Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 2. oktoobri 2018 määrus Vitali Mjagkovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Vitali Mjagkovi (Mjagkov; isikukood 38202212734) kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaadi abi Marko Paabumetsale süüdimõistetu Vitali Mjagkovile määratud korras kaitse teostamise eest.
3.Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Vitali Mjagkovi kanda. Süüdimõistetu Vitali Mjagkovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 15.05.2018 otsusega karistati Vitali Mjagkovi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati V. Mjagkovile mõistetud karistust 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu 12.02.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 8 kuud vangistust, võrra ning mõisteti V. Mjagkovile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. V. Mjagkovi karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.03.2018. Karistuse kandmise aja lõpp 28.05.2019.
2.Tartu Maakohtu 02.10.2018 määrusega jäeti V. Mjagkov ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
2.1.V. Mjagkov on temale mõistetud 1 aasta 2 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui 5 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. V. Mjagkov on andnud kirjaliku nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: karistatu emale ja tema abikaasale kuuluvas majas on võimalik valvet läbi viia ning V. Mjagkovi ema ja tema abikaasa on vajaliku nõusoleku andnud. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.
2.2.V. Mjagkovist lähtuvale suurele retsidiivsusriskile viitab kõigepealt tõsiasi, et süüdimõistetut on väga palju kordi karistatud ja et vanglas on ta juba neljandat korda. Seega on V. Mjagkov aktiivne kurjategija, keda pole seni suunanud õiguskuulekale teele ei karistused iseenesest ega ka mitte vanglas olemine spetsiifiliselt. Seepärast on põhjust eeldada, et ka praegune vangistus ei pane V. Mjagkovi õiguspäraselt käituma.
2.3.On mõni asjaolu, mis võimaldab vähemalt teoreetiliselt loota, et V. Mjagkov edaspidi kuritegusid ei soorita. Kõigepealt saab viidata sellele, et V. Mjagkov on vanglas käitunud korralikult: see võib anda aluse arvata, et süüdimõistetu suudab korralikuks jääda ka vabaduses. V. Mjagkovi sõnul tahab ta minna alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Selle ravi toimumise ja õnnestumise korral oleks väga tõenäoline, et kinnipeetav suudab jääda õiguskuulekaks. V. Mjagkov väidab, et ta ei suhtle enam oma viimase ohvriga. Kui see nii on, vähendab see tõenäosust, et V. Mjagkov läheb uuesti kannatanule kallale. V. Mjagkovil on mõned teda toetavad inimesed. On võimalik, et see toetus hoiab süüdimõistetut kuritegelikult teelt eemal. V. Mjagkov saaks minna tööle. Töö tegemine vähendab jõudeaega ja seeläbi ka võimalust, et V. Mjagkov hakkab uuesti jooma ja sellest johtuvalt kuritegusid sooritama.
2.4.Vaatamata eelnevale leiab maakohus, et V. Mjagkovi puhul siiski varasem käitumine positiivse retsidiivsusprognoosi püstitamist ei võimalda ja seda järgmistel põhjustel. Retsidiivsusprognoosi püstitades ei ole korralik käitumine vanglas V. Mjagkovi puhul kuigivõrd oluline. Nimelt lähtub V. Mjagkovi isiku osas uute kuritegude oht suuresti alkoholist. Alkohol vanglas kättesaadav pole, on seda aga vabaduses: seetõttu ei saa kinnipeetava korralikust käitumisest vanglas teha ennustusi tema käitumise kohta väljaspool vanglat. Seda, et alkohol on põhiline retsidiivsusallikas, saab öelda V. Mjagkovi varasemate kuritegude põhjal: need on toime pandud joobes olles. Maakohtul ei olnud usku sellesse, et alkoholismivastane ravi tingib V. Mjagkovi edasise õiguskuulekuse. Selline ravi ei ole mingi võluvits: on kõigiti võimalik, et ravi ebaõnnestub. Et V. Mjagkov pole seni suutnud oma alkoholiprobleemi massiivsusest hoolimata sellest pahest võitu saada, ei ole alust arvata, et tulevane alkoholiravi edukaks kujuneb. Kui aga V. Mjagkov alkoholi tarvitamist jätkab, sooritab ta varem või hiljem uued kuriteod. Kannatanuga mitte suhtlemine on tõepoolest positiivne, aga siiski mitte ülearu kaalukas tegur. Esiteks on võimalik, et V. Mjagkov hakkab vabadusse pääsedes kannatanuga kontakti otsima. Seda võib teda ajendama tegema kättemaksusoov. Kinnipeetav on varem kättemaksuks (nt n-ö armukeste pidamise eest või armukeseks olemise eest) inimestele kallale läinud. Ta võib seda teha uuesti, sest sai alles vanglas teada, et tema ei olegi kannatanu mõne kuu vanuse lapse isa. Kannatanu on vangla esindajale öelnud, et V. Mjagkovi vabanemise korral tunneks ta end ohustatuna. Lisaks tuleb tähele panna seda, et viimane kannatanu ei ole ainuke V. Mjagkovi ohver. See tähendab seda, et ta võib minna kallale ka mõnele muule inimesele. Lähedased inimesed ja töö on hoolimata kannatanuga seonduvas osaga sama hästi kui tähtsusetud. Nimelt ei ole ei need inimesed ega varasemad töökohad suutnud V. Mjagkovi seni
alkoholist ega kuritegude toime panemisest eemal hoida. Seetõttu pole alust arvata, et nad seda edaspidi suudavad.
2.5.V. Mjagkovi vabastamist ei tingi ka kaitsja väide, et süüdimõistetu on saanud vanemaks. Kriminoloogiaalaste uuringute kohaselt sooritavad vanemad inimesed tõepoolest noorematest vähem kuritegusid. V. Mjagkov aga pani oma viimased kuriteod toime vaevalt pool aastat tagasi. Seega ei saa öelda, et ta oleks sellest ajast kuigivõrd palju vanemaks saanud. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 02.10.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Mjagkovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse.
3.1.Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et korralik käitumine V. Mjagkovi retsidiivsusprognoosi püstitades kuigivõrd oluline asjaolu ei ole. Positiivseks retsidiivsusprognoosi püstitamiseks annavad aluse alkoholivastane ravi, ta ei suhtle viimase kannatanuga, tal on lähedaste toetus ja võimalus asuda tööle.
3.2.V. Mjagkov on käitunud vangistuses õiguskuulekalt, saab aru enda teo õigusvastasusest ja probleemidest alkoholiga ning on valmis vastu võtma kohustusi seoses sellega. Maakohtu otsusest puuduvad põhjendused, missuguse konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku või tema elukäik kaaluvad üles süüdimõistetu positiivselt iseloomustava teabe, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 alusel ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust, vaid see küsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja sisuliste eelduste täidetust vaagides. Antud juhul maakohus ei ole seda nõuet täitnud.
3.3.V. Mjagkovi positiivselt iseloomustavad tegurid on leidnud äramärkimist maakohtu määruses, kuid ometi on kohus karistuse eesmärkide täitmist ja süüdimõistetu edasist võimalikku õiguskuulekat käitumist otsustavalt eitanud. Kuigi kohtumääruses on tuvastatud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolusid, jäävad kohtumääruse põhjendused üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal V. Mjagkovi varasemal elukäigul ja eelnevalt toimepandud kuritegude asjaoludel. Kaitsja arvates annab see võimaluse järeldada, et märgitud positiivsete asjaoludega ei ole kohtud sisuliselt ei arvestanud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. V. Mjagkovi soov alluda kriminaalhooldusele, kohustusega mitte tarvitada alkoholi, on garantiiks V. Mjagkovi õiguskuulekale käitumisele vabaduses elektroonilise valve all, lähtudes maakohtu seisukohast, et just alkohol on V. Mjagkovi poolt õigusvastase käitumise põhiliseks teguriks.
4.Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 30.10.2018. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid võrreldes maakohtuga aluse teistsugusele seisukohale asumiseks. Määruskaebuses korratakse veelkord üle V. Mjagkovi suhtes esinevad positiivsed asjaolud, mida maakohus on juba arvestanud, mistõttu ei oma need maakohtu lõppjäreldusele uut kaalu.
6.Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Nimetatud
analüüsi pinnalt on põhjendatult jõutud seisukohale, et V. Mjagkovi vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. Põhjendamatu on määruskaebuses toodud väide, et maakohus on lähtunud ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel erandlikest asjaoludest. Maakohus on lähtunud vaid KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludest, analüüsides miks ka esmapilgul positiivsena tundunud asjaolud seda ei ole või miks ei ole positiivsed asjaolud need, mis hoiaksid ära uusi kuritegusid, maandades retsidiivsusohtu. Maakohus on pikalt käsitlenud, miks ei kaalu distsiplinaarkaristuste puudumise üle kõiki teisi asjaolusid. Maakohus on analüüsinud ja leidnud, et väidetav soov alkoholivastaseks raviks, kannatanuga mittesuhtlemine ning lähedaaste teotus ei ole asjaolud, mille pinnalt saaks järeldada, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks madal. Kaitsja üksnes paljasõnaline väide, et tegemist on vastupidise seisukohaga, ei anna ringkonnakohtule alust kahelda maakohtu järeldustes. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et süüdimõistetu on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Seega ei aktsepteeri süüdimõistetu ühiskonnas kehtivaid norme ega täida talle pandud nõudeid ja kohustusi. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et kriminaalhooldus ka sellel korral õnnestuks, vaatamata elektroonilise valve võimalusele.
7.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest ja määruskaebuse koostamisest 4 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades maakohtu määruse mahtu ning määruskaebust, sh määruskaebuses üle korratud maakohtu seisukohti, on põhjendatud vähendada kaitsjatasutaotlust 1 pooltunni võrra, rahuldades taotluse 3 pooltunni ulatuses, s.o summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb V. Mjagkovil hüvitada M. Paabumetsa kaitsjatasu 90 eurot.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.