Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

7 kuud vangistust võrra ning kohus mõistis Konstantin Levtšenkole liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Kohus luges Konstantin Levtšenko karistuse kandmise alguseks 23.08.2015. Kohtuotsus jõustus 27.04.2016. Viru Vangla esitas 17.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Levtšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Konstantin Levtšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Maakohtu istung 19.10.2018 kohtuistungil avaldas Konstantin Levtšenko, et Eestis tal elukoht puudub. Tema ema ei võta teda enda juurde elama. Esialgu läheks ta paariks päevaks hotelli ning dokumentide tegemise ajal oleks ta tuttavate juures. Seejärel läheb ta Moskvasse tööle. Ta tahab alustada Venemaal uut elu. Konstantin Levtšenko selgitab, et Venemaal on tööd rohkem. Moskvas ootab teda tema vana hea kooliaegne tuttav, kellel on seal oma firma. Vabanemise korral püüab ta perega (laste ja abikaasaga) läbi käia ning ta kavatseb laste kasvatamisest osa võtta. Kui tal avaneb võimalus Eesti tulla, siis ta käiks Eestis. Ta on otsustanud, et narkootikumid on minevik ning ta on tervislike eluviiside poolt. Konstantin Levtšenko lisab, et ta tahab Eestist ära minna, sest Eestis on tal kriminaalse taustaga tuttavad, kellega ta ei taha tegemist teha. Täis sotsiaalne pakett tähendab garantiikirjas seda, et tegemist on ametliku tööga ilma mingite probleemideta. Prokurör avaldas, et ta nõustub vanglaametniku järeldustega Konstantin Levtšenko kohta ning prokurör on arvamusel, et käitumiskontrolli kohaldamine Konstantin Levtšenko suhtes oleks vajalik. Kuivõrd isikul puudub kindel vabanemisjärgne elukoht, siis ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Kaitsja esitas kohtule väljatrüki telefoni lühisõnumist, millest nähtub, et Konstantin Levtšenko ema uus mees ei ole nõus võtma Konstantin Levtšenkot enda juurde elama. Kaitsja on seisukohal, et Konstantin Levtšenko suhtes ei oleks vaja kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Konstantin Levtšenko on olnud vanglas juba peaaegu 3 aastat ning isik on alkoholist ja narkootikumidest loobunud. Kuna on alust arvata, et isik sõltuvusaineid ei tarvita, siis on langenud ära ka peamine risk uute kuritegude toimepanemiseks. Kaitsja leiab, et prognoos uute kuritegude toimepanemiseks on väga väike. Samuti ei ole Konstantin Levtšenkol Eestis kindlat elukohta, mistõttu ei ole tema suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Konstantin Levtšenko soovib minna elama Venemaale, et saada eemale oma sõpradest ja alustada uut elu. Kaitsja on suhelnud garantiikirja välja andnud isikuga. Kaitsja kinnitab, et kõnealune isik on olemas ning see isik vastas kaitsjale. Kaitsja palub jätta vangla taotluse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Viru Maakohtu 19.04.2016 otsusega tunnistati Konstantin Levtšenko süüdi KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi ning teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Kuivõrd Konstantin Levtšenkot on karistatud 9. peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega, siis kvalifitseerub Konstantin Levtšenko KarS § 871 lg-s 2 toodud isikuna, kelle suhtes ei kehti eelneva karistatuse nõue tulenevalt KarS § 871 lg 1 p-st 2. Konstantin Levtšenko karistuse kandmise lõpp saabub 23.11.2018, mistõttu kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Eeltooduga on kohtu hinnangul Konstantin Levtšenko suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Konstantin Levtšenko näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust ei kanna isik samuti esimest korda. Käesolevat liitkaristust kannab isik katseajal raske isikuvastase süüteo toimepanemise eest, s.o tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm. Kinnipeetava varasem elukäik viitab problemaatilisele probleemide lahendamise oskusele ning toimepandud kuriteod viitavad, et isik suhtub ühiskonda ja ümbritsevatesse inimestesse ükskõikselt. Lisaks väärib tähelepanu, et ka Konstantin Levtšenko käitumine vangistuses ei ole olnud nõuetekohane. Nimelt nähtub, et kinnipeetavale on määratud 01.08.2018 distsiplinaarkaristuseks noomitus seoses korraldusele allumatusega. Kohus hindab positiivselt, et Konstantin Levtšenko on vangistuse jooksul läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Konstantin Levtšenko töötanud, osalenud riigikeele A1-taseme õppes ning läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab, et Konstantin Levtšenkol on motivatsiooni muutuda. Kohtu hinnangul väärib tunnustust seegi, et isik on vangistuse jooksul sõltuvusainete tarvitamise probleemiga tegelenud (Konstantin Levtšenko osales sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“) ning positiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et kinnipeetav on avaldanud soovi edaspidi elada kainet eluviisi. Siiski, kui võtta arvesse, et kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, siis ei saa kohus välistada riski, et isik vabaduses siiski sõltuvusainete tarvitamist jätkab. Võttes arvesse kinnipeetava isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, on kohtul alust arvata, et Konstantin Levtšenko võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tähendab aga eelkõige KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust. Sealhulgas KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Konstantin Levtšenkol puudub vabanemisjärgne kindel elukoht Eestis ning kinnipeetav kinnitas seda kohtule ka kohtuistungil. Lisaks ei nähtu andmeid kindla vabanemisjärgse töökoha olemasolu kohta Eestis. Küll on aga Konstantin Levtšenkol võimalus asuda vabanemise korral elama Venemaale, kus tal ei ole kriminaalse taustaga tuttavaid. Isiku seaduskuulekust Venemaal soodustab ka asjaolu, et Konstantin Levtšenkol on Venemaal olemas garanteeritud töökoht. Võttes arvesse kindla elukoha puudumist Eestis ning kinnipeetava häid vabanemisjärgseid elutingimusi Venemaal, tuleb asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt jätab käitumiskontrolli kohaldamata.

kohus

Konstantin

Levtšenko

suhtes

karistusjärgse

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871, KrMS § 4261, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.