2-24-8315 PlusPlus Capital AS hagi V. M. vastu nõusoleku (tahteavalduse) andmiseks kohustamise ja nõusoleku (tahteavalduse) kohtulahendiga asendamise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3500 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood: 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, e-posti aadress: [email protected] Kostja: V. M., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress: xxxx Kostja lepinguline esindaja: Indrek Repnau, e-posti aadress: [email protected] Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi V. M. vastu nõusoleku (tahteavalduse) andmiseks kohustamise ja nõusoleku (tahteavalduse) kohtulahendiga asendamise nõudes täies ulatuses.
2.Kohustada V. M.t andma nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatus kinnisasja registriosas nr xxxx, asukohaga Xxxx A. M. (isikukood: xxxx) omanikukande kustutamiseks ja V. M. (isikukood: xxxx) kinnisasja registriosa nr xxxx uue omanikuna sisse kandmiseks. V. M. nõusolekuid (tahteavaldusi) kinnisasjalt registriosa nr xxxx A. M. omanikukande kustutamiseks ja V. M. ainuomanikuna kinnisasja registriossa nr xxxx sissekandmiseks asendab käesolev kohtulahend.
Välja mõista V. M. PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud 420 eurot.
5.Välja mõista V. M.lt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskuludelt 420 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude 420 euro täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
1.Hagiavalduses palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldus/nõusolek kinnistusraamatu registriosas nr xxxx omanikukande muutmiseks, millega kustutada A. M. (isikukood: xxxx) omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda korteriomandi, aadressiga Xxxx (registriosa nr xxxx) omanikuna V. M. (isikukood xxxx). Asendada kostja tahteavaldus/nõusolek kannete muutmiseks jõustunud kohtuotsusega. 02.02.2024 tagaseljaotsusega rahuldati PlusPlus Capital AS hagiavaldus V. M. ja A. M. vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara omandiõiguse tagasivõitmiseks tsiviilasjas nr xxxx. Tagaseljaotsuse järgi tunnistati V. M. ja A. M. vahel 15.03.2022 sõlmitud korteriomandi registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, kinke- ja asjaõigusleping kehtetuks ning määrati, et kinnistu registriossa nr xxxx tuleb kanda kinnistu omanikuks V. M., sealjuures asendada A. M. nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks (so A. M. kinnistu omanikuna kustutamiseks ja V. M. kinnistu omanikuna sisse kandmiseks) kohtuotsusega. Viru Maakohtu 06.12.2023 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu (kinnisasjale registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx seatud eelmärge ja märkus) kohtulahendi täitmise tagamiseks jäi kehtima. Tagaseljaotsus jõustus 05.03.2024. Kohtutäitur, kelle juures on hageja nõue kostja V. M. ja A. M. vastu, esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonda avalduse omanikukande muutmiseks. Kuid Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis kinnistamisavalduse omanikukande muutmiseks rahuldamata. Kinnistusosakond keeldus omaniku muutmisest, kuivõrd kohtumäärus asendab ainult A. M. nõusolekut ning ei asenda V. M. nõusolekut. Hageja esitas 09.05.2024 kohtule vigade parandamise taotluse, milles palus TsMS § 447 lg-le 2 viidates lisada Viru Maakohtu 02.02.2024 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr xxxx resolutsiooni punkti 3 kostja V. M. nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa nr xxxx kande muutmiseks (so A. M. kinnistu omanikuna kustutamiseks ja V. M. kinnistu omanikuna sisse kandmiseks) kohtuotsusega. Kohus jättis 22.05.2024 hageja 09.05.2024 taotluse 02.02.2024 tagaseljaotsuses vea parandamiseks rahuldamata, kuna viidatud nõuet asjas ei esitatud ja ei lahendatud ning seetõttu ei olnud tegemist veaga, mida oleks saanud TsMS § 447 lg 2 alusel parandada või TsMS § 448 lg 1 p 1 ja p 2 alusel täiendava otsuse tegemisega lahendada (dtl 2-4).
2.23.10.2024 seisukohas ei nõustunud hageja kostja vastuväidetega, st aluseid hagi rahuldamata jätmiseks ei esine (dtl 72).
Kostja vastuväited
3.Kostja hinnangul tugines hageja hagis tagaseljaotsusele, millega alusetult ja õigusvastaselt (hageja huve arvestades) rahuldati hageja hagi. Hageja ei ole hagi põhistanud, ega ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt on kostja kohustatud tahteavaldust andma. Kostja on eelnevas menetluses osundanud, et kohus rikkus alaealise lapse A. M. õigusi ja ei arvestanud asjaoluga, et vara, mis läks kinkelepinguga A. M.le üle, kuulus õiguspäraselt A. M.le. Kohus pidanuks tegema tsiviilasjas nr xxxx sisulise otsuse ja jätma hageja hagi A. M. suhtes rahuldamata. Kohtul pidanuks viidatud tsiviilasjas olema selge, et lapsevanem V. M. ei olnud võimeline ennast kohtumenetluses esindama ja kaitsma, siis ei saanud eeldada lapsevanema võimet esindada õigusvaidluses ka alaealist last. Hageja esitas hagi tuginedes üksnes Tartu Maakohtu kinnistusosakonna määrusele ja tagaseljaotsusele tsiviilasjas xxxx. Samas ei nähtu hagist ühtegi asjaolu, mis põhistaks hageja õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistusraamatusse A. M. nimele kantud kinnisasja omandi kuulumise muutmiseks. Hagis esitatud viited teisele tsiviilasjale ei asenda hagi põhjendamise ja tõendamise vajadust ja kohustust. Kostja ja kostja esindaja ei pea otsima hageja väidete põhjendusi või tõendeid muudest tsiviilasjadest vms materjalidest. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik võimalus hagi aluse muutmiseks, sest hagi on esitatud kujul menetlusse võetud ja kostja vaidleb juba etteruttavalt vastu hagi muutmisele. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning selline hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata (dtl 67-68). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte kirjalikult esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud.
5.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus (KRS § 341 lg 8). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s 5 toodult kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus ja puudutatud isiku nõusolek (vt Riigikohtu 07.10.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-16249 p 11, 20.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 18.1). Haginõudena palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek (tahteavaldus) kinnisasja registriosas nr xxxx (asukoht: Xxxx), kannete muutmiseks, so kustutada A. M. (isikukood: xxxx) omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda kinnisasja registriosa nr xxxx omanikuks V. M. (isikukood: xxxx) ning asendada kostja V. M. nõusolek (tahteavaldus) eelmärgitud kannete muutmiseks kohtulahendiga.
6.Tsiviilasjas nr xxxx 02.02.2024 tagaseljaotsusega tunnistas Viru Maakohus kehtetuks V. M. ja A. M. vahel 15.03.2022 sõlmitud korteriomandi registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, kinke- ja asjaõiguslepingu. Kohus määras otsuse resolutsioonis kanda registriossa nr xxxx kinnistu omanikuks V. M., sealjuures asendada A. M. nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks (so A. M. kinnistu omanikuna kustutamiseks ja V. M. kinnistu omanikuna sisse kandmiseks) kohtuotsusega. Tsiviilasjas nr xxxx ei olnud käesolevas asjas olevat haginõuet ja kohus viidatud asjas
nõuet lahendada ei saanud ning tagaseljaotsuse alusel ei olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal võimalik kandeid (tagaseljaotsuses ei olnud V. M. nõusoleku kohustamise ja nõusoleku kohtulahendiga asendamise nõuet, mis puudutab kinnisasjal registriosa nr xxxx A. M. omanikukande kustutamist ja V. M. uue omanikuna sissekandmist) teha. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole haginõuet vabatahtlikult täitnud, st kinnistu registriosas nr xxxx kannete muutmisteks nõusolekuid andnud. Kohus on tsiviilasjas nr xxxx tagaseljaotsusega tunnistanud kehtetuks V. M. ja A. M. vahel 15.03.2022 sõlmitud korteriomandi registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, kinke- ja asjaõiguslepingu. Tagaseljaotsus on jõustunud 05.03.2024. Seega on kinnistusraamatu kanne muutunud lepingu kehtetuks tunnistamise tõttu materiaalselt ebaõigeks. Kohus leiab, et kooskõlas KRS § 341 lg 1 TsÜS § 68 lg 5 sätestatuga on haginõude eeldused täidetud ja haginõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamise nõudes täies ulatuses. Kohus kohustab V. M.t andma nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatus kinnisasja registriosas nr xxxx, asukohaga Xxxx A. M. (isikukood: xxxx) omanikukande kustutamiseks ja V. M. (isikukood: xxxx) kinnisasja registriosa nr xxxx uue omanikuna sisse kandmiseks. V. M. nõusolekuid (tahteavaldusi) kinnisasjalt registriosa nr xxxx A. M. omanikukande kustutamiseks ja V. M. ainuomanikuna kinnisasja registriossa nr xxxx sissekandmiseks asendab käesolev kohtulahend.
7.Kostja vastuväidetele vastusena märgib kohus, et hagejal puudub vajadus hagi täiendavaks põhistamiseks ja tõendamiseks, kuivõrd haginõude aluseks on tsiviilasjas nr xxxx 05.03.2024 jõustunud kohtulahend. Hagi aluse muutmist tsiviilasjas nr 2-24-8315 ei esine. Tsiviilasjal nr xxxx põhinevad vastuväited (kohus pidanuks tegema sisulise otsuse ja hagi jätma rahuldamata, A. M. õigusi rikuti, kui talle ei määratud riigi õigusabi korras esindajat, sest V. M. ei olnud võimeline ennast ja A.M. esindama ning et vara kuulus õiguspäraselt A. M.le), pidanuks kostja esitama tsiviilasjas nr xxxx ja käesolevas asjas kostja vastuväited lahendamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et kostja ei saa käesolevas asjas tsiviilasjas nr xxxx jõustunud tagaseljaotsust vaidlustada. Kohus on 04.12.2024 kostjale selgitanud, et tsiviilasjas nr xxxx oli A. M. seaduslik esindaja, so teovõimeline V. M. (hooldusõiguslik vanem), kellel oli A. M. suhtes esindusõigus. V. M.l oli menetluses võimalik esitada hagile vastus (30.12.2024 on hagimaterjalid V. M.le isiklikult kätte toimetatud ja hagile vastamistähtajaks oli 19.01.2024) ja tagaseljaotsusele kaja, mida V. M. ei teinud. Märkivalt said kostjad tagaseljaotsuse kätte 02.02.2024 kell 15:13 AET-i vahendusel. Kohtu infosüsteemis (KIS-ist) kajastuvalt on 03.02.2024 V. M. allkirjastanud volikirja, millega V. M. andis esindusõiguse Monica Meristo-Dmitrijevile viidatud kohtuasjas esindamiseks ja 04.02.2024 on lepinguline esindaja kohtule edastatud e-kirjas palunud kohtuasjale ligipääsu (esitades seejuures 04.02.2024 volikirja ja 05.02.2024 diplomi), mille kohus V. M. lepingulisele esindajale ka tegi. Lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev ja V. M. tagaseljaotsusele kaja ei esitanud. Hagimenetluses A. M.le riigi õigusabi korras esindaja määramise kohustust kohtul ei ole ning poolte menetluslikke huve ei ole rikutud.
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista menetluskulud 420 eurot, so hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu on vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 420 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse hagiavalduses esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.