i poolt. 15.11.2012 sõlmitud ostu-müügilepingust nr XXXXXXX äriühinguga G T L /XII tl 172-174/ nähtub, et XX XXXXXXX nimel on allkirjastatud tekstiilikauba müügileping K M poolt ja volinik S B ’i poolt. 15.11.2012 sõlmitud ostu-müügilepingust nr XXXXXXX äriühinguga G T L lisa X/XII tl 176/ nähtub 12.11.2012 sõlmitud lepingu lisa X, mille alusel vastavalt ostja korraldusele toimetatakse kaubad aadressile R iela XXX, R, Läti, XXXXXXX saaja: G T L. Lisa X on allkirjastatud 28.01.2013 samuti K M ja volinik S B’i poolt. Nimetatud tõendid (esitatud kaitsja poolt) näitavad, et süüdistuses märgitud lepingud on sõlmitud. Üheks lepingu pooleks on olnud OÜ P-E, kelle nimelt on kõik lepingud allkirjastanud juhatuse liige K. M. Konkreetsest süüdistuse lõigust ei ole aru saada, kellele käesoleva kriminaalasja süüdistavatest nende lepingute sõlmimist (näitamaks näiliste tehingute toimumist) süüks arvatakse. Kõigi kolme lepingu puhul on süüdistuses tekst: „koostati ja allkirjastati“. Lepingu osapoolteks olnud juriidilistele isikutele ega lepingu allkirjastanud juriidiliste isikute esindajatele süüdistust ei ole esitatud. Kohus leiab, et ka kogu süüdistuse sisu pinnalt ei selgu, kellele süüdistavatest eelkirjeldatud tegusid süüks arvatakse, sellise tegevuse kirjeldust ei leidu ka n-ö KÜ liikmete ülesandeid kajastavas osas. Kuna kohus ei saa väljuda süüdistuse piirest, ei ole võimalik tuvastada, kas lepingute alusel toimunud tehingud olid näilised. Nimetatud ettevõtete - G T L, T S L, G T, LLP GB UAB juhtideks vormistatud isikud ei tea väidetavalt toimunud tehingutest midagi. Kohus leiab, et tunnistaja K S’i ütlustest /II tl 153-158/ tuleneb, et 2011. a sügisel pöördus tema poole D-nimeline (perekonnanimi võimalik et S) XXXXXXX kodanik (võimalik et elab M’s), kellega kujunesid ärisuhted ja D pakkus umbes kolm kuud hiljem, et K. S aitaks tal vormistada dokumendid off-shore firma G T L registreerimiseks ASis Swedbank (Riia). Samuti esitas K. S firma G T L dokumente Riigitulude Teenistusse, kus sai mingisuguse SWIFT-koodi. Pärast andis K. Smirnov firma G T L dokumentide paki tagasi D’le. K. Smirnov isiklikult firmas G T L ei töötanud. K. S ei teadnud, et sai G T L juhatuse liikmeks, samuti ei olnud tal juurdepääsu firma arveldusarvele pangas. Firma G T L asukoht ja juriidiline aadress on talle teadmata. Samuti ei tea firma raamatupidajat või raamatupidamisdokumentide asukohta. Niipalju kui mäletab, esitas firma G T L oma aruande Läti Maksuteenistusse otse tema EDS-I (elektroonne deklareerimissüsteem) kasutades ja oli maksumaksjaks, rohkemat selgitada ei oska. K. S ei tea midagi G T L sisulisest tegevusest. Mingeid otsuseid firma G T L tegevuse osas vastu ei võtnud, samuti ei andnud kellelegi volitusi firma nimelt,

1-16-5107 raamatupidamisdokumente ei allkirjastanud ja arveid ei esitanud ega tea, kellele firma G T L kaupa edasi müüb. Eesti firmat XX XXXXXXX ega tehingutest selle firmaga K. S ei tea midagi ja nende tasumisest firmade G T L ja XX XXXXXXX vahel. Firmasid M T L ja M T L (filiaal E’s) ei tea ja ei tea midagi nende võimalikest tehingutest firmaga G T L. Süüdistatavaid ei tunne. Kohus leiab, et S B ’i /II tl 165-170/ ütlustest nähtub, et tema seotus äriühinguga G T LLP on olnud 2012. aasta kevadest juunikuuni 2013, läbi A-nimelise isiku, kes on ärimees V’lt, umbes viiekümneaastane, ja kelle ettepanekul vormistati S. B’i nimele volitus, st S. B sai firma G T LLP volitatud isikuks Lätis. S. B’i ülesannetesse kuulus kaupade saatedokumentide allkirjastamine ning S. B’ile teadaolevalt kavatseti kaubelda rõivastega. Kes on G T LLP omanikuks, ametiisikuteks ja samuti kus asub selle kontor, seda S. B ei tea. allkirjastas mitmel korral kaubasaatedokumente parklas juures, kus kohtus autode (E ja L numbritega) juhtidega. Firma G T L raamatupidamisdokumentide, samuti nende asukoha osas S. B midagi selgitada ei oska, kuid ei andnud oma volitusi edasi teistele isikutele. Ei tea firma G T L partnerfirmasid ega tehtud tehingute arvu. Süüdistatavaid ei tea, ettevõtted OÜ P-E, M T L, M T L (E filiaal) ei ole talle tuntud. Kohus leiab, et V G’i ütluste /II tl 241-250/ kohaselt umbes 2012. aasta kevadel Dnimeline isik (D) pakkus talle volituse alusel lisateenistust oma firmas, palus teha järgmisi toiminguid: kuskilt tuli koorem, autojuht andis V. G’ile allkirjastada saatelehed ja seejärel sõitis autojuht koormaga edasi. Kaupa reaalselt kunagi ei ole näinud. V. G ainult allkirjastas saatelehed. V. G seostab seda ettevõtet äriühinguga T S L, sest tal ei ole kunagi elus olnud seost mingisuguste teiste ettevõtetega, mistõttu arvab, et praegu on jutt just D (D) ettevõttest. V. G’i sõnul ei tea tema sellest midagi, et oleks juhataja ettevõttes T S L. V. G’i sõnul ta ei lugenud küll kunagi, mis on kirjas dokumentides, mille andis talle alla kirjutada D (D), ta ei tea, kellele kuulub T S L, ei tea, millega ettevõte tegeleb. V. G’i sõnul ei ole ta kunagi äriühingult T S L ametlikult mingisugust raha saanud, ei tea T S L juriidilist aadressi, ka ei tea, kus reaalselt toimus tegevus, ehk Venemaal, ei tea, kes oli T S L raamatupidaja, ei tea, kus asuvad ettevõtte raamatupidamisdokumendid, pole kunagi näinud ettevõtte majandustegevuse dokumente, ettevõtte sisulisest tegevusest ei tea midagi. Ei ole kunagi kellelegi andnud mingeid volitusi majandustegevuseks ettevõttes T S L, isegi ei teadnud, et tal olid sellised volitused olnud. Ei tea midagi T S L tehingutest Eesti ettevõttega OÜ P-E. Esimest korda kuuleb ettevõtetest nimedega M T L ja MT T L E F, ei tea midagi sellistest ettevõtetest, mingisuguseid lepinguid nimetatud ettevõtetega ei ole sõlminud, ei tea üldse midagi tehingutest nende ettevõtetega. Tunnistaja E G on andnud ütlusi /XXXVII tl 158-163/ et ei tea firmat nimega UAB GB. Tunnistaja räägib, kuidas registreeriti tema nimele firma mille nime ta ei mäleta. Asju korraldas eestlasest meesterahvas, kelle kätte andis ka kõik dokumendid. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et ettevõtete G T L, T S L, G T, LLP GB UAB juhtideks vormistatud isikud äriühingute tehingutest midagi ei teadnud. T S L juhatuse liikme V. G ütlustest ei saa tõsikindlalt järeldada, et ta ei ole lepingut allkirjastanud, sest ta on öelnud, et on dokumentidele allkirju andnud, kuid neid dokumente lugenud ei ole. On selge, et nimetatud isikud on firmades olnud variisikud ehk n-ö direktorid. Samas ei näita nende isikute tehingutest mitteteadmine, kes reaalselt nende äriühingute nimel tegutses või äriühinguid faktiliselt juhtisid.

1-16-5107 Süüdistuses on S P’ile süüks arvatud, et „lisaks sellele korraldas S Pkogu kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate ettevõtete kontode kaudu toimuva rahade liikumist, arvete väljastamist ja lepingute sõlmimist.“ Eespool kohus juba tuvastas, et ei ole tõendatud, et süüdistuses märgitud n-ö soetatud ettevõtted oleks olnud S P’i kontrolli all. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid S P’i poolt pangakontodel rahade liikumise korraldamise, arvete väljastamise ja lepingute sõlmimise korraldamise kohta. Seega on tuvastatud, et näitamaks majandustehingute toimumist koostati OÜ P T nimelt arved näilise kauba müügi kohta OÜ-le P-E; teostati XX XXXXXXX nimelt näilise kauba eest pangaülekanded OÜ-le P T arvelduskontole; koostati näilised tekstiilitoodete ostumüügilepingud, arved ja pakkenimekirjad XX XXXXXXX nimelt offshore ettevõtetele G T L, T S L ja G T L ning transporditi tekstiilitooted Eesti Vabariigist Läti Vabariiki. Eespool on kohus juba käsitelnud näilistesse ostu-müügilepingutesse, võltsarvetesse ja nendega seotud pangaülekannetesse puutuvat. Siin on lisandunud etteheide, et koostati näilised pakkenimekirjad XX XXXXXXXnimelt. Ka selle etteheite puhul ei ole süüdistuse pinnalt võimalik tuvastada, kellele konkreetselt süüks arvatakse näiliste pakkenimekirjade koostamist. Samuti on tuvastatud, et tegelikkuses reaalseid majandustehinguid ei toimunud, Eesti ja Läti Vabariigi vahel ringlesid ühed ja samad tekstiilitooted; Eesti Vabariigist Läti Vabariiki transporditud tekstiilitooted toodi hiljem Eesti Vabariiki tagasi ja ladustati S Ppoolt kontrollitavatesse ladudesse; G T L, T S L ja G T L juhatuse liikmed ei ole OÜ-ga P-E majandustehinguid teostanud ning pangaülekanded, mis näiliste tehingute teesklemise eest XX XXXXXXX poolt OÜ P T arvelduskontole kanti, jõudsid läbi ettevõtete OÜ S ja T , L A L, FT B I E F ja MT T L E F arvelduskontode tagasi XX XXXXXXX kontole. Tegemist on ilmselt kokkuvõtliku lõiguga süüdistuses, kus on lisandunud mõni uus nüanss. Kohus märgib, et süüdistuses kirjeldatu pinnalt ei olnud võimalik tuvastada, et Eestist Lätti viidud tekstiilikaubad Eestisse tagasi toodi, seega süüdistuses nimetatud ühtede ja samade tekstiilitoodete ringlemine ei ole tõendamist leidnud. Samas süüdistuse lõigus, kus kirjeldati, et tekstiilitooted viidi Eestisse tagasi, on nimetatud laod – S-S XXX, T , ja K tee XXX, T . Nende ladude rendilepingute osas leidis kohus eelnevalt, et süüdistusest ei nähtu süüdistavate seost nende ladude rentimisega. Kohus leiab, et süüdistusest ei selgu kuidagi, kuidas need laod olid S P’i kontrolli all, mingisuguseid faktilisi asjaolusid või seoseid S P’i ja nende ladude vahel süüdistuses välja ei ole toodud. Kohus leiab, et antud juhul ei ole leidnud tõendamist, et n-ö Tallinna majandusüksuse poolt OÜs P-E ei loodud uut väärtust ega vahendatud varem toodetud kaupasid vahekasuga ehk ei tegeletud tulusaamisega ärilisel eesmärgil. Selles, et nii XX XXXXXXX kui ka OÜ P T omasid täiesti toimivat majandustegevust, vaidlust ei ole ning seda kinnitavad pangakontode väljavõtted, milledelt on näha arvete, sh kommunaalmaksete ja töötajate palgamaksete teostamist regulaarselt. Mõlema ettevõtte reaalse majandustegevuse kohta on andnud ütlusi A. E ja raamatupidaja M. H. Vaatlusprotokolliga 07.11.2013 koos lisadega /XXXVII tl 17-26/ on vaadeldud XX XXXXXXX töötaja I P'i avansiaruandeid, samuti XX XXXXXXX lähetusaruanne nr XXXXXX, töötaja J P, I P ja R N lähetuses Riias 24.05-26.05.2012; eesmärk: läbirääkimised kauba kvaliteedi ja suuruste osas firmaga G T L (1 lehel); XX XXXXXXX lähetusaruanne numbrita, töötaja J P , I P ja R N lähetuses Riias 29.03-31.03.2012. a; eesmärk: kohtumine kliendiga G T L (1 lehel).

1-16-5107 A E’i ütluste kohaselt temale teadaolevalt tegeles eksportkauba ostjatega G T L, T S L ja G T L Tallinna üksuses J P . Seoses nende tehingutega aeg-ajalt tuli mõni pretensioon ostja poolt kas kauba kvaliteedi osas või midagi ei vastanud kokkulepitule. Need olid tavaliselt rahalised nõuded ja saadeti edasi OÜle P T , kelle käest XX XXXXXXX kaupa ostis. Paar juhtumist võis paluda K M ära lahendada. Pretensioonid OÜle P T vormistati ilmselt paberil, allkirjastatult ja saadeti ära, võimalik et postiga. Samuti kirjeldas A E, et Tallinna üksus ostis kaupa sisse OÜlt P T. Leping OÜga P T oli mäletamist mööda sõlmitud enne aega, kui A Eettevõttesse tuli. OÜ P T sisseostu arved liikusid Haapsalu raamatupidamisse. Isiklikult ei kontrollinud arveid, mis tulid OÜ’lt P T rohkem, kui et vaatas üle, et oleks korrektselt vormistatud ja vajalikud rekvisiidid. See, kes kauba vastu võttis, see kinnitas oma allkirjaga kas arvel või kauba saatelehel, mäletamist mööda oli selleks I P, ei mäleta kas võis olla ka J P. Kui arve oli korras tegi pangaülekanded A E või M H. See protseduur oli sama nagu kõikide teiste arvetega. Kohus leiab, et eelviidatud tõendid ei toeta süüdistust reaalsete majandustehingute mittetoimumise kohta. Samuti, näitamaks näiliste tehingute toimumist, raskendamaks tõe tuvastamist ja näitamaks, et OÜ S ja T on tekstiilitooted soetanud Eesti Vabariigis registreeritud äriühingutelt, kajastati OÜ S ja T poolt L A L kontole ülekandeid tehes väidetavat korraldust äriühingutelt „OÜ T“, „OÜ P“ ja „OÜ H“. Samuti koostati OÜ P ja OÜ H nimelt arved OÜ-le S ja T, millised leiti salvestatult mälupulgale, mis omakorda leiti läbiotsimise käigus aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX pliidi kohale ehitatud kubust. Samale mälupulgale olid salvestunud ka OÜ T raamatupidamise aastaaruande lehed (osaliselt), kirjetega „OÜ T“, „juhataja S N“. Tegelikkuses OÜ S ja T tekstiilitooteid ettevõtetelt OÜ T, OÜ P ja OÜ H soetanud ei ole. Esmalt märgib kohus, et ei ole tuvastatav, kellele arvatakse süüks väidetavate võltsarvete koostamist OÜ P ja OÜ H nimelt OÜle S ja T. Kohus juba eespool käsitles OÜ S ja T poolt ülekannete tegemist L A L kontole, kus see tegu oli süüks arvatud O T’le. Süüdistuses ei ole näidatud üle kantud summasid. Samuti ei ole süüdistuses kirjas, mis on need faktilised asjaolud, mis seovad aadressi T XXXX T ja O T’t nende ülekannetega. Kaitsja Rajavere esitatud OÜ P , OÜ T kaubaarved OÜle S ja T /VII kd tl 83-86/, mis näitavad OÜ S ja T poolt OÜle P T müüdud kauba hankimist (on kajastatud vaatlusprotokollis 05.02.2014 lisadega 1-4 /VII tl 81-86/, kaubaarved asuvad /VII tl 83 lisa 1, VII tl 84 lisa 2, VII tl 85 lisa 3, tl 86 lisa 4/. OÜ P, OÜ H, OÜ K kaubaarved OÜle S ja T /VI tl 166-181/, mis näitavad OÜ S ja TOÜ poolt OÜle P T müüdud kauba hankimist (kaubaarved on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis 03.09.2013 lisadega 1-103 /VI tl 152-VII tl 34/ (lisad 2-15). OÜ S ja T poolt OÜle P T esitatud arved /VII tl 92-94/, mis tõendavad OÜ S ja T poolt kauba ja teenuste müüki OÜle P T (vaatlusprotokoll 05.12.2013 lisadega 1-13 /VII tl 87101/, arved asuvad /VII tl 92, VII tl 93, VII tl 94/); Pankrotihoiatus 09.07.2012 OÜ P T poolt OÜle S ja T /VI tl 200/. OÜ P K E rendiarved OÜle S ja T /VI tl 182, tl 189, tl 190, tl 191, tl 192, tl 193, tl 195, tl 196/ mis tõendavad OÜ S ja T poolt ruumide ja sisustuse rentimist, OÜ S ja T õigust vallata ja kasutada XXXXXXX XXXX, XXXXXXX, äriruume (asitõendi vaatlusprotokolli 03.09.2013 lisad XXXXX /VI tl 152-VII tl 34/ rendiarveid /VI tl 182 lisa

1-16-5107 XX, VI tl 189 lisa XX, VI tl 190 lisa XX, VI tl 191 lisa XX, VI tl 192 lisa XX, VI tl 193 lisa XX, VI tl 195 lisa XX, VI tl 196 lisa XX/. Vaatlusprotokolliga 05.02.2014 koos lisadega XXX /VII tl 81-86/ vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel O T töökohast aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX: pliidi kohal oleva kubu seest leitud ja ära võetud (tõkend nr XXXXXXXXX BROOKS) kotis musta värvi SanDisk Cruzer Micro 2GB mälupulka, mille tagaküljel korpusesse kraabitud „ŽIN“. Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt leiti mälupulga töölaualt 2 faili ja 2 faili kaustast nimega ,,Documents“ Lisa X-Lisa X). Kohus leiab, et kuigi vaatluse käigus on tuvastatud, et mälupulgal SanDisk Cruzer Micro 2GB, mille tagaküljel korpusesse kraabitud „ŽIN“, leiti arveid-saateleheti äriühingutelt OÜ P OÜ’le S ja Töörõivad; OÜ H arve-saatelehti OÜ’le S ja T, ei ole vaatluses märgitud dokumentide loomise aega ega loojat. Samuti pole võimalik üheselt anda hinnangut kelle poolt sellised dokumendid võisid olla loodud. Ka ei selgu teiste tõendite koosmõjust, kellele mälupulk kuulus või kes omas sellele ligipääsu. Osaliselt kanti L A L arvelduskontole kantud rahasummad edasi OÜ T, OÜ N, B TmL L F ja P C I arvelduskontodele. B T L L F arvelduskontole laekunud summad kanti edasi P C I arvelduskontole, kust see kanti edasi L I I arvelduskontole, kust summad kanti omakorda edasi L I I ja P K OÜ arvelduskontole. Kõik nimetatud ettevõtted on S Pkontrolli all ja nimetatud ülekanded teostati aadressilt XXXXXXX XXXX, XXXXXXX. OÜ T, OÜ N ja B T L L F juhatuse liikmed on variisikud, kes enda juhitava ettevõtte tegevusest mitte midagi ei tea. Kohus leiab, et ka süüdistusest tervikuna ei selgu, kellele süüdistatavatest eelkirjeldatud ülekannete tegemist süüks arvatakse. O T’le, kellele süüdistuse alguses KÜ liikmena arvatakse süüks erinevate pangaülekannete tegemist, eelnimetatud ettevõtete vaheliste pangaülekannete teostamist süüks ei arvata. Samuti leiab kohus, et süüdistuse see lõik on niivõrd üldine, et ilmselgelt ei ole võimalik süüdistatavatel end sellise süüdistuse vastu kaitsta ja see rikub kaitseõigust. Kuidas saaks ka kohus tuvastada süüdistuses kirjeldatud asjaolude toimumist, kui terve lõik käsitleb rahade ülekandmist, mille iseloomustamiseks ja kindlakstegemiseks on süüdistuses kirjas: „osaliselt kanti L A L arvelduskontole kantud rahasummad edasi“. Seega ei ole võimalik süüdistusest tuvastada, milline oli rahasumma, mis hakkas L A L arvelduskontolt liikuma, samuti ülekannete tegemiste aegu. Süüdistuse on kirjas - et nimetatud tehingud teostati aadressilt T XXXX T , kuid ei ole nimetatud ühtki faktilist asjaolu, mis sellise väite aluseks on. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada eelkirjeldatud pangaülekannete toimumist/mittetoimumist. Väljatrükist T OÜ kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 20.05.2014 /XXXVII tl 142-143/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 29.06.2012 sissemakset tegemata, aadress E tee XXX, T , rg-kood XXXXXXXX, põhitegevusala ehitusmasinate ja –seadmete rentimine ja kasutusrent. Lisategevusala puudub. Sidevahendid elektronposti aadress XXXXXXXXXXXXXXX. Juhatuse liige 29.06.201217.08.2012 M L (ik XXXXXXXXXXX), alates 17.08.2012 T T (ik XXXXXXXXXXX). Osanik ja asutaja alates 29.06.2012 M L. MTA 12.03.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASile ja Swedbank ASi 11.04.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 8-11/ nähtub, et T OÜ arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX allkirjaõiguslikuks isikuks ja teleteenuste kasutajaks oli M L, alates 17.08.2012 T T.

1-16-5107 Tunnistaja M L ütlustest /XXXVII tl 139-141/ nähtub, et OÜga T seoses on suhelnud T T’ga (T) ja J’iga, perekonnanimi P või P. Tema ülesandeks oli enda nimele osaühing võtta ja teha sellele pangakontod ning anda kõik andmed mingile isikule edasi. Tema ID-kaart on olnud J’i käes ja kui OÜle T pangakonto tegi, internetipanga, ka ühe pangakaardi, siis kõik need asjad läksid kohe J’i kätte. Ei tea, millega OÜ T tegeles ja kus asuvad raamatupidamisdokumendid, J’i käes olid kõik kaardid ja paroolid. Tunnistaja T T (T) on rääkinud /XXXVII tl 147-149/ et 2012. a Jaanuaris isik nimega J pakkus teenimisvõimalust. Töö seisnes selles, et T. T pidi enda nimele firma võtma. Kevadel 2012. aastal kui tuttav M L vabanes vanglast, küsis ta T. T käest tööd. T. T pakkus M. L’le teenimisvõimalust J kaudu ehk mingisuguse firma enda nimele võtmist ja selle eest raha saada. Selleks andis T. T M. L’le J numbri. Edaspidi nemad ise on omavahel suhelnud. T T teab ainult seda, et M L nimele läks firma OÜ T. Siis kui sellega mingi jama juhtus, nimelt ühel päeval, umbes kuuaega peale seda, kui see firma läks M nimele, tuli J T. T juurde ja ütles, et nüüd on vaja kiiresti panka minna. Pangas sai T T teada, et OÜ T on nüüd tema nimel ja et M L on arvelt raha välja võtnud. T T võttis M L’lt kõik pangavolitused ära, siis tegi uue pangakaardi ja PIN-kalkulaatori. Kui pangast välja tuli, andis T T kõik asjad J’i kätte, kes ootas panga ees. Samuti J tagastas T. T’le raha, mis ta maksis PIN-kalkulaatori eest, see oli umbes 27 eurot. T T ei tea, kus asusid või asuvad OÜ T dokumendid ja ei ole kunagi ühtegi dokumenti näinud. T. T ülesandeks oli firma enda nimele võtta ja kõik. Rohkem ei tea T T sellest midagi. Ei tea ka seda millega see firma tegeles. Väljatrükist N OÜ kohta Äriregistri teabesüsteemist seisuga 20.05.2014 /XXXVII tl 156-157/ nähtub, et äriühing kanti registrisse 16.07.2012 sissemakset tegemata, aadressiga E tee XXXX-XX, T, ja alates 13.06.2013 T tee XX, T, rg-kood XXXXXXXX. Põhitegevusala mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine või kasutusrent. Lisategevusala puudub. Sidevahendid elektronposti aadress XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja kuni 08.01.2013 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Asutaja, juhatuse liige ja osanik 16.07.2013-13.06.2013 J P (ik XXXXXXXXXXX) ja alates 13.06.2013 juhatuse liige ning alates 29.07.2013 osanik U K (ik

1-16-5107 J P’i sõnade kohaselt teab ta OÜ’d N, see kuulus talle. Selle firma müüs U K’le, ühtegi tehingut peale seda pole tema teinud, kui OÜ N maha müüs. U K võttis J P’iga ühendust. J P’il oli interneti kasutajakonto liides, mida tahtis ära lõpetada, kuna juhatuse liige ei olnud ja U K üles ei leidnud, siis läks J P ise panka ja sai teada, et OÜ N konto on blokeeritud. B T L L F kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Ainsana on selle kohta andnud ütlusi tunnistaja N S , kelle ütlustest /II tl 159-164/ tuleneb, et umbes viis aastat tagasi tutvus N. S tuttavate seltskonnas V -nimelise mehega, kes tegi ettepaneku hakata off-shore firma volitatud isikuks, st Läti filiaalis. Firma nimetus oli B T L . N. S nõustus ja tema nimele vormistati volitus firma huvide esindamiseks, st dokumentide vormistamiseks ja pangas pangakonto avamiseks. Samal 2008. aastal avas N. S firmale arve ASis N B (R ) ja mõne aja pärast andis koodivõtme arve juhtimiseks firma B T L . raamatupidajale. Firma raamatupidamisarvestust pidas raamatupidamisteenuseid osutav firma (nimetust ei mäleta). Raamatupidaja ees- ja perekonnanime enam ei mäleta. V-nimeline meesterahvas oli, niipalju kui N. S mäletab, firma B T L . omanik. V oli umbes viiekümneaastane, V kodanik ja elab V’l. Seotus äriühinguga B T L oli peamiselt 2008. aastal, mis on väljaspool süüdistuses märgitud ajavahemikku ning siis oli N. S off-shore firma volitatud isikuks L filiaalis. Eesti firma XX XXXXXXX nimetus ei ütle N. S ’ile midagi ja ta ei tea midagi võimalikest tehingutest firmaga B T L . Ei ole tuttav süüdistatavatega. Tunnistaja ütlused ei sisalda infot ettevõtte tegevuse kohta peale 2008. aastat ega sisalda mingeid viiteid S P’ile või ühelegi teisele süüdistatavale. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused näitavad, et nemad tõepoolest olid äriühingute juhatuste liikmetena variisikud ehk n-ö direktorid, kes ettevõtete tegevusest midagi ei teadnud. Kuid see asjaolu ei näita, kes reaalselt ettevõtete nimelt tegutses ehk neid faktilised juhtisid. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et nimetatud ettevõtted oleksid olnud S P’i kontrolli all, tunnistajate ütlustest ei tulene mingit seost S P’iga. Süüdistuses on edasi kirjeldatud maksuhalduri tegevust tagastusnõuetega, XX XXXXXXX pangakontole sel viisil laekunud raha edasist liikumist. Kohus jätab need lõigud praegu vahele ja käsitleb edasi süüdistuses kirjeldatud XX XXXXXXX poolt käibedeklaratsioonide esitamist, sest alles seejärel saab ajaliselt toimuda alusetult tekitatud käibemaksu enammaksu tagastamine maksuhalduri poolt. S Pkorraldusel ja A Ei poolt raamatupidajat M H’i kasutades, esitati grupis koos O T, A Pi, V R ja I Sga maksuhaldurile XX XXXXXXX käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid maksustamisperioodide 2012.a jaanuar kuni 2013.a juuli kohta, kasutades selleks OÜ P T nimelt ja G T L, T S L ja G T L nimelistele äriühingutele koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel tekitas XX XXXXXXX tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetu tagastusnõude suurendamise. Käibedeklaratsioonide kohaselt on XX XXXXXXXdeklareerinud perioodil jaanuar 2012 kuni august 2013 käibedeklaratsioonides 0%-lise määraga maksustatavat käivet kokku summas 31 633 769,22 eurot, sealhulgas kauba ühendusesisest käivet kokku summas 26 539 496,74 eurot ning sisendkäibemaksu kokku summas 5 719 846,49 eurot, sealhulgas tollis impordilt tasutud käibemaksu 695 017,45 eurot, põhivara soetamisel tasutud käibemaksu 82 729,78 eurot ja kauba ja teenuse ühenduse siseselt arvestatud käibemaksu 4 257 506,91 eurot.

uurimisosakonna 18.02.2014 järelepärimisele nr XXXXXXXXXXXXXXXX /II tl 144-147/ selgub, et MTA on XX XXXXXXX ettemaksukontole maksustamisperioodidel jaanuar 2012-august 2013 vabastanud tagastusnõudeid 3 925 803,90 eurot, millest XX XXXXXXX pangakontole on kantud 2 118 716,98 eurot ja ettemaksukontol olevate vabade vahendite arvelt on tasaarvestatud rahalisi kohustusi 1 742 520,82 eurot. Kohus leiab, et maksukuriteo puhul vajab eriti hoolikat sõnakasutust maksustamisperiood, mis eeldab KMD esitamist maksustamisperioodile järgneva kuu 20.daks kuupäevaks. Maksuarvestus 24.10.2013 kasutab kajastamisel perioodi, seejuures viidetega KMD’dele jaanuar 2012-juuli 2013, süüdistus seevastu kasutab erinevates konfiguratsioonides nii maksustamisperioodi kui perioodi ja ajavahemikku jaanuar 2012-juuli 2013 kui ka jaanuar 2012-august 2013. Arvestades etteheidetaval tegude toimepanemise ajal kehtinud maksukelmuse koosseisu kui tagajärje delikti, puuduvad kohtul XX XXXXXXX ettemaksukontol toimunu kohta igasugused andmed (millal ja mis ulatuses esialgne tagastustaotlus maksuhalduri poolt rahuldati ja enammakstud sisendkäibemaksu tagastusnõue vabastati XX XXXXXXX ettemaksukontole). Käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lõike 1 järgi on maksustamisperiood kalendrikuu. Käibemaksudeklaratsioon ja selle lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega tulnuks maksuarvestuses ja süüdistuses märkida läbivalt ja üheselt mõistetavas sõnakasutuses „maksustamisperiood jaanuar 2012-juuli 2013“, seda mõistagi ka EMTA UO esitatud järelepärimises, seejuures süüdistuses eristada ja jätta kõrvale tagastamistaotlused väljaspool etteheidetavat maksustamisperioodi, näidates ära OÜ P T väidetavate võltsarvete alusel konkreetse KMDga maksustamisperioodil deklareeritud sisendkäibemaksu summad (valeandmed) muust sisendkäibemaksust eristatuna. Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonna 18.02.2014 järelepärimises nr 11.2-1/13/95-123 on küsitud „perioodil 01.01.2012 kuni 28.08.2013“, seevastu vastuses on kajastatud „maksustamisperioodide jaanuar 2012 kuni august 2013 käibemaksu tagastusnõudeid“ ja seegi kajastub vaid koondsummadena, hõlmates pikema aja ja ilmselgelt kogu XX XXXXXXX sisendkäibemaksu tagastusnõudeid, eristamata seejuures süüdistuse seisukohalt eriti olulist etteheidetavat OÜ P T väidetavate võltsarvetega seonduvat sisendkäibemaksu ning maksuhalduri poolt tagastustaotluse esialgset rahuldamise aega maksustamisperioodi jaanuar 2012-juuli 2013 kohta.

1-16-5107 Süüdistusse kopeeritud Maksuameti vastuses kajastuvad koondnumbrid ei kattu ajaliselt varasemalt koostatud maksuarvestusega 24.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXX koos lisadega XXX, millele süüdistus justkui tugineb ja mis algab jaanuar 2012 KMD’ga (esitamistähtaeg 20.02.2012) ja lõppeb reaalselt juuli 2013 KMD’ga (esitamistähtaeg 20.08.2013). Kuna tagastustaotluste esitamine ei ole seotud konkreetse ajaga, võib nõude olemasolul esitada seda sobival ajal (nagu ka tasaarveldust enne maksutähtaega), mistõttu konkreetsel kuul võib tagastustaotlusi olla ka mitmeid ja aja jooksul tekkinud nõuded koguneda. Süüdistus küll loetleb KMD esitamiste aegu, mis aga ilmselgelt ei saa suures osas olla algsed KMD esitamised, mõne üksiku kuu kohta käiva erandiga. Ei ole võimalik, et kuude viisi jätab käibemaksukohustuslane esitamata KMD ning teeb seda siis peaaegu terve aasta eest 05.11.2012 korraga, äratamata maksuhalduris kahtlusi ning saades vahepeal eelnevalt tagasi tagastustaotluste alusel enammaksud sisendkäibemaksu. Tagastustaotlusi (tasaarveldusi) ja nende alusel tehtud esialgseid maksuhalduri tagastusotsuseid süüdistuse sisust ei nähtu ning need ei leia üldse käsitlemist vähimalgi määral, mis aga on oluline kehtinud maksukelmuse kui tagajärjedelikti seisukohast. Samamoodi nagu ei leia käsitlemist konkreetsed OÜ P T väidetavad võltsarved. KMD’de esitamise kohta on informatsioon äärmiselt piiratud või olematu (kohus käsitleb pikemalt IP-aadressidega seonduva juures). Vajab veel märkimist, et kohus, kontrollides maksuarvestuse lisa 5, mis on süüdistuse sisusse kopeeritud samast tabelist „XX XXXXXXX poolt esitatud ja maksuhalduri poolt arvestatud käibe ja käibemaksu vahe“, on tuvastanud maksustamisperioodil jaanuar 2012detsember 2012 toodud XX XXXXXXX poolt esitatud ja maksuhalduri poolt arvestatud käibe ja käibemaksu vahe summaks 2 348 887,74 eurot, mis on 2 eurosenti vähem kui märgitud maksuarvestusest süüdistusse kopeeritud tabelis, seega kogu summa maksustamisperioodi jaanuar 2012-juuli 2013 kohta on tegelikult 3 555 691,27 eurot. Elion Ettevõtted ASi IP-aadresside tuvastamise andmebaasi andmete väljatrükkide 05.03.2014 /I tl 219-222/ ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 15.04.2013 nr 1.2-1/13/95-11-5 /I tl 223-224/ kohaselt on võimalik kindlalt väita ainult november 2012 jaanuar 2013 KMD kohta, et need on esitatud OÜga P-E seonduvalt IP-aadressilt XXXXXXXXXXXXX, mis oli seotud reaalse asukohaga N tn X H ning esitajaks oli raamatupidaja M H. Kohtule ei ole esitatud konkreetseid andmeid, kes ülejäänud KMD’d esitas, kellel üldse oli XX XXXXXXX nimelt e-Maksuameti kasutaja õigused ning paroolid, kas veel teistelgi peale raamatupidaja M H’i. Täiendavalt seonduvad KMDde üldise esitamisega raamatupidaja tunnistaja M H’i 28.08.2013 ütlused /XXXVI kd tl 226-233/ millest nähtub, et tema tööülesanne oli koostada TSD’d (tulu ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid), KMD’d (käibemaksudeklaratsioonid) ja VD’d (Euroopa Liidu ühendusesisese kauba müügi aruanne või deklaratsioon) ning teised aruanded. Samuti selgub, et XX XXXXXXX nimelt esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioone elektrooniliselt M. H ja seda kas H’st või L’st. Käibemaksudeklaratsioonide esitamise täpsemaid asjaolusid ei leia süüdistusest, kus väidetakse üksnes lakooniliselt et: „S Pkorraldusel ja A Ei poolt raamatupidajat M H’i kasutades, esitati grupis koos O T, A Pi, V R ja I Sga maksuhaldurile XX XXXXXXX käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid maksustamisperioodide 2012.a jaanuar kuni 2013.a juuli kohta.

käibemaksudeklaratsioonides esitada tahtlikult valeandmeid maksustamisperioodide jaanuar 2012-juuli 2013 kohta? Nimelt on vahendliku täideviimise peamine tunnus ärakasutamissuhe olemasolu vahendliku täideviija ja ärakasutatava vahel. (Riigikohtu lahendites 3-1-1-89-06, 3-1-1108-06 ja 3-1-1-55-14 p 141 on selgitatud, et) ärakasutamissuhe on suhe, mis võimaldab vahendlikul täideviijal rakendada ärakasutatavat isikut kui vahendit süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks. Asjaolud, millega vahendilik täideviija ärakasutatud isikut valitses, peavad olema süüdistuses ja kohtuotsuses näidatud, st mõlemast neist peab nähtuma, milles seisnes konkreetse süüteo täideviimise vahendlikkus. Kohus ei leia süüdistusest viiteid, kuidas A E, S Pkorraldusel või S P, läbi või koos A E’iga valitses raamatupidajat või S Pvalitsedes A E’i ning A E omakorda valitsedes raamatupidajat kui vahendlikku täideviijat, lisaks grupis kõik teised süüdistatavad esitasid maksuhaldurile valeandmeid sisaldavaid käibemaksudeklaratsioone. Oli selleks ärakasutatud isiku valitsemine (Riigikohtu lahend 3-1-1-17-03) teadmisega, tahtega või organisatsioonilise võimuaparaadiga (kuivõrd süüdistus sisaldab endas KarS § 256 lg 1 ja § 255 lg 1). Vastavalt KrMS § 268 lõikele 1 toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, mistõttu tuleb süüdistuses selgesõnaliselt märkida kui kuritegu on toime pandud vahendlikult. Riigikohus on lahendis 3-1-1-89-06 korranud seiskohta, et karistusõigus eristab rangelt täideviimist ja osavõttu. Kuna menetlusõiguslikult pole võimalik n-ö alternatiivse süüdistuse esitamine, peab süüdistuses olema konkreetselt määratletud, millises toimepanemisvormis on isik talle süüksarvatava teo toime pannud. Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (Riigikohtu lahend 3-1-1-64-05). Asjaolud, millega vahendlik täideviija eesseisjat ehk vahendit valitses, peavad olema süüdistuses määratletud. Ehk teisisõnu süüdistuses peab olema näidatud, milles seisnes konkreetse süüteo täideviimise vahendlikkus (Riigikohtu lahend 3-1-1-83-01). Süüteo vahendlik toimepanemine tuleb seega süüdistuses konkreetselt sisustada, mida aga käesolevas süüdistuses tehtud ei ole. Kuivõrd prokurör ei ole esitanud süüdistust KarS § 389-1 lg 2 järgi teo toimepanemise ajal (maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses) kehtinud seaduse järgi, vaid viidanud süüdistuses ainult, et alates 01.01.2015 on KarS § 389-2 lg 2 (maksukelmus suures ulatuses) kvalifitseeritud KarS § 389-1 lg 2 järgi, ei saa kohus käsitleda maksude maksmata jätmise osa, kuivõrd see tingiks süüdistuse piiride laiendamist. Mingisuguseid põhjendusi, selgitusi või muid arusaamu, miks süüdistusest puudub tagastusnõuetest rahaliste kohustuste tasaarveldamiseks kasutatud rahalisi vahendeid käsitlev osa teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 389-1 lg 2 järgi, tuvastada ei ole võimalik. Süüdistuses on märgitud rahalisi kohustusi ettemaksukontol olevate vabade vahendite arvelt tasaarvestatuks summas 1 742 520,82 eurot, mis on seega täiesti ebavajalik, ainult eksitav ning süüdistuse jälgimist alates 01.01.2015 summeeritud KarS § 389-1 kontekstis kogumis ainult raskendav. XX XXXXXXX deklareeris sisendkäibemaksu hulgas OÜ P T kauba müügi arvetel kajastatud käibemaksu alljärgnevalt:

05.11.2012.a esitatud 2012.a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 201 734,41 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 05.11.2012.a esitatud 2012.a veebruarikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 194 284,49 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 05.11.2012.a esitatud 2012.a märtsikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 192 877,63 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 05.11.2012.a esitatud 2012.a aprillikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 191 762,04 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 05.11.2012.a esitatud 2012.a maikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 189 008,55 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 05.11.2012.a esitatud 2012.a juunikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 195 433,26 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 05.11.2012.a esitatud 2012.a juulikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 189 093,31 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 05.11.2012.a esitatud 2012.a augustikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 197 569,93 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 05.11.2012.a esitatud 2012.a septembrikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 183 561,34 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 20.11.2012.a esitatud 2012.a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 188 602,76 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 19.12.2012.a esitatud 2012.a novembrikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 204 099,22 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 22.04.2013.a esitatud 2012.a detsembrikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 220 860,80 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 19.02.2013.a esitatud 2013.a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 190 017,58 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 20.03.2013.a esitatud 2013.a veebruarikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 203 468,73 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 18.04.2013.a esitatud 2013.a märtsikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 207 361,72 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 17.05.2013.a esitatud 2013.a aprillikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 201 214,29 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud; 18.07.2013.a esitatud 2013.a maikuu käibedeklaratsiooni real 13 deklareeris XX XXXXXXX enammakstud käibemaksu 185 510,90 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud;

Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 49312831 07.06.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 49423131 14.06.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 49490308 19.06.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 49793039 16.07.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 49809149 17.07.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 49815599 18.07.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 49834749 19.07.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 49983550 08.08.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50012511 10.08.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50042354 13.08.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50164788 23.08.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50176180 27.08.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50188109 29.08.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50205503 03.09.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50280648 10.09.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50384257 18.09.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50475573 25.09.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50494130 28.09.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50512098 02.10.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50550154 05.10.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50581114 09.10.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50712893 18.10.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032611001 Taotlus 50960670 14.11.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 50980906 15.11.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51029580 20.11.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51078109 23.11.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51092807 27.11.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51110199 30.11.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51138433 05.12.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51241357 12.12.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51378624 28.12.2012 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51409735 04.01.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51668546 25.01.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 51686722 31.01.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 52182830 06.02.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 52643935 13.02.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811 001 Taotlus 53644494 26.02.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 54186996 01.03.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 54352716 07.03.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 54444750 11.03.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 54985378 25.03.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 55040843 28.03.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 55178647 03.04.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 55344000 09.04.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 55519127 16.04.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 55693100 26.04.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 55711569 30.04.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032611001 Taotlus 55759733 06.05.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032611001 Taotlus 55955144 15.05.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 55981116 17.05.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 56112421 23.05.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 56153484 29.05.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 56213747 05.06.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 56311083 11.06.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 56424127 18.06.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 56513311 25.06.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 56549164 02.07.2013 Maksu- ja Tolliamet 10052032811001 Taotlus 56674151 09.07.2013

Kohus leiab, et süüdistuses on oluline ajaline ebakõla. Prokurör on süüdistuses loeteluna välja toonud, millistel kuupäevadel (05.11.2012-21.08.2013) esitatud käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid esitati (kusagilt süüdistusest ei tule välja, kas see on parandusdeklaratsioon, kas ja millal esitati siis esialgne deklaratsioon vms) ja järgneb kokkuvõte, et nimetatud summad on maksuhalduri poolt XX XXXXXXX maksukontole vabastatud. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et enammakstud sisendkäibemaksusummad on üle kantud 03.01.2012-31.07.2013. Kuidas on võimalik tagastada enammakstud käibemaksusummasid eelnevalt kuni 05. novembrini 2012, kui süüdistuse kohaselt sel päeval esimesed valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid alles esitati? Kohtule on esitatud MTA UO 14.03.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXX MTA Sisekontrolli osakonda ja MTA Sisekontrolli osakonna 15.03.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXX /I tl 207-212/ nähtub XX XXXXXXX oktoober 2012, november 2012, detsember 2012 ja jaanuar 2013 KMD esitamine raamatupidaja M H’i poolt. Seejuures ei nähtu informatsiooni terve süüdistuses kajastatud perioodi kohta, mis hõlmaks kõik süüdistuses nimetatud XX XXXXXXX KMD’de esitamised. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kelle poolt või kelle e-Maksuameti kasutaja ja paroolidega on esitatud XX XXXXXXX tagastamistaotlused maksuhaldurile ning millal on maksuhaldur rahuldanud esialgselt tagastamistaotlused (kehtinud tagajärjedelikti mõttes). XX XXXXXXX poolt käibedeklaratsioonides alusetult tekitatud käibemaksu enammakssummas 2 118 716,98 eurot on kantud maksuhalduri poolt XX XXXXXXX arvelduskontole, kust nimetatud summad on samuti edasi kantud OÜ P T arvelduskontole ning sealt edasi OÜ S ja T arvelduskontole. Süüdistusest ei selgu, kellele nimetatud ülekannete tegemine süüks arvatakse. Seejärel võeti OÜ S ja T arvelduskontolt S Pkorraldusel ja A Pi poolt perioodil 02.01.2012 kuni 16.03.2013 sularaha välja summas 2 039 180 eurot ning viimase poolt toimetati edasi aadressile XXXXXXX XXXX, XXXXXXX S Pja O T kätte, eesmärgiga teenida kuritegelikku ühendusse kuuluvatele isikutele kuritegelikku tulu, varjata ning hoida saladuses vara omanikku ja ebaseaduslikku päritolu ja asukohta, milline tegevus on käsitletav rahapesuna Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt. OÜ S ja T Swedbankis asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX võeti S Pkorraldusel A Pi poolt perioodil 04.01.2012 kuni 09.08.2013 sularaha välja kokku summas 2 039 180 eurot. Kohus märgib kõigepealt, et süüdistuses on kirjas kaks erinevat perioodi, millal A P OÜ S ja T kontolt sularaha välja võttis, pikemal perioodil näidatud ka OÜ S ja T Swedbank AS arvelduskonto number. Mõlemal perioodil väljavõetud rahasumma süüdistuse kohaselt on 2 039 180 eurot. MTA 19.03.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS’ile ja Swedbank ASi 17.04.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 12-21/

1-16-5107 millest nähtub, et A P on võtnud OÜ S ja T arvelduskontolt XXXXXXXXXXXX sularaha erinevatest Tallinnas asuvatest Swedbank ASi kontoritest ajavahemikult 03.01.201314.03.2013 kokku 27 korda. Sularaha on välja võetud alati natuke rohkem kui 6 000 eurot korraga, igakordsete selgitustega: „kassasse, majanduskulud, kauba eest tasumiseks“ ning kokku on võetud välja 290 800 eurot. MTA 15.04.2013 järelepärimisest nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASile ja Swedbank ASi 23.04.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX lisadega /I tl 32-37/ nähtub, et A P on võtnud Tallinna pangakontorites sularaha selgitustega: „kassasse, majanduskulud, kauba eest tasumiseks“ OÜ S ja T arvelduskontolt XXXXXXXXXXXX 22.04.2013 summas 6 120 eurot, 19.04.2013 summas 6 300 eurot ja 18.04.2013 summas 6 080 eurot, kokku 18 500 eurot. MTA järelepärimisest 11.09.2013 nr 11.2-1/13/95-73 Swedbank ASile ja Swedbank ASi 17.09.2013 vastusest nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 58-65/ nähtub, et A P on võtnud OÜ S ja T arvelduskontolt XXXXXXXXXXXX sularaha erinevatest Tallinnas asuvatest Swedbank ASi kontoritest ajavahemikult 15.03.2013-09.08.2013 kokku 83 korda. Sularaha on välja võetud alates 5 100 eurot kuid natuke üle 6 000 eurot korraga, igakordsete selgitustega: „kassasse, majanduskulud, kauba eest tasumiseks“ ning kokku on võetud välja 509 380 eurot. Kohus leiab, et kohtule on esitatud tõendeid sularaha väljavõtmise kohta OÜ S ja T arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX summas 290 800+18 500+509 380=818 680 eurot, mitte aga 2 039 180 eurot nagu süüdistuses kirjas. Ka süüdistuses märgitud periood 04.01.2012 kuni 09.08.2013, ei ühti MTA järelepärimiste ja Swedbank ASi vastuse perioodidega: 03.01.2013-14.03.2013 ja 15.03.2013-09.08.2013, mis osaliselt kattub kuupäevadega 18.04.2013, 19.04.2013, 22.04.2013. Seega võib öelda, et 18.04.2013, 19.04.2013, 22.04.2013 sularaha väljavõtmine summas 18 500 eurot on kaetud perioodiga 15.03.2013-09.08.2013. Sellisel juhul on kohtule esitatud tõenditega tõendatud A P’i poolt sularaha väljavõtmine summas 800 180 eurot. Kohus leiab, et OÜ S ja T Swedbank ASis asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX A P’i kui juhatuse liikme poolt sularaha välja võtmine ei ole keelatud tegevus, kui see on osa kuritegelikust tegevusest, tuleb seda tõendada, mitte ainult väita. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis sellest A P’i poolt välja võetud sularahast edasi sai, ükski kohtule esitatud tõend ei kinnita, et aadressil T XXXX T võtnuks selle raha vastu O T või S P. Kohtule esitatud 10.04.2012 laenulepingust /XLII kd 217-218/ nähtub laenusuhte olemasolu ja õigussuhe OÜ P T (esindaja O T) ja OÜ S ja T (esindaja A P) vahel, mille täitmiseks saadi kasutada sularaha, finantskohustus 168 000 eurot (laen OÜle P T). Seevastu isiku vara ning legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokollist 07.10.2014 /IV tl 131-187/ A P’i puudutav osa /IV tl 176-181/ kohaselt A P’il teadmata päritoluga tulusid ei tuvastatud, st ta ei ole saanud kuritegelikku tulu. Kohus uurib, kas süüdistatavtele ette heidetud KÜs süüks arvatud ülesanded, mis eelpool käsitlemist ei leidnud, võiksid iseseisvalt täita mõne kuriteokoosseisu. Arusaamatuks jääb süüdistuses tehtud etteheide O T’le, et ta esitas OÜ P T nimelt maksuhaldurile maksudeklaratsioone, milleks O T oleks andnud korraldusi M. H’ile. Süüdistuses pole etteheidetud OÜ P T maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamist. Kui prokurör leiab, et selline tegevus on ülesanne KÜ’s ja seondub KÜ tegevusega, siis vajaks selline etteheide selgitust. Ainult tunnistajana ülekuulatud M H’i 28.08.2013 ütlusest /XXXVI kd tl 226-233/ selgub, et ta on nõustanud O T’t maksudeklaratsioonide, aga ka muude raamatupidamislike arvestusega ning töötades OÜs

1-16-5107 P T, esitanud äriühingu käibemaksudeklaratsioone. Süüdistuses puudub vastav teemakäsitlus. Samuti oli süüdistuse kohaselt A P, olles OÜ S ja T juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik, ülesanne allkirjastada OÜ S ja T nimelt koostatud fiktiivseid arveid OÜ'le P T. Süüdistust OÜ S ja T pole saanud ning süüdistuse sisu ega selle aluseks olev maksuarvestus 24.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXX koos lisadega XXX /XLII tl 133 ja II tl 87-127/ ei käsitle OÜ S ja T väidetavaid võltsarveid OÜ’le P T. Heita ette, et sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olnud arved ei vasta tegelikkusele, millest lähtudes pidada sisendkäibemaksu mahaarvamist alusetuks, vajab deklaratiivsusele lisaks ka tõenduslikku baasi kogu väidetavas ahelas. Juhatuse liikmena omas A P äriühingu nimel arvete koostamise, allkirjastamise ja väljastamise õigust. Seda, et esitatud arved OÜ’le P T oleksid KMS § 37 nõuetele mittevastavad võltsarved, tuleb süüdistuses näidata ja prokuröri poolt tõendada, kuid süüdistust kinnitavaid tõendeid kohtule ei ole selles osas esitatud ning selliste arvete andmeid ei kajasta ka süüdistus. Süüdistuse kohaselt oli A P’i ülesandeks sõlmida maksuhalduriga OÜ S ja T nimelt eMaksuameti kasutamise leping, saada maksuhaldurilt e-Maksuameti kasutamise paroolid ja edastada need S P’ile ning sõlmida OÜ S ja T nimelt K tee XXX, Tallinn, lao kasutamise leping, saades selle eest kokkulepitud tasu. Nimetatud tegevused - äriühingu juhatuse liikme poolt e-Maksuameti kasutamislepingu sõlmimine ning OÜ S ja T nimelt (K tee XXX, Tallinn) lao kasutamise lepingu sõlmimine, võib liigitada üsna tavapärase majandustegevuse hulka, kui nendele tegevustele ei heida varju muu kuritegelik alatoon, milleks neid tegevusi vaja on. Antud juhul pole kohtule esitatud tõendeid, et A P oleks edastanud OÜ S ja T e-Maksuameti kasutamise paroolid S P’ile. A Ei ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli S Ppoolt saadud juhiste ja korralduste täitmine. A E, olles XX XXXXXXX juhatuse liige, korraldas XX XXXXXXX nimelt fiktiivsete 0%-list käibemaksu kajastavate arvete, millised olid esitatud XX XXXXXXX nimelt äriühingutele G T L, T S L ja G T L, XX XXXXXXX raamatupidamises kajastamist ja arvele võtmist. Süüdistuse hüpotees, et A E kontrollis Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele G T L (perioodil 02.01.2012. a kuni 03.04.2012. a), T S L (perioodil 03.04.2012. kuni 22.01.2013) ja G T S L (perioodil 22.01.2013. a kuni 08.07.2013. a) esitatud arvete eest tasumist OÜ’le P-E, samuti teostas OÜ’lt P T saadud fiktiivsete arvete alusel pangaülekandeid XX XXXXXXX kontolt OÜ P T pangakontole, selliselt, et saades enda kätte arved, millised olid esitatud OÜ P T poolt OÜle P-E, veendus, et neil on XX XXXXXXX müügijuhi allkiri, teostas arvel näidatud summas ülekande OÜ’le P T. Samuti korraldas A E XX XXXXXXX juhatuse liikmena teadvalt valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamist maksuhaldurile. Käibemaksudeklaratsioonid esitas maksuhaldurile elektrooniliselt H’st XX XXXXXXX kontorist või siis enda kodust L’st A E’ilt saadud korralduse ja sõlmitud töölepingu alusel XX XXXXXXX raamatupidaja M H selliselt, et arved enne raamatupidamisse jõudmist kontrolliti üle A E’i poolt (s.o kas arvetel on olemas XX XXXXXXX müügijuhi allkiri), misjärel A E edastas need XX XXXXXXX raamatupidajatele E A’le ja E J’le, kes sisestasid esitatud arved raamatupidamise programmi, mille alusel esitas XX XXXXXXX raamatupidaja M H maksuhaldurile igakuiselt maksudeklaratsioonid. A E sai selle eest kokkulepitud tasu.

1-16-5107 XX XXXXXXX juhatuse liikmena omas A EÄS § 183 alusel õigust ja kohustust osaühingu raamatupidamise korraldamiseks. Selle nõude täitmiseks oli äriühingus kokku kolm raamatupidajat. Raamatupidajatest ainsana kriminaalmenetluses ülekuulatud M H’i 28.08.2013 ütlused /XXXVI kd tl 226-233/ kinnitavad, et sissetulnud arved liikusid alles lõppfaasis A E’i kätte, kes kohtus antud ütlustes selgitas, et vaatas need pilguga üle enne allkirjastamist. Esitatud süüdistuse hüpoteesid on leidnud tõenditega mõningast selgitamist, mitte aga tõendamist tahtlikult kuritegeliku tegevusena. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et tegemist oleks olnud võltsarvetega. Arvete süüdistuses kirjeldatud tasumist kinnitas nii A Ekui raamatupidaja M. H , kes kirjeldas, et arvete (sh hulgiarvete) jõudmine A E’i kätte toimus läbi mitmete eelnevate etappide ning ülekandeid tegi ka raamatupidaja: „enne kui arved jõuavad raamatupidamisse, siis vaatab need arved üle veel ostujuht I K. Tema kontrollib ära, kas ta on tellinud seda kaupa ja kas hinnad on samad, mis kokku lepiti. Tema paneb arvele oma märkuse. Mis on majandus- ja teenuse arved, siis vastavalt kas K M või see, kelle pädevuses on, teeb oma märkuse, et asi on õige. A E vaatab arved üle siis, kui teised on arved heaks kiitnud ja siis alles lööb arvele peale enda kinnituse. Hulgiarvetele lööb templi J P , kes töötab OÜs P-E. /.../ kui hulgiarvel on peal J P ’i allkiri, siis A Eseda enam kinnitama ei pea. Kui J P ’i allkiri on arvel, siis selle kannavad sisse raamatupidajad E A ja E J. Kui nemad on arved sisestanud, siis nende alusel esitab M. H käibedeklaratsiooni./.../ OÜlt P T soetatud kauba eest tasumine toimub pangaülekandega, reeglina teeb pangaülekande XX XXXXXXX nimelt OÜle P T A E, aga ka M. H on neid ülekandeid teinud.“ Raamatupidaja M. H ’i ütlustest nähtub, et sisestatud arvete alusel esitas tema XX XXXXXXX käibedeklaratsioonid, ilmselgelt kuulus see tema tööülesannete hulka töölepingu alusel. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et lisaks tööülesannete täitmisele, esitanuks M. H süüdistuses näidatud perioodil süüdistuses nimetatud käibemaksudeklaratsioone eraldi A E’ilt saadud korralduste alusel. Süüdistuse kohaselt V R, olles L A L E F, FT B I E F ja MT T L E F juhatuse liige ja pangas allkirjaõiguslik isik, ülesanne oli FT B I E F ja MT T L E F allkirjaõigusliku isikuna pangakonto avada, vormistada pangas enda nimele internetipanga kasutamise õigus, saada pangast internetipanga kasutamise paroolid ja edastada need S P’ile, samuti allkirjastada fiktiivne laenuleping MT T L E F juhatuse liikmena OÜga P-E. Samuti oli V R ülesandeks sõlmida maksuhalduriga MT T L E F ja L A L E F nimelt eMaksuameti kasutamise lepingud, saada maksuhaldurilt e-Maksuameti kasutamise paroolid ja edastada need S P’ile, saades selle eest kokkulepitud tasu. Pangakontode avamist juhatuse liikme poolt ning internetipanga kasutaja ning paroolide saamist äriühingu majandusetegevuseks ei saa pidada kriminaalseks. Ka käibemaksukohustuslasest äriühing, mis peab ennast registreerima Maksu-ja Tolliametis, vajab majandustegevuseks e-Maksuametit ning ei ole imestama panev, et juhatuse liige sõlmib e-Maksuameti kasutamise lepingud. Tõendamist ei ole leidnud, et V R oleks MT T L E F ja L A L E F nimelt e-Maksuameti lepingud sõlminud S P’i korraldusel ja talle edastanud vastavad dokumendid ja paroolid. Süüdistuses toodud etteheide V R’le, et tema allkirjastas fiktiivse laenulepingu MT T L E F juhatuse liikmena OÜ’ga P-E on kummaline, kuivõrd sellist laenulepingut ei kajastu tõendite loetelus, seda pole kohtule esitatud ega kohtulikult uuritud. Veelgi enam, selline laenuleping ei kajastu üheski vaatlusprotokollis või läbiotsimisprotokollis, ning ka ükski tunnistaja ei ole andnud selle kohaseid ütlusi. Ainult V R on ristküsitlusel /süüdistatava V

1-16-5107 R ütlused 24.10.2017 kohtuistungil /KT VI tl 136-138/ avaldanud prokuröri küsimusele vastates, et „Ei tule ette laenulepingute allkirjastamist MT T L E F nimelt“. Kuivõrd ei ole võimalik olemasolevate tõendite pinnalt tuvastada laenulepingu kui sellise eksisteerimist MT T L E F ja XX XXXXXXX vahel, ei ole võimalik seda ka pidada fiktiivseks, mis vajaks omakorda eraldi tõendamist. Süüdistuse kohaselt oliI Sülesandeks oli teostada XX XXXXXXX ja OÜ S ja T kasutuses olevates ladudes aadressidel S-S XXX T ja K tee XXX T tekstiilitoodete kaubaautodele peale- ja mahalaadimistöid ning telefoni teel autojuhtide juhendamine ladude juurde sõitmisel, saades selle eest kokkulepitud tasu. Kohus eespool leidis, et kaupade vedu Lätist Eestisse ei ole esitatud süüdistuse pinnalt tõendamist leidnud ja seetõttu langeb ära ka I. Š’i süüdistusest, et ta Lätist Eestisse toodud kaupu maha laadis. Esitatud süüdistuse pinnalt osas, mis on tõendamist leidnud, ei saa kuritegelikuks pidada Eestist Lätti kaupade vedamisel nende kaupade autodele laadimist. Ilmselgelt ei ole kuritegelik ka nende autojuhtide juhendamine, et nad saaks tulla lattu kaupa peale võtma. Vähimalgi määral ei nähtu tõenditest, et I Soleks olnud kursis kaubakastide omanike või sisu nomenklatuuriga ning peale- ja mahalaadimistöid tehes tahtlikult kaastäideviinud maksukuritegu. Kokkulepitud tasu osas jääb kõikide süüdistatavate puhul süüdistus arusaamatuks – kellelt, kustkohast pidid nad tasu saama, millistest summadest käib jutt ning millal ja kelle vahel olid sõlmitud kokkulepped tasu osas. Kokkuvõtvalt märgitakse süüdistuses: OÜ P T ei ole reaalselt OÜ-le P-E esitatud arvetel näidatud kaupu müünud ning XX XXXXXXX ei ole kaupu edasi müünud Läti äriühingutele G T L, T S L ja G T L. Seega oli XX XXXXXXX ja OÜ P T ning XX XXXXXXX ja Läti äriühingute G T, LLP, T S L ja G T L vahel vormistatud üksnes dokumendid ning reaalseid ostu-müügi tehinguid nende äriühingute vahel ei toimunud. Lähtuvalt eeltoodud käibemaksuseaduse sätetest ning põhjusel, et XX XXXXXXX ei ole tegelikkuses soetanud kaupu OÜ-lt P T ega müünud kaupu eelnimetatud Läti ühingutele, puudus OÜ-l P-E õiguslik alus deklareerida sisendkäibemaksu hulgas OÜ P T kauba müügi arvetel kajastatud käibemaksu ning 0% määraga käibe hulgas kauba müügi arveid Läti ühingutele. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. MKS § 92 lg 1 p 2 sätestab, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonides näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. XX XXXXXXX ei arvestanud tasumisele kuuluvat käibemaksu KMS § 29 lg 1 sätestatud korras, mistõttu rikkus KMS § 24 lg-s 1 sätestatud kohustust. Seetõttu esitas XX XXXXXXX perioodil jaanuar 2012 kuni august 2013 esitatud käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid sisendkäibemaksu kohta kokku summas 3 555 691,29 eurot ja 0% määraga käibe osas kokku summas 18 477 724,14 eurot, mille tulemusel suurendas alusetult tagastusnõuet 3 555 691,29 euro suuruses summas vastavalt lisatud tabelile, milline summa jäi ka riigile maksudena laekumata. Kohus märgib, et süüdistuses etteheidetavate tegude ajal kehtinud maksukoosseisud KarS § 389-2 (maksukelmus suures ulatuses) kui ka KarS § 389-1 (maksude maksmisest

1-16-5107 kõrvalehoidumine suures ulatuses) on alates 01.01.2015 kvalifitseeritud ühtsena KarS § 389-1 järgi maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude alusetu suurendamisena nii nagu süüdistuse resolutsioonis märgitud, kuid prokurör heidab süüdistatavatele ette siiski ainult KarS § 389-2 lg 2 (alates 01.01.2015 KarS § 389-1 lg 2) järgi kvalifitseeritavat tegu ning seda justkui vahendliku täideviimise vormis raamatupidaja kaudu ja seda ka justkui grupis. Maksukoosseisud on varasemalt kõnesoleva kehtiva koosseisu redaktsiooniga võrreldes omanud mitmeid redaktsioone ning nende koosseisulised eeldused on olnud märgatavalt erinevad enne ja peale 01.01.2015. Kehtiv redaktsioon näeb ette koosseisutegudena maksuhaldurile andmete esitamata jätmise ja valeandmete esitamise. Riigikohus on lahendites 3-1-1-23-15 punktis 69 ja 3-1-1-25-11 punktis 9.2 selgitanud, et maksu- või kinnipidamiskohustuse varjamine või tagastusnõude alusetu suurendamine ei ole koosseisuline tagajärg, vaid iseloomustab nende andmete sisu, mille maksuhaldurile esitamine või esitamata jätmine on kuriteokoosseisu järgi karistatav. Samuti on Riigikohus selgitanud (3-1-1-108-12 p 38), et maksuhaldurile valeandmete esitamine on tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamine. Valeandmete esitamisega on tegemist siis kui isik esitab maksudeklaratsiooni, jättes selles mingisuguse maksu- või kinnipidamiskohustuse kajastamata. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 89 lg 1 kohaselt, kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist avastab, et tema või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevad vead või on andmed puudulikud ning seetõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult, kui maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. MKS § 98 lg 1 kohaselt, on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Seega on valeandmete esitamine lõpule viidud ebaõigeid andmeid sisaldatava maksudeklaratsiooni esitamisega või siis kui on möödunud mõistlik aeg deklaratsioonis pärast selle esitamist avastatud vigade parandamiseks kehtivas KarS § 389-1 redaktsioonis. Varem kehtinud KarS § 389-1 ja § 389-2 olid tagajärje deliktid, kuid kehtiv § 389-1 on teodelikt, mis ei eelda lõpuleviimiseks näiteks alusetu maksutagastuse saamist (Riigikohtu lahend 3-1-1-54-15 punkt 46). Süüdistus peab kajastama teo toimepanemise ajal kehtinud ja seadusandja poolt kriminaliseeritud tegu, mistõttu on kuriteo toimepanemise aja osas oluline teada, millal tehti ning kelle poolt ja kui suures ulatuses konkreetne maksutagastuse taotlus maksuhaldurile esialgse tagastamisotsuse tegemiseks esitati ning teo saab lugeda lõpule viiduks ehk tagajärje saabunuks pärast maksuhalduri esialgse tagastamisotsuse tegemist. Selliseid tõendamiseseme asjaolude kohalt olulisi tõendeid kohus tuvastatud faktiliste asjaolude kogumist ei leia, nii nagu ei leia seda ka süüdistuse sisust. Ainukene vihje tagastamistaotlustele kui sellistele, on vaatlusprotokollis 09.09.2013 /XXXIX tl 140-198/, kus vaadeldud XX XXXXXXX pangakontole laekunud rahaliste vahendite selgituses on märgitud tagastustaotluse numbrid ja kuupäevad, ilma taotluse esitajata või maksuhalduri esialgse tagastamisotsuseta.

1-16-5107 Enne 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni valeandmete esitamise korral oli tegu lõpule viidud üksnes maksuhalduri poolt väärdeklaratsiooni vastuvõtmisel (esialgsel aktsepteerimisel), peale 01.01.2015 aga valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamisest, st valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamisega (või maksudeklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmisega) on koheselt kuritegu lõpule viidud. Riigikohus on lahendis 3-1-1-40-14 punktis 66 selgitanud, et tunnistamaks isik süüdi maksuhaldurile valeandmete esitamises, tuleb kohtul tuvastada faktilised asjaolud, millest lähtudes saab deklaratsioonis esitatud andmeid ebaõigeks pidada; need peavad olema piisava selguse ja täpsusega välja toodud juba süüdistuses. Ei piisa maksuhaldurile esitatud andmete ebaõigsuse kindlakstegemiseks üksnes mingisuguste faktiliste asjaolude tuvastamisest. Vajalik on ka õiguslik hinnang, kas tuvastatud asjaolud tähendavad maksuseaduse kohaselt seda, et maksuõigussuhet, mida maksudeklaratsioonis näidatud andmed kajastavad, tegelikult ei eksisteeri või et eksisteerib mõni selline maksuõigussuhe, millest tulenevalt maksukohustust deklareeritud maksusumma ei kajasta. Eraldi vajab märkimist, et KarS § 389-2 sisaldas endas alternatiivseid tegevusi (tagastusnõude suurendamine või tekitamine, mis eeldasid kavatsetust), mis olemasoleva süüdistuse kohaselt toimusid korraga ja kõigest tahtlikult: „kasutades selleks OÜ P T nimelt ja G T L, T S L ja G T L nimelistele äriühingutele koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel tekitas XX XXXXXXX tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetu tagastusnõude suurendamise“. Seevastu süüdistuse resolutsioon kirjeldab etteheidetavat maksukuritegu alternatiivis tagastusnõude suurendamisena teadvalt: „jätkuva kuriteona toime suures ulatuses maksukelmuse, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega tagastati ja jäi riigile maksudena laekumata enam kui 320 000 eurot“. Seejuures kehtis teo toimepanemise ajal ka tagastusnõude tekitamise eesmärk kui koosseisuline tunnus alternatiivsetes vormides. Kohus nõustub, et samaaegselt on võimalik maksudena laekumata jäämine kui ka alusetult tagastamine, kuid kui rääkida väidetavatest võltsarvetest (reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved) XX XXXXXXX poolt tekstiilitoodete ostmisel OÜlt P T, oleks tagastusnõue tervikuna tekitatud ning sellisel juhul poleks samaaegselt võimalik suurendada tagastusnõuet, mida polegi kunagi eksisteerinud. Suurendada oleks võimalik üksnes olemasolevat tagastusnõuet sinna ebaõigeid valeandmeid lisades. Seega pole 01.01.2015 muudatuste järgselt etteheidetav tegu dekriminaliseeritud, vaid see on jätkuvalt karistatav nagu teo toimepanemise ajalgi, kuid kohus leiab, et süüdistatavatele inkrimineeritud kujul süüdistuse sisust tuvastatud faktiliste asjaoludega pole võimalik sellisel kujul maksukuritegu süüdistatavatele ette heita, mistõttu tuleb S P, O T, A P, A E, V R ja I Sneile etteheidetud kuriteos KarS § 389-2 lg 2 (alates 01.01.2015) KarS § 389-1 lg 2 õigeks mõista tõendamatuse tõttu. Süüdistuses on leitud, et S P, O T ja A P panid ülalkirjeldatud tegevusega toime kuritegeliku ühenduse poolt suures ulatuses rahapesu, s.o kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara päritolu, asukoha, ümberpaigutamise varjamine ja saladuses hoidmise, samuti ülekandmise eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku

1-16-5107 päritolu, s.o KarS § 394 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi. Kuna süüdistuses nimetatud „ülalkirjeldatud tegevus“ ei ole kohtus tõendamist leidnud, kohus ei ole esitatud süüdistuse ja tõendite pinnalt tuvastanud, et isikud said kuritegeliku tegevuse tulemusena vara, ei ole täidetud KarS § 394 lg 2 p 3, 4 sätestatud objektiivne teokooseis ja S P, O T ja A P tuleb nendes süüdistustes õigeks mõista. Kohus märgib, et prokurör on süüdistuskõnes viidanud kohtueelse menetluse kokkuvõttele justkui süüdistuskõne lisale. Süüdistuskõnes /KT VII tl 10-19/ esitas prokurör /KT VII tl 10/ järgmise seisukoha: „Kriminaalasjas on toimikus olemas ka uurija poolt koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte. Kuigi vahel jäetakse praktikas see ainult prokuröri nö töödokumendiks, mida toimikusse ei lisata, otsustasin selles asjas selguse huvides selle toimikusse jätta ja kaitsjatele kättesaadavaks teha ning ka kohtul on võimalik seal toodud asjaoludele tugineda. Kuna keegi süüdistatavatest ja tunnistajatest otseseid süüstavaid ütlusi ei anna kuritegude toimepanemise täpsemate asjaolude kohta, on asjas palju kaudseid tõendeid, mille sisu ja omavahelisi seoseid on ka kohtueelse menetluse kokkuvõttes avatud. Selles on toodud ära kõik asjas olevad tõendid ja on ka ära märgitud ka tõendite olulisem sisu ja see, mis tähtsust see asjas omab. Ainuüksi kohtueelse menetluse kokkuvõte on 155 lehekülge, mistõttu ma ei hakka neid tõendeid ja nende sisu ka üle kordama. Tuginen kokkuvõttes märgitud tõenditele ja neis välja toodud asjaoludele, mis omavad tähtsust kriminaalasja lahendamisel.“ Kohus leiab, et menetlusnormid ei välista, et prokurör oma süüdistuskõne osana nimetab kohtueelse menetluse kokkuvõtet. Külla aga ei saa kohtueelse menetluse kokkuvõttes kajastatud asjaolud seeläbi muutuda süüdistuse osaks. Kohtus arutatakse kriminaalasja rangelt esitatud süüdistuse piires, mis on kirjas kohtusse saadetud süüdistusaktis ja kohtul ei ole võimalik süüdistatavatele omistada käitumisi ja nendega seotud faktilisi asjaolusid, mis ei tulene süüdistusaktis kirjas olevast süüdistusest. Kohus leiab, et kohtuistungitel uuritud tõenditega ei ole süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud, seda eeskätt paljuski umbisikustatud süüdistuse tõttu, mis on täis ohtralt sisemisi vastuolusid ega sisalda konkretiseeritud käitumisakte või tõendite põhjal tuvastatavaid faktilisi asjaolusid, mis näitaksid süüdistatavate tegudes inkrimineeritavate tegude tehiolusid. Kohtul ei ole võimalik vaatamata faktiliste asjaolude tuvastamisele, väljumata süüdistuse piiridest, omaalgatuslikult korrigeerida prokuratuuri minetusi süüdistuse sisus. Kohus peab järgima KrMS § 268 lõikes 1 sätestatut, et kohtulik uurimine toimub süüdistatavate suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui ei esine samas paragrahvis toodud erandeid. Selliseid erandeid antud juhul kohus tuvastanud ei ole ning asjaolu, et lühimenetluse taotlustega esitati kohtule kriminaaltoimikud tervikuna, ei muuda KrMS § 268 lõikes 1 sätestatud kohtulikku uurimist süüdistatavate suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kohus märgib eraldi, et ka süüdistusaktis esitatud tõendite loetelu ei anna tegelikku ülevaadet konkreetsetest tõenditest, milliste leheküljed on süüdistusaktis märgitud. Kohus leiab, et 33 kriminaaltoimiku köite esitamine ühe punktina süüdistusakti tõendite loetelus (V kd tl 187-251, VI kd tl 1-8, 133-250, VII kd tl 1-250; VIII kd tl 1-250, IX kd tl 1-249, X kd tl 1-250, XI kd tl 1-250, XII kd tl 1-250, XIII kd tl 250, XIV kd tl 1-249, XV kd tl 1-250, XVI kd tl 1-247, XVII kd tl 1-251, XVIII kd tl 1- 252, XIX kd tl 1-103, 188230, 234-239, XX kd tl 1-27, 126-235, XXI kd tl 1-246, XXI kd tl 1-250, XXIII kd tl 160

1-16-5107 247, XXIV kd tl 1-250, XXV kd tl 1-250, XXVI kd tl 1-250, XXVII kd tl 1-251, XXVIII kd tl 1-251, XXIX kd tl 1-1-250, XXX kd tl 1-250, XXXI kd tl 1-1-250, XXXII kd tl 1-250, XXXIII kd tl 1-250, XXXIV kd tl 1-250, XXXV kd tl 1-209, XXXVI kd tl 90-96, 102-106, 199-215, 234-241, XXXVII kd tl 1-100, 104-105, 111-118, 122-138, XLII kd tl 104-120), mis hõlmab endas tuhandeid lehekülgi, sadu erinevaid dokumente, on ebamõistlik. Selline tõendite käsitlemine on süüdistuse taga peituvate tõendite tegelikus arvus ebaõige ettekujutuse tekitamine menetlusosalistele. Lühiselgitus, et kõik loetletud tuhanded leheküljed tõendeid tõendavad: „süüdistatavate elukohtades, töökohtades ja muudes nendega seotud kohtades ja sõidukites toimunud läbiotsimise käiku, läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemeid- arveid, saatelehti jm dokumente, mobiiltelefone, SIM kaarte, pitsateid, arvuteid, CD plaate, mälupulki, internetipulki, märkmeid, PIN kalkulaatoreid, jms ning nendes sisalduvate andmete kaudu süüdistatavate ja süüdistusaktis märgitud äriühingute omavahelisi sidemeid ja seoseid, nende tegevuse varjatust ja kooskõlastatust ning rollide jaotust, kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi, kuriteo toimepanemise vahendeid, kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluvat vara, samuti osade esemete tagastamist“, ei näita ära, millist kuriteo objektiivse või subjektiivse külje faktilist asjaolu tegelikult sellise tõendimassiivis leiduva konkreetse dokumendi või selle osaga prokurör tõendada soovib. Kohus märgib ära kohtulikult uuritud tõendid, millede esitamine kohtule prokuröri ja kaitsjate poolt jääb arusaamatuks seoste puudumise tõttu süüdistusega: Karell Kiirabikaart H9113 /V tl 194/; Vaatlusprotokoll 13.09.2013 /V tl 195-199/; Vaatlusprotokoll 03.10.2013 /V tl 205-206/; Vaatlusprotokoll 18.09.2013 /V tl 209-211/; Vaatlusprotokoll 29.08.2013 /V tl 215/; Asitõendi vaatlusprotokoll 16.01.2014 /V tl 217/; Vaatlusprotokoll 09.09.2013 /V tl 218/; Vaatlusprotokoll 18.09.2013 /V tl 219/; Asitõendi vaatlusprotokoll 20.01.2014 /V tl 221/; Asitõendi vaatlusprotokoll 16.01.2014 /V tl 223/; Vaatlusprotokoll 30.09.2013 lisadega 1-7 /V tl 224-232/; Asitõendi vaatlusprotokoll 17.01.2014 /V tl 235/; Vaatlusprotokoll 19.09.2013 /V tl 236-237/; Vaatlusprotokoll 01.10.2013 lisaga /V tl 238-239/; Asitõendi vaatlusprotokoll 20.01.2014 /V tl 240/; Vaatlusprotokoll 01.10.2013 koos lisadega /V tl 242-251/; Vaatlusprotokoll 19.09.2013 /VI tl 1/; Üleandmise-vastuvõtmise akt 26.02.2014 /VI tl 3/; Üleandmise-vastuvõtmise akt 24.10.2014 /VI tl 8/; Asitõendi vaatlusprotokoll 24.09.2013 lisadega /VII tl 36-43/; Vaatlusprotokoll 30.08.2013 /VII tl 44-46/; Asitõendi vaatlusprotokoll 24.09.2013 lisaga /VII tl 47-48/; Asitõendi vaatlusprotokoll 25.09.2013 lisaga /VII tl 49-51/; Vaatlusprotokoll 18.09.2013 /VII tl 52/; Vaatlusprotokoll 25.09.2013 /VII tl 54/; Vaatlusprotokoll 25.09.2013 /VII tl 55/; Asitõendi vaatlusprotokoll 26.09.2013 lisadega 1-7 /VII tl 57-74/; Asitõendi vaatlusprotokoll 27.09.2013 /VII tl 76/; Vaatlusprotokoll 29.08.2013 /VII tl 78/; Vaatlusprotokoll 27.09.2013 /VII tl 80/;

1-16-5107 Vaatlusprotokoll 04.12.2013 /VII tl 102-148/; Vaatlusprotokoll 10.09.2013 /VII tl 149/; Vaatlusprotokoll 01.10.2013 lisadega 1-2 /VII tl 150-159/; Vaatlusprotokoll 09.09.2013 lisadega 1-2 /VII tl 160/; Vaatlusprotokoll 04.12.2013 /VII tl 170/; Vaatlusprotokoll 10.12.2013 /VII tl 171-173/; Vaatlusprotokoll 08.11.2013 lisadega 1-20 /VII tl 174-177/; Vaatlusprotokoll 18.09.2013 /VII tl 182/; Vaatlusprotokoll 18.09.2013 /VII tl 184/; Vaatlusprotokoll 18.09.2013 /VII tl 185/; Vaatlusprotokoll 05.09.2013 lisadega /XVII tl 60-XIX tl 41/; Vaatlusprotokoll 17.09.2013 /XX tl 141/; Asitõendi vaatlusprotokoll 13.01.2014 lisadega /XX tl 143-160/; Vaatlusprotokoll 17.09.2013 lisadega /XX tl 161-202/; Läbiotsimisprotokoll 28.08.2013 /XXXV tl 194-198/; Läbiotsimisprotokoll 28.08.2013 /XXXV tl 199-203/; Läbiotsimisprotokoll 28.08.2013 /XXXV tl 206-209/; Vaatlusprotokoll 11.09.2013 /XXXVI tl 102-106/; Asitõendi vaatlusprotokoll 20.01.2014 /XXXVI tl 213/; Vaatlusprotokoll 10.09.2013 /XXXVI tl 214/; Vaatlusprotokoll 07.11.2013 koos lisadega /XXXVII tl 27-62/; Vaatlusprotokoll 07.11.2013 koos lisadega /XXXVII tl 63-65/; Vaatlusprotokoll 07.11.2013 koos lisadega /XXXVII tl 66-71/; Vaatlusprotokoll 07.11.2013 koos lisadega /XXXVII tl 72-82/; Vaatlusprotokoll 07.11.2013 koos lisadega /XXXVII tl 83-100/; Läbiotsimisprotokoll 28.08.2013 /XXXVII tl 115-117/; Vaatlusprotokoll 18.10.2013 lisaga /XXXVII tl 132-134/; Asitõendi vaatlusprotokoll 16.01.2014 /XXXVII tl 136/; Asitõendi vaatlusprotokoll 17.01.2014 /XXXVII tl 138/; Vaatlusprotokoll 03.09.2013 /VII tl 181/; Vaatlusprotokoll 12.09.2013 lisadega /XIX tl 43-85/; Vaatlusprotokoll 10.09.2013 /XIX tl 97/; Vaatlusprotokoll 18.09.2013 /XIX tl 102-103/; Vaatlusprotokoll 17.10.2013 /XIX tl 188-189/; Asitõendi vaatlusprotokoll lisaga 15.11.2013 /XIX tl 213-214/; Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega /XIX tl 221-230/; Asitõendi vaatlusprotokoll 21.11.2013 /XIX tl 234-239/; Asitõendi vaatlusprotokoll 21.11.2013 /XX tl 25-27/; Vaatlusprotokoll 17.10.2013 /XX tl 18/; Vaatlusprotokoll 02.10.2013 koos lisadega /XXXV tl 79-189/; Vaatlusprotokoll 16.10.2013 /XXXVI tl 207/; MTA 02.05.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASile ja Swedbank ASi 23.04.2013 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX lisadega /I tl 38-41/; MTA 04.02.2014 järelepärimine nr 04.02.2014 nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASile ja Swedbank ASi 26.02.2014 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 7477/; MTA 26.08.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX ASile SEB Pank ja AS SEB Pank 27.08.2013 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXXXX lisadega /I tl 102-108/; MTA 20.09.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX ASile SEB Pank ja AS SEB Pank 16.10.2013 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 109-112/;

1-16-5107 MTA 27.09.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX ASile SEB Pank ja ASi SEB Pank 07.10.2013 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 113-116/; MTA 16.09.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaali /I tl 154-155/; MTA 19.03.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Tele2 Eesti ASile ja Tele2 Eesti ASi 01.04.2013 vastus nr XXXXXXXXXXX järelepärimisele /I tl 215-218/; MTA 15.03.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASile ja Swedbank ASi 26.03.2013 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 225-230/; MTA 27.03.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Tele2 Eesti ASile ja Tele2 Eesti ASi 02.04.2013 vastus nr XXXXXXXXXX järelepärimisele /I tl 234-237/; MTA 12.04.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank ASile ja Swedbank ASi 08.05.2013 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 243-248/ ning MTA 09.05.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Tele2 Eesti ASile ja Tele2 Eesti ASi 09.05.2013 vastus nr XXXXXXXX /I tl 252-255/ ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 11.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXXX /I tl 256/; MTA 12.03.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaali ja Danske Bank A/S Eesti filiaali 14.03.2013 vastus nr XXXXXXXXX /II tl 1-6/; MTA 14.03.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXX Tele2 Eesti ASile ja Tele2 Eesti ASi 28.03.2013 vastus nr XXXXXXXXXX /II tl 10-14/, sideettevõtjalt andmete nõudmise luba 14.03.2013 /II tl 7-9/ ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 15.04.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXX /II tl 15/; MTA 24.04.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 02.05.2013 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXX /II tl 16-19/; MTA 02.05.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 03.05.2013 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXX /II tl 26-29/ ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 21.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXXX /II tl 30/; Maksuhaldurile 18.09.2012 saadetud e-kirja väljatrükk /II tl 44/; MTA 28.05.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Elion Ettevõtted ASile ja Elion Ettevõtted ASi 30.05.2013 vastus nr XXXXXXXXXXXXXXX /II tl 47-50/ ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 21.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXXX /II tl 51/; MTA 03.06.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXXX Tele2 Eesti ASile ja Tele2 Eesti ASi 21.06.2013 vastus nr XXXXXXXX /II tl 54-58/ ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 21.10.2013 nr XXXXXXXXXXXXXXXXX /II tl 59/; MTA 05.11.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXXX OÜle KV Transport /III tl 143-144/; AS KMV 05.11.2013 vastus nr XXXXXX MTA 05.11.2013 järelepärimisele nr XXXXXXXXXXXXXXXX /III tl 145-146/; MTA 22.10.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX OÜ’le A AR /III tl 156157/; MTA 22.10.2013 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXX OÜ’le V T /III tl 163-164/; T OÜ 23.10.2013 vastus koos lisadega MTA järelepärimisele XXXXXXXXXXXXXXX /IV tl 3-12/; P L saateleht /IV tl 6/, CMR’i koopia /IV tl 7/, CMR’i koopiad /IV tl 8-9/, saatekiri 11.07.2012 seonduvalt põllumajanduslike kemikaalidega ÜK’st /IV tl 10/, CMR’i koopia puidutoodete veoga L’st ÜK’sse /IV tl 11/, samuti CMR’i koopia UKst E’sse autotööstuse toodete ja teibi veo kohta /IV tl 12/;

1-16-5107 MTA 03.02.2014 järelepärimine nr XXXXXXXXXXXXXXXX OÜle M ja OÜ M 04.02.2014 e-kirjaga aadressilt XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX saadetud vastus /IV tl 55-58/; Vaatlusprotokoll 31.01.2014 koos lisadega /XXXIX tl 88-106/; Väljatrükid Rahvastikuregistrist seisuga 22.04.2014 E T kohta /XIX tl 231-232/; Väljatrükk Maksumaksjate ja -kinnipidajate andmebaasist 21.04.2014 E T kohta /XIX tl 233/; Väljatrükk Rahvastikuregistrist seisuga 21.10.2014 M N kohta /XL tl 71-72/; Vaatlusprotokoll 15.08.2013 koos lisadega /XXXIX tl 226-253/; Järelepärimine 18.08.2017 S P’i raviarstile E S /XLII tl 319-321/ ja vastus järelepärimisele 28.08.2017 nr XXXXXXXXXXXXXXXXX /XLII tl 317-318/; Järelepärimine 31.12.2015 S P’i raviarstile E S ja vastus järelepärimisele 08.01.2016 nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX /KT tl 126-129/; Ambulatoorne epikriis 02.03.2016 /XLII tl 314-316/; 17.01.2014 õiend nr X õigusabipalvele kriminaalasjas nr 13930000093 tõlkega /II tl 150153/; Väljavõte O T passist nr XXXXXXXXX /XLII tl 224/; Õigusabitaotluse vastus Läti Vabariigist 15.03.2017 /XLII tl 225-233/; CMR’i 08.05.2013 nr XXXXXXXXX koopia /XLII tl 232/; e-kiri 23.09.2017 tõlkega /XLII tl 232 pöördel - tl 233/ ja vastus e-kirjale tõlkega /XLII tl 233 pöördel - tl 234/; AR Agentuuri AS 21.11.2016 vastus /XLII tl 234 pöördel - tl 238/; Kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll 04.09.2015 /XLII tl 299-301/ maksumenetluses tehtud menetlustoiming, milles on võetud E J suulised seletused ja protokoll maksukohustuslase (OÜ S ja T) suulise selgituse kohta /XXXVII tl 218-219/. Kohus märgib ära, et maksumenetluses MKS’i järgi kehtib § 11 kohaselt uurimispõhimõte ning § 56 sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus maksumenetluses on rangelt määratletud MKS § 64 loetletud alustel. Sellest tulenevalt ei ole maksumenetluses antud ütlused kasutatavad sisulise tõendina kriminaalmenetluses. Rahapesu Andmebüroo menetlustoimingu protokoll /XX tl 50-54/. Eespool käsitletud kaalutlustel leiab kohus juhindudes KrMS § 309 lg 2, et S Ptuleb talle inkrimineeritud kuritegudes KarS § 394 lg 2 p 3, KarS § 394 lg 2 p 4, (alates 01.01.2015 KarS § 394 lg 2 p 1, KarS § 394 lg 2 p 3), KarS § 389-2 lg 2 (alates 01.01.2015 KarS § 389-1 lg 2) ja KarS § 256 lg 1 järgi õigeks mõista, kuivõrd kohtulikul arutamisel ei ole tõendatud, et kuritegu on toimepandud ning et selle oleks toime pannud süüdistatav. Eespool käsitletud kaalutlustel leiab kohus juhindudes KrMS § 309 lg 2, et O T tuleb talle inkrimineeritud kuritegudes KarS § 394 lg 2 p 3, KarS § 394 lg 2 p 4 (alates 01.01.2015 KarS § 394 lg 2 p 1, KarS § 394 lg 2 p 3), KarS § 389-2 lg 2 (alates 01.01.2015 KarS § 389-1 lg 2) ja KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõista, kuivõrd kohtulikul arutamisel ei ole tõendatud, et kuritegu on toimepandud ning et selle oleks toime pannud süüdistatav. Eespool käsitletud kaalutlustel leiab kohus juhindudes KrMS § 309 lg 2, et A P tuleb talle inkrimineeritud kuritegudes KarS § 394 lg 2 p 3, KarS § 394 lg 2 p 4, (alates 01.01.2015 KarS § 394 lg 2 p 1, KarS § 394 lg 2 p 3), KarS § 389-2 lg 2 (alates 01.01.2015 KarS § 389-1 lg 2) ja KarS § 255 lg 1 õigeks mõista, kuivõrd kohtulikul arutamisel ei ole tõendatud, et kuritegu on toimepandud ning et selle oleks toime pannud süüdistatav. AE

3.KONFISKEERIMINE JA ARESTITUD VARA Kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise määrusest 09.09.2013 /VI tl 12-14/ nähtub, et äriühing P C I (esindaja S P) kaasati 09.09.2013 kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise määrusest 09.09.2013 /VI tl 17-19/ nähtub, et äriühing L I L (esindaja S P) kaasati 09.09.2013 kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise määrusest 12.09.2013 /XIX tl 114116/ nähtub, et äriühing OÜ P T (esindaja O T) kaasati 12.09.2013 kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise määrusest 06.09.2013 /XX tl 35-38/ nähtub, et äriühing OÜ S ja T(esindaja A P) kaasati 06.09.2013 kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise määrusest 11.09.2013 /XXXVI tl 107-109/ nähtub, et kolmanda isikuna kaasati 11.09.2013 menetlusse äriühing MT T L E F (esindaja V R). Kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise määrusest 11.09.2013 /XXXVI tl 112-114/ nähtub, et kolmanda isikuna kaasati 11.09.2013 menetlusse äriühing L A L (esindaja V R). Kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise määrusest 11.09.2013 /XXXVI tl 117-119/ nähtub, et kolmanda isikuna kaasati 11.09.2013 menetlusse äriühing FT B I E F (esindaja V R). Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.09.2013 määrusega on arestitud /VI tl 39-44/ S PT XXXX T, kontoris ja V-R tee XXX T, läbiotsimiste käigus leitud S P’i sularaha erinevates valuutades - 46 100 eurot; 12 680 rootsi krooni, s.o 1 424,51 eurot; 7 200 taani krooni, s.o 957,68 eurot; 88 USD, s.o 63,54 eurot; kokku 48 545,73 eurot. Vara arestimise protokollist 27.01.2014 koos lisadega /VI tl 45-52/ (protokolli punkti 5.1 kohaselt) nähtub, et arestitud raha (48 545, 73 eurot) kanti 27.01.2014 ASis SEB Pank olevale Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.09.2013 määrusega arestitud /XXXV tl 235-239/ A E’i (ik 37006270271) vara, s.o läbiotsimise käigus H’s T X leitud sularaha kokku 18 485 eurot. Vara arestimise protokolli 27.01.2014 koos lisaga /XXXV kd tl 240-242/

1-16-5107 (protokolli punkti 5.1, 5.2) kohaselt nähtub, et arestitud sularaha 18 485 kanti 27.01.2014 ASis SEB Pank olevale Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 21.10.2013 määrusega arestitud /XXXVI tl 216-221/ I Š'i vara, s.o läbiotsimise käigusI Selukohast ja tema kasutada olnud sõidukist leitud sularaha l 300 eurot. Vara arestimise protokollist 27.01.2014 koos lisadega /XXXVI tl 222-224/ nähtub, et arestitud sularaha 1300 eurot on kantud 27.01.2014 ASis SEB Pank olevale Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud /VI tl 22-29/ kolmanda isiku L I L (rg-kood XXXXX) pangakontol nr XXXXXXXXXXX (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) olevad rahalised vahendid summas 25 943 eurot. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud /VI tl 28-33/ kolmanda isiku P C I (rg-kood XXXXXXX) pangakontol nr XXXXXXXXXXX (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) olevad rahalised vahendid summas 13 767 eurot. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud /XIX tl 119-123/ kolmanda isiku OÜ P T (rg-kood XXXXXXXX) pangakontol nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid summas 18 217 eurot. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud /XX tl 43-48/ kolmanda isiku OÜ S ja T (rg-kood XXXXXXXX) vara, s.o OÜ S ja T pangakontol nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid summas 2 306 eurot. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud /XXXVI tl 123-128/ - kolmanda isiku FT B L E f(rg-kood XXXXXXXX) pangakontol nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid summas 5 749 eurot. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud /XXXVI tl 129-134/ - kolmanda isiku MT T L E F’i (rg-kood XXXXXXXX) pangakontol nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid summas 1 844 eurot. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.09.2013 määrusega arestitud /XXXVI tl 135-140/ kolmanda isiku L A L (rg-kood XXXXXXX) pangakontol nr XXXXXXXXXXXX (Danske Bank) olevad rahalised vahendid summas 5 749 eurot. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.09.2013 määrusega arestitud /XX tl 39-42/ A P’i vara, s.o 28.08.2013 toimetatud läbiotsimise käigus A P’i korterist (XXXXXXXX XXX XXXXXX, XXXXXXX) leitud sularaha 750 eurot ja sõiduauto Volkswagen Passat Variant rg-märk XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX, koos tehnilise passiga, mis on läbiotsimisprotokolliga 28.08.2013 /XIX tl 215-220/ ära võetud. Tehniline pass asub /XIX tl 220/ läbiotsimisprotokolli juures olevas ümbrikus, sõiduk koos võtmega teisaldati hoiule. Vara arestimise protokollist 27.01.2014 koos lisadega /XIX tl 246-248/ (protokolli punktist 5.2) nähtub, et arestitud on A P’i sularaha summas 700 eurot, mis leiti aadressilt XXXXXXXX XXX XXXXXX, XXXXXXX, läbiotsimisel. Raha kanti 27.01.2014 AS’is SEB Pank olevale Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Selgituseks on p. 5.1 märgitud, et läbiotsimise määruses oli ekslikult kajastatud leitud ja ära võetud sularaha suuruseks 750 eurot (turvaümbrik nr XXXXXX). Turvaümbrikus olnud sularaha kokku tegelikult 700 eurot. Eksitus tuleneb valest arvutuskäigust, mis seisnes selles, et ära on võetud 14 viiekümne eurost rahatähte, mitte 15 viiekümne eurost rahatähte. Nimetatud rahatähtede arv on kajastatud ka läbiotsimise protokollis ,,50 euro tähte * 14 = 750 eurot“. Tegelikkuses võrdub 50 * 14 = 700 eurot. Kohus leiab, et arestitud vara osas antud selgitus on arusaadav ja tegemist on tõesti arvutusveaga, kuna selgelt on kirjas, et ära on võetud 14 tk 50-eurost rahatähte, mis on 700 eurot.

6.4.A E Kaitsjad T. Tuulas ja J. Leppik on esitanud kohtule taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks /KT VI tl 155-197, KT VII tl 111-117/. Taotlustes märgitakse, et A Eon kandnud käesolevas kriminaalasjas kulusid summas 22 610 eurot, lisandus käibemaks, kokku 27 132 eurot. Õigusabi osutamise tunnihind 140 eurot, sõidu tunnihind 70 eurot. Täiendavalt 270 eurot, millele lisandus käibemaks 54 eurot, kokku 324 eurot. Samuti täiendavalt 2 80 eurot, lisandus käibemaks 476 eurot, kokku 2 856 eurot. Täiendavalt kokku 3 180 eurot. Taotluses ja arvetel on välja toodud õigusabi sisu ja maht. KrMS § 175 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Arvetelt nr XXXXXX 06.09.2017, nr XXXXXX 03.10.2017, nr XXXXXX 03.11.2017 /KT VI tl 192-197/ on näha, et tasu on arvestatud mõlema kaitsja kohtuistungitel osalemise eest: 28.08 kummalgi 1 tund, 08.09 kummalgi 3,5 tundi, 29.09.2017 kummalgi 2,5 tundi, 02.10.2017 kummalgi 2,5 tundi, 04.10.2017 kummalgi 2,25 tundi, 13.10.2017 kummalgi kohtuistung 2 tundi ja sõit, kokku 3 tundi õigusabi. Kokku mõlema kaitsja üheaegselt kohtuistungil osalemine ja sõidukulu istungile 14,75 tundi õigusabi s.o 2 065 eurot, koos käibemaksuga 2 478 eurot. Taotluse lõpus on märgitud, et õigusabi on kuni 12.01.2018 osutatud 160,75 tunni ulatuses, tunnihind 168 eurot (koos käibemaksuga), summas 27 132 eurot. Kohus saab õigusabi summaks 160,75*168=27 006 eurot. Sellest summast tuleb maha arvata kohtuistungite tasu ja sõidukulu ühe kaitsja tasu ulatuses s.o 2 478 eurot. Kohus leiab, et, arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu ja keerukust, on valitud kaitsjatele osutatud õigusabi eest makstud tasu 24 528 eurot põhjendatud. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, on KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel menetluskuluks. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, seega kuulub A E’ile kaitsjatasuna hüvitamisele 2 478 eurot.

7.ASITÕENDID Läbiotsimismäärustest 23.08.2013 ja 28.08.2013 /XXXVI tl 90-9223.08.2013/, /XXXVI tl 199-201/, /XXXVI tl 234-235/, /XXXVII tl 122-123/, /XIX tl 190-192/, /XIX tl 202204/, /XX tl 126/, /XXXV tl 204-205/ nähtub, et Lääne Ringkonnaprokuratuur on koostanud läbiotsimismäärused läbiotsimiste toimetamiseks kahtlustatavate elukohtades, nende kasutuses olevates muudes ruumides, töökohtades, nende kasutuses elevates mootorsõidukites, raamatupidaja M. H elukohas, H. N elukohas, tema kasutuses olevates sõidukites, leidmaks raamatupidamisdokumente ja muid dokumente, kuriteo toimepanemise vahendeid, asitoendeid, konfiskeerimiseks arestitavat kuritegelikul teel saadud vara ja muid kriminaalasja lahendamiseks vajalikke asju Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 /XXXVII tl 111-114/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX, juures asunud N P’i kasutuses olnud sõidukis Porsche Cayenne Turbo, rg-märk XXXXXX, Vaatlusprotokolli punktis 8 on nimetatud äravõetud esemed. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 /V tl 187-194/ nähtub, et MTA UO toimetas 28.08.2013 Lääne Ringkonnaprokuratuuri 23.08.2013 läbiotsimismääruse alusel läbiotsimise S Pelukohas aadressil XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX, sõidukites Bentley Continental GT V8 rg-märk XXXXXX ja Mercedes-Benz S500 rgmärk XXXXXX, Porsche Cayenne rg-märk XXXXXX. Läbiotsimisprotokolli punktis 7 on nimetatud ära võetud esemed. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 koos fototabeliga /VI tl 133-150/ nähtub, et Lääne Ringkonnaprokuratuuri 23.08.2013 loal toimetati 28.08.2013 läbiotsimine O T töökohas aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX, ja tööruumis aadressil T XXXXXX, T. Läbiotsimisprotokolli punkti 8 kohaselt on nimetatud kontoriruumist, koridorist, magamistoast, elutoast kööginišiga osast pliidi kohal oleva kubu seest, keldrikorruse ruumist ära võetud esemed. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 koos fototabeliga /XIX tl 93-96/ nähtub, et Lääne Ringkonnaprokuratuuri 23.08.2013 loal toimetati 28.08.2013 läbiotsimine O T kasutuses olnud sõidukis Lexus RX400h, rg-märk XXXXXX. Läbiotsimisprotokolli punkti 8 kohaselt ära võetud koos kotiga sülearvuti MacBook Air mudel A1370. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 /XIX tl 98-101/ nähtub, et Lääne Ringkonnaprokuratuuri 23.08.2013 loal toimetati 28.08.2013 läbiotsimine O T elukohas aadressil XXXXXXXX XXXX, XXXXXXX. Vaatlusprotokolli punktis 8 on nimetatud ära võetud esemed. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 fototabeliga /XIX tl 193-200/ nähtub, et Lääne Ringkonnaprokuratuuri loal toimetati 28.08.2013 läbiotsimine kahtlustatava A P’i kasutuses olevates kontoriruumides aadressil XXXXXXXXX XX, XXXXXXXX. Vaatlusprotokolli punkti 8 kohaselt leiti ja võeti ära arvuti Compaq PROLINE. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 fototabeliga /XIX tl 205-212/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine kahtlustatava A P’i kasutuses olevates kontoriruumides K tee XXX, T, mida rentis OÜ S ja T(laohoone haldur OÜ V). Läbiotsimisprotokolli kohaselt asetses laoruumis kirjutuslaud, mille pealt võeti ära dokumendid ja paberid. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 /XIX tl 215-220/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine kahtlustatava A P’i elukohas aadressil XXXXXXXX XXX XXXXXX, XXXXXXX. Vaatlusprotokolli punktis 8 on nimetatud ära võetud esemed. A P andis vabatahtlikult välja sõiduki VOLKSWAGEN PASSAT VARIANT, rg-märk XXXXXX, tehnilise passi.

1-16-5107 Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 fototabeliga /XX tl 1-10/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine kahtlustatava A P’i kasutatud sõidukis PEUGEOT PARTNER KAUBIK, rg-märk XXXXXX. Läbiotsimisprotokolli punktis 8 on nimetatud ära võetud esemed. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 fototabeliga /XX tl 19-24/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine kahtlustatava A P’i kasutatud sõidukis VOLKSWAGEN PASSAT VARIANT, rg-märk XXXXXXJ. Vaatlusprotokolli kohaselt ära võetud dokumendid ja punaste kaantega märkmik. Sõiduk koos võtmega teisaldati hoiule. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 /XX tl 129-140/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine XX XXXXXXX kontoriruumides XXXX X, XXXXXXXX. Läbiotsimisprotokolli punktis 7 on nimetatud A E’i kabinetist ära võetud esemed, A E’i poolt üle antud mobiiltelefon Nokia, E J poolt üleantud dokumendid, raamatupidaja E A kabinetist t ära võetud dokumendid. Sülearvuti Dell koos laadijaga tagastati 04.09.2013 A E’ile. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 /XXXVI tl 93-96/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine kahtlustatava V R elukohas aadressil XXXXXXXXXX XXXX, XXXXXXX. Läbiotsimisprotokolli punktis 8 nimetatud äravõetud esemed. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 koos lisadega /XXXVI tl 202-206/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine kahtlustatavaI Skasutuses olevas sõidukis Toyota Land Cruiser 120, rg-märk XXXXXX, mis oli pargitud XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX maja juures. Läbiotsimisprotokolli punktis 6 on nimetatud äravõetud esemed. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 lisadega /XXXVI tl 208-211/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine kahtlustatavaI Selukohas aadressil XXXXXXXX tn XXXXX, XXXXXXX. Läbiotsimisprotokolli punktis 6 on nimetatud äravõetud esemed. Läbiotsimisprotokollist 28.08.2013 /XXXVI tl 236-239/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine raamatupidaja M H’i elukohas aadressil XXXXXXXX XXX XX, XXXXXX. Läbiotsimisprotokolli punktis 7 on nimetatud M H poolt vabatahtlikult välja antud esemed, punktis 8 nimetatud ära võetud esemed. Läbiotsimisprotokollist /XXXVII tl 124-127/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine H N kasutatavas OÜle P-E kuuluvas sõidukis MERCEDES-BENZ GL 420 CDI 4MATIC, rg-märk XXXXXX, mis asus XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX, maja juures. Läbiotsimisprotokolli punktis 5 on nimetatud H. N poolt vabatahtlikult üle antu, punktis 7 on nimetatud leitud ja ära võetud esemed. Sõiduk teisaldati hoiupaika. Läbiotsimisprotokollist /XXXVII tl 127-131/ nähtub, et 28.08.2013 toimetati läbiotsimine H N elukohas aadressil XXXX XXXXXXXXXX, XXXXXXX. Läbiotsimisprotokolli punktis 7 on nimetatud ära võetud esemed. Vaatlusprotokollides on kirjeldatud vaadeldud esemeid, samuti, kajastatud ära võetud esemete tagastamist. Vaatlusprotokollist 09.09.2013 /V tl 216/ nähtub, et 28.08.2013 toimetatud läbiotsimise käigus S Pelukohast aadressil XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX, leitud ja ära võetud arvuti Asus-Lamborghini VX1 sn: XXXXXXXXXXXX, tõkendiga nr XXXXXXXXX pitseeritud, kõvaketas kopeeriti ja arvuti tagastati 12.09.2013 O T’le. Vaatlusprotokollist 17.09.2013 /V tl 220/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimise käigus S Pelukohast aadressil XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX, leitud ja ära võetud ja ära võetud lauaarvutit numbriga XXXXXXXXXXXXXX (asus kolmanda korruse kabinetis ühendamata), mis oli pitseeritud tõkendiga nr XXXXXXXXX. Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt oli arvutis kaks kõvaketast, millede andmed kopeeriti ning arvuti tagastati 18.09.2013 O T’le.

sn: XXXXXXXXXXXXXX (kolmanda korruse kabinetist laua alt), mis oli pitseeritud tõkendiga XXXXXXXXX. Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt kopeeriti arvutikõvaketta andmed ning arvuti tagastati 18.09.2013 O T’le. Vaatlusprotokollist 25.09.2013 /V tl 233-234/ nähtub, et on kopeeritud 28.08.2013 toimetatud läbiotsimise käigus S Pelukohast aadressil XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX, leitud ja ära võetud arvuti lauaarvuti Origen (teise korruse magamistoa akna all laualt), mis võeti ära ja pitseeriti tõkendiga XXXXXXXXX, arvutis olnud nelja kõvaketaste andmed ja arvuti tagastati 01.10.2013 O T’le. Asitõendi vaatlusprotokollist 20.01.2014 /V tl 241/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimise käigus S Pelukohast aadressil XXXXXXXXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX, leitud ja ära võetud (garderoobist) SanDisk mälukaarte 2 GB Extreme III ja 4 GB (pakend 2). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt oli mälukaartidele salvestatud erinevad fotod S P’ist, tähtsust omavaid faile ei leitud, kuid statsionaarsele kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisi teostajale esitamiseks kopeeriti mälukaartidel olevad fotod DVD-ROM plaadile. Vaatlusprotokollist 03.09.2013 /VII tl 35/ nähtub, et on kopeeritud 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel O T töökohast aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX, pliidi kohal oleva kubu seest leitud ja ära võetud kõvaketta Samsung SP2004C sn: XXXXXXXXXXXXXX andmeid (tõkend nr XXXXXXXXX BROOKS). Vaatlusprotokollist 03.09.2013 /VII tl 53/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel O T töökohas aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX, kontoriruumi akna all oleva arvuti kasti pealt leitud GIGABYTE karpi, milles omakorda karp 128 GB kõvakettaga Seagate 320 GB sn: XXXXXXXX koos ümbriskarbiga (tõkend nr XXXXXXXXX EESTI TOLL). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt kopeeriti kõvaketta andmed ning kõvaketas koos pappkarbiga tagastati 14.10.2013 O T’le. Vaatlusprotokollist 29.08.2013 /VII tl 56/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel O T töökohas aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX, koridorist laua alt leitud arvutit sn: XXXXXXXXXXXX (tõkend nr XXXXXXXXX BROOKS). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt kopeeriti arvutis olnud kõvaketta SAMSUNG HD320KJ, sn: XXXXXXXXXXXXXXXX andmed ning arvuti tagastati 18.09.2013 O T’le. Vaatlusprotokollist 03.09.2013 /VII tl 75/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel O T töökohas aadressil XXXXXXX XXXX, XXXXXXX, leitud arvutit seerianumbriga XXXXXXXXXXXX (tõkend nr XXXXXXXXX BROOKS). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt, kopeeriti arvutis olnud kõvaketta SAMSUNG HD082GJ sn: XXXXXXXXXXXXXX andmed. Arvuti kuupäev ja kellaaeg olid 08.04.2010 kell 03:05, samal ajal tegelik kuupäev ja kellaaeg 03.09.2013 16:06. Arvuti tagastati 18.09.2013 O T’le. Vaatlusprotokollist 17.09.2013 /VII tl 77/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel O T tööruumis aadressil XXXXXXX XXXXXX, XXXXXXX, keldrikorruse ruumist leitud arvutit Arvutilinn sn: XXXXXXXXXXXX (tõkend nr XXXXXXXXX BROOKS). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt puudus arvutis kõvaketas. Arvuti tagastati 18.09.2013 O T’le. Vaatlusprotokollist 06.09.2013 /VII tl 79/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel O T elukohas aadressil XXXXXXXX XXXXX, XXXXXXX, leitud ja ära võetud arvutit Acer Aspire 5810TZ sn: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX koos laadija, hiire ja MINT internetimodemiga arvutikotis (tõkend nr XXXXXXXXX). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt kopeeriti arvutis olnud kõvaketta WDC

aktiveeriti 04.03.2013. Arvuti ja MINT internetimodem tagastati 12.09.2013 O T’le. Vaatlusprotokollist 06.09.2013 /XIX tl 201/ nähtub, et kopeeriti 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel kahtlustatava A P’i kasutuses olevatest kontoriruumidest aadressil XXXXXXXXX XX, XXXXXXXX, leitud ja ära võeti ära arvuti Compaq PROLINE 4/25S sn: XXXXXXXXXX (pakend 1) andmed. Arvuti tagastati 17.02.2014 A P’ile. Menetluslikult on oluline, et äravõetu asjassepuutumatu tagastati. Vaatlusprotokollist 29.08.2013 /XX tl 142/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel XX XXXXXXX kontoriruumides XXXX X, XXXXXXXX, A E’i kabinetist leitud ja ära võetud sülearvutit DELL Latitude E6500 koos laadijaga (tõkend nr XXXXXXXXX). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt kopeeriti sülearvuti Latitude E6500 kõvaketta andmed. Vaatlusprotokollist 10.09.2013 /XXXVI tl 212/ nähtub, et vaadeldi kahtlustatavaI Selukohas aadressil XXXXXXXX XX XXXXX, XXXXXXX, 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel leitud sülearvutit ASUS N53S (tõkend nr XXXXXXXX). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt kopeeriti sülearvuti kõvaketta andmed ning sülearvuti tagastati 01.10.2013 I Š’ile. Vaatlusprotokollist 03.09.2013 /XXXVI tl 240/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimise raamatupidaja M H'i elukohas XXXXXXXX XX XX, XXXXXX, käigus leitud ja ära võetud esemeid ja sularaha (läbiotsimise protokolli pakend nr 1). Sularaha tagastati M H’ile 03.09.2013. Vaatlusprotokollist 30.08.2013 /XXXVI tl 241/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimise raamatupidaja M H'i elukohas XXXXXXXX XXX XX, XXXXXX, käigus leitud ja ära võetud sülearvutit DELL Latitude E5530 koos arvutikotiga (tõkend nr XXXXXXXXX). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt, kopeeriti sülearvuti kõvaketta andmed ning sülearvuti koos kotiga tagastati 03.09.2013 M H’ile. Vaatlusprotokollist 06.09.2013 /XXXVII tl 135/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel H N elukohas aadressil XXXX XXXXXXXXXX, XXXXXXX, magamistoast leitud ja ära võetud sülearvuti Acer musta-punase korpusega sn: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX koos adapteriga (tõkend nr XXXXXXX). Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt kopeeriti sülearvuti Acer Ferrari 4000 sn: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kõvaketta andmed ja sülearvuti tagastati kaitsjale vandeadvokaat Kersti Kägi. Vaatlusprotokollist 11.09.2013 /XXXVII tl 137/ nähtub, et vaadeldi 28.08.2013 toimetatud läbiotsimisel H N elukohas aadressil XXXX XXXXXXXXXX, XXXXXXX, magamistoast laua alt leitud ja ära võetud lauaarvutit musta korpusega Wave Master sn: XXXXXXXXXXXX koos adapteriga (tõkend nr XXXXXXX). Vaatlusprotokolli kohaselt oli arvutis kaks kõvakest, millede andmed kopeeriti. Lauaarvuti koos adapteriga tagastati kaitsjale vandeadvokaat Kersti Kägi. Üleandmise-vastuvõtmise aktidest 24.10.2013 /V tl 207-208/, 24.10.2014 /V tl 212214/, 24.09.2013 /VI tl 2/, 20.03.2014 /VI tl 4/, 25.03.2014 /VI tl 5/, 20.03.2014 /VI tl 6/, 20.03.2014 /VI tl 7/, 01.10.2013 /VI tl 151/, 24.10.2014 /VII tl 178/, 24.10.2014 /XVII tl 58-59/, 24.10.2014 /XIX tl 42/, 03.10.2013 /XXXV tl 190/, 20.03.2014 /XXXV tl 191/, 02.04.2014 /XXXV tl 192/, 20.03.2014 /XXXV tl 193/, 01.10.2013 /XXXVI tl 215/, 14.10.2013 /XXXVII tl 104/, 24.10.2014 /XXXVII tl 118/, 18.03.2016 /XLII tl 104-118/, 18.03.2016 /XLII tl 116/, 18.03.2016 /XLII tl 117-118/, 29.08.2013 /XX tl 67-68/, 01.12.2014 /VI tl 53/ nähtub äravõetud esemete tagastamine.

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

RESOLUTSIOON

XXXX-XXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXX,

RESOLUTSIOON

SISUKORD

XXXXXXX XXXX, XXXXXXX.

XXXXXX/XXXXX;

XXXXXX/XXXXX;

XXXXXXX

XXXXXXX

KOHTA

X, XXXXXXXX.

XXXXXXXXX XX, XXXXXXXX.

XXXXXXXX,

XXXXXXX

XXXXX,

XXXXXXXXXXXXXXX,

XXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXX XXXXXXXXXXX.

XXXXXXX.

XXXXXXX XXXX, XXXXXXX.

T XXXX .

XXXXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXXXXXXXXXX),

XXXXXXXX.

XXXXXXX.

XXXXXX/XXXXX;

XXXXXX/XXXXX;

XXXXXX/XXXXX;

XXXXXXXXXXX).

XXXXXXXXXXX).

XXXXXXX

XXXXXXXXXXXX

XXXXXXX

6 . MENETLUSKULUD

6.1 S P

6.2 O T

6.3 A P

6.4 A E

6.5 V R

XXXXXXX,

SUPER

POWER

XXXXXXXXXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXX,