Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 8. märts 2018 1-16-980 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Konstantin Levtšenko (isikukood 38106213715) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. veebruari 2018. a määrus Konstantin Levtšenko kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 2. veebruari 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo Konstantin Levtšenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Konstantin Levtšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Viru Maakohtu 19. aprilli 2016. a otsusega tunnistati Konstantin Levtšenko süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p-de 1 ja 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra ehk 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus karistust Viru Maakohtu 2. oktoobri 2014. a otsusega mõistetud 7-kuulise vangistuse võrra, mõistes
K. Levtšenkole liitkaristuse 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 23. augusti 2015. Karistusaja lõpp saabub 23. novembril 2018.
2.29. detsembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid K. Levtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud K. Levtšenko vabastamist.
3.Viru Maakohtu 2. veebruari 2018. a määrusega jäeti K. Levtšenko karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et K. Levtšenkot on kriminaalkorras karistatud viis korda, nendest neljal korral vägivaldsete kuritegude eest. Korduv karistatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad reaalsed ning tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku mõju avaldanud. Kuriteod on läinud raskemaks ja vägivaldsemaks. Kinnipeetav ei ole suutnud vangistuses reegleid järgida, sest tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi tegemist on vähese tähtsusega rikkumistega, näitab K. Levtšenko käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Kahel korral kartserisse paigutamine viitab aga tõsisematele korrarikkumistele. K. Levtšenkol on vabaduses elukoht vanaisa juures. Tema lähivõrgustik on kitsas – ema elab Saksamaal, endise abikaasaga suhted puuduvad. K. Levtšenko sõnul on tal lastega head suhted, kuid lapsed elavad emaga. Arvestades kinnipeetava korduvat karistatust, on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. K. Levtšenkol puudub vabanedes töökoht, mis halvendab tema toimetulekuvõimalusi ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Tema konkurentsivõime tööturul võib osutuda problemaatiliseks, kuna isik ei valda riigikeelt ning kursustel osaleda ei soovi. K. Levtšenkol on tasumata kohustusi summas 32 808 eurot 55 senti. Positiivsena tõi kohus välja, et K. Levtšenko on töötanud majandustöödel ja metallitsehhis ning läbinud sotsiaalprogramme. Samas peab kriminaalhooldaja sotsiaalprogrammides osalemise intensiivsust mõõdukaks või isegi passiivseks. K. Levtšenkol on probleeme alkoholi ning narkootikumidega, ka eelmised kuriteod on ta pannud toime alkoholijoobes. Maakohtul puudus veendumus, et K. Levtšenko käituks vabaduses seaduskuulekalt ega paneks toime uusi kuritegusid.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Levtšenko kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada K. Levtšenko ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja hinnangul tuleks ennetähtaegse vabastamise korral arvestada, et süüdimõistetu vabastamisel säiliks tema üle riigipoolne süvendatud kontroll ja õiguskuulekale käitumisele suunamine katseaja jooksul. Distsiplinaarkaristused on K. Levtšenkole määratud vähetähtsate rikkumiste eest, mida on möönnud ka kohus. Süüdimõistetu seletuse põhjal unustas ta ühel korral ära anda sigareti, teisel korral jäi tööriietesse polt. Talle välja antud madratsist leiti kirjaklamber. Kohus ei arvestanud, et K. Levtšenko on vanglas olnud hõivatud koristajana ja hiljem töötanud metallitsehhis. Kuigi K. Levtšenkol ei ole garanteeritud töökohta, on võimalik teda kohustada otsima endale töökoht või võtma end töötuna arvele. Kui kinnipeetav vabaneks alles karistusaja lõppedes, siis ei saaks teda selleks kohustada. Keevitaja kutse ja varasem töökogemus parandavad oluliselt süüdimõistetu võimalusi tööturul. K. Levtšenkol on elukoht ja võimalus saada töövõimetuspensioni. Alkoholist ja narkootikumide tarvitamisest tulenevad riskid on maandatavad käitumiskontrolliga. Isik on olnud vangistuses küllalt pikka aega, läbinud sotsiaalprogrammi ja tahab jätkata kaine eluviisiga.
2(4)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu määruses on vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades K. Levtšenkot ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.K. Levtšenkot on karistatud viiel korral, käesoleval ajal kannab K. Levtšenko karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjustatud teise isiku – tema venna – surm. K. Levtšenko pani viimased kuriteod toime alkoholijoobe-seisundis. Vangla iseloomustusest nähtuvalt K. Levtšenko ise aga alkoholi tarvitamises probleemi ei näe, kuigi ta pruukis enda sõnul alkoholi igal nädalavahetusel (KoTo, tl 50). Ringkonnakohtu hinnangul tõstab alkoholi tarvitamise fakt oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Kuigi on positiivne, et kinnipeetav soovib kaitsja väitel alkoholist loobuda, ei kõla see lubadus eelneva taustal veenvalt, samuti on suur oht tagasilanguseks, kuna K. Levtšenkol on pikaajaline alkoholi tarvitamise harjumus. K. Levtšenko arvates olid tema viimase kuriteo puhul süüdi mõlemad osapooled. See annab alust arvata, et kinnipeetava oskus probleeme lahendada on puudulik. Enamik tema kuritegusid on olnud vägivaldsed.
7.Nähtuvalt vangla iseloomustusest, on K. Levtšenkole 2017. aastal määratud distsiplinaarkaristus kolmel korral. 21. ja 31. märtsil 2017 karistati K. Levtšenkot kartseriga suitsetamiseeskirjade rikkumise ja keelatud esemete valdamise eest. 20. aprillil 2017 määrati K. Levtšenkole noomitus keelatud esemete valdamise eest. Kuigi need rikkumised ei ole jämedad, leiab ringkonnakohus, et korduv rikkumine vangistuse jooksul näitab selgelt, et K. Levtšenko ei suuda reeglitest kinni pidada. Seetõttu ei ole ka alust uskuda, et K. Levtšenko suudaks katseajal alluda kriminaalhoolduse nõuetele ja hoiduda uutest kuritegudest. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et varem on K. Levtšenko pannud raske isikuvastase kuriteo toime katseajal.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole K. Levtšenko vabanenemisjärgsed elutingimused head. Kuigi K. Levtšenkol on vabaduses elukoht, ei ole tal toetavat lähivõrgustikku. K. Levtšenko alaealine tütar on üks K. Levtšenko kuriteos kannatanutest, samuti on tema kuriteo tõttu kannatanud endine abikaasa. Seetõttu on alust arvata, et K. Levtšenko võib oma lähedasi ohustada – viimase kuriteo tõttu suri K. Levtšenko vend. K. Levtšenko on vangla iseloomustuse kohaselt tunnistanud, et tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. See võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski (KoTo, tl 50). Nagu maakohuski märkis, on riskiteguriks ka töökoha puudumine. Kuigi on positiivne, et K. Levtšenkol on olemas varasem töökogemus, võib K. Levtšenko vabanedes asuda uuesti raha kulutama kasiinodes. Majanduslikku toimetulekut ohustab ka asjaolu, et K. Levtšenkol on kümnete tuhandete eurode ulatuses tasumata võlgu.
9.Võttes arvesse K. Levtšenko korduvat karistatust, kehtivaid distsiplinaarkaristusi, käitumismustreid vabaduses ning vabanemisjärgsete elutingimustega kaasnevaid riske, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 2. veebruari 2018. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
3(4)
11.K. Levtšenko kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo K. Levtšenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks üks pooltund, kaitsealuse nõustamiseks üks pooltund ning määruskaebuse koostamiseks samuti üks pooltund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna K. Levtšenko kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsja tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K. Levtšenkolt riigi kasuks välja mõista.
/allkiri/ Juhan Sarv
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.