lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-9431/5

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-18-9431/5
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Kuulutamise aeg
10.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2018 Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-9431 (18244000751)

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlk

Riina PALMI

Prokurör

abiprokurör Natalja FIRSOVA

Asja läbivaatamise kuupäev

10.12.2018

Kriminaalasi

G.E süüdistus Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3, §1573 järgi kokkuleppemenetluses

G.E sünd. XXX, isikukood XXX, Vene Süüdistatav Föderatsiooni kodanik, kesk-eriharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, töökoht xxx xxx xxx, elektrik, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 28.04.2016 otsusega KarS §121 lg.2 p.2, §319 lg.1 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 1 aasta Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada G.E Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.E Karistusseadustiku §157 karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

järgi ja mõista

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel mõista G.E-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistus 8 (kaheksa) kuud vangistust jäetakse G.E suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 alusel on G.E käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata G.E katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud Karistusseadustiku §75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist ning mille täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kriminaalmenetluse seadustiku §3101 ja Võlaõigusseaduse §1055 alusel kohaldada lähenemiskeeldu ja keelata G.E 1 (ühe) aasta jooksul läheneda V. A.le (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa) lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit, sh tema elukohale asukohaga xxx xx-xx Kohtla-Järve ja keelates temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, s.h. e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu. V. A.ga juhuslikul kohtumisel on G.E kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 (viiekümne) meetri kaugusele.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-5741/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4561/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Välja mõista G.E-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel osaliselt sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA ) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 180 (sada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb G.E tasuda 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700065736 ning 1-18-9431 kriminaalmenetluse kulud“.

selgitus

„G.E

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 10.12.2018.

Süüdistus G.E on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles Viru Maakohtu poolt 28.04.2016 karistatud Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2 järgi, tekitas taas 17.08.2018 kella 20.30 – 20.45 ajal tekitas oma endisele abikaasale V. A.le füüsilist valu ja kehavigastusi. Nimelt, 17.08.2018 kella 20.30 – 20.45 ajal, kui G.E viibis Kohtla-Järvel xxx xx-xx asuva korteri juures, liikus ta nimetatud korteri avatud köögiakna juurde ja hakkas pingi peal seistes aknast sisse vaatama. V. A. hakkas akent sulgema ning asetas selleks käe aknaraamile. G.E ootas millal kannatanu oma käe aknaraamile asetas ning lükkas sel hetkel akna järsult pärani lahti, mistõttu kannatanu lõi oma parema käe vastu aknapõske ära ja tema parema jala varvaste peale kukkus aknalaual paiknenud meepurk. V. A. tundis füüsilist valu, tema parema käe sõrmenukkidele tekkis paistetus ning hematoom. Vastavalt Karell Kiirabi AS 17.08.2018 kiirabikaardile nr.10368215 esines V. A.l pindmine randme- ja käevigastus ning randme ja käe muude osade kontusioon. Seega, oma tegevusega pani G.E toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS §121 lg.2 p.2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. G.E on kohtu alla antud ja süüdistatakse ka selles, et tema käis alates 06.07.2017 korduvalt ja järjepidevalt oma endise abikaasa V. A. Kohtla-Järvel xxx xx-xx asuva korteri juures, otsis V. A.ga kontakti, jälgis teda ja sekkus muul viisil kannatanu tahte vastaselt naise eraellu, kui seisis kannatanu korteri akende all,

koputas aknaklaasidele ja karjus akna all, ootas kannatanut viimase elukoha juures ning haljastas kannatanule kuuluvaid taimi. Mitmel korral, täpselt tuvastamata kuupäevadel, kuid kindlasti 06.08.2018 ootas G.E V. A.t viimase elukoha juures. 27.03.2018 kella 21.04 ajal viibis G.E uuesti Kohtla-Järvel xxx xx-xx asuva V. A. elukoha juures ning nõudis vastu aknaid kloppides korterisse sisse laskmist. 17.08.2018 kella 20.30 – 20.45 ajal viibis G.E uuesti Kohtla-Järvel xxx xx-xx asuva V. A. elukoha köögiakende all ning piilus aknast sisse. Peale selle, täpselt tuvastamata kuupäeval, G.E viibis uuesti kannatanu elukoha juures ning ilma kannatanu V. A. loata pügas kannatanu hoovis kasvavaid põõsaid ning sidus õunapuid. Oma ahistava jälitamisega tekitab G.E kannatanus hirmu- ja ohutunnet. Seega, oma tegevusega pani G.E toime teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, eesmärgiga hirmutada ja teist isikut oluliselt häirida, s.o KarS §1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Abiprokurör Natalja Firsova, süüdistatav G.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina sõlmisid 20.11.2018 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Abiprokurör taotleb kohtult

G.E süüdi tunnistamist KarS §157 järgi ning nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Abiprokurör taotleb kohtult G.E süüdi tunnistamist ka KarS §121 lg.2 p.2, 3 järgi ning nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS §64 lg 1 järgi üksikkaristust suurendamise teel mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui G.E ei pane 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma talle KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx xx Kohtla-Järve; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KrMS §3101, kohaldada kannatanu V. A. taotlusel Võlaõigusseaduse §1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga

aasta, keelates G.E lähenemine V. A.le mitte lähemale kui 50 meetrit, s.h. tema elukohale asukohaga xxx xx-xx Kohtla-Järve ja keelates temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, sh e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu. V.

A.ga juhuslikul kohtumisel on G.E kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul.

Maakohtu istung Abiprokurör Natalja Firsova jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus G.E

Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3, §157 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav G.E jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kokkulepe on talle kõikides osades selgitatud ja arusaadav.

Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. G.E-le on esitatud süüdistus Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 ja §1573 järgi. Maakohus leiab, et G.E tuleb Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 ja §1573 järgi süüdi tunnistada. Karistusseadustiku §121 lg.2 näeb viieaastase vangistuse.

karistusena

ette

rahalise

karistuse

või

kuni

Karistusseadustiku §1573 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva liitkaristuse määraga – 8 kuud vangistust, mis jäetakse tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, mille kestel on süüdistatav kohustatud täitma kontrollnõudeid. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et

eelnimetatud karistus süüdistatava isikule.

vastab

toimepandud

kuriteo

asjaoludele,

raskusele

ja

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §310-1 võib kohus kannatanu taotlusel Võlaõigusseaduse §1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1055 võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. G.E tuleb keelata 1 aasta jooksul läheneda V. A. le (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa) lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit, sh tema elukohale asukohaga xxx xx-xx Kohtla-Järve ja keelates temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, s.h. e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu. V. A.ga juhuslikul kohtumisel on G.E kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 (viiekümne) meetri kaugusele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.3 on §121 lg.2 p.2, 3 kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod.

ja

§1573

järgi

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub G.E-lt väljamõistmisele sundraha summas 750 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasud. Eeltoodu alusel nõustub maakohus kokkuleppes sätestatuga, et G.E-lt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 180 €. Maakohus nõustub G.E-ga sõlmitud kokkuleppe osas ka sellega, et sundraha ka menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav G.E kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada.

Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 20.11.2018 abiprokurör Natalja Firsova, süüdis tatav G.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja