1-18-2026
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2018, Valga kohtumaja
Täitmiskohtunik
Annemarie Gerassimov
Kohtuistungisekretär
Kaie Kaseorg
Prokurör
Liane Peets (kirjalik seisukoht)
Kriminaalasja number
1-18-2026
Kriminaalasi
Tartu Vangla materjalid G.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Kinnipeetav
G.J, isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 06.03.2018 27.02.2019.
Kaitsja
Ei soovi
Kohtuistungi toimumise aeg
Kaugkohtuistung 10.10.2018
Jätta G.J temale Tartu Maakohtu 08.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2026 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 08.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2026 tunnistati G.J süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka G.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.-19. november 2017. a, 26. november 2017.a ja 21.-23. veebruar 2018.a, s.o kokku 9 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1
alusel arvati G.J-i karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 06.03.2018. 24.08.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava G.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul seisneb oht varalise kahju tekkimises ja füüsilises vägivallas. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetaval on pensioniraha otsas, vajab igapäevaseid esemeid või alkoholi. Samuti siis, kui tekib olmetüli. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 48%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 29%.
Kinnipeetav märkis, et tahab vabaneda ja küsis, kas ta lastakse välja enne või mitte, tahab koju. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa G.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega G.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta G.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna isikul puudub vabanemisel elukoht.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. G.J kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on G.J temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 7 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt elas isik enne vangistust Tartu linna asutuses Varjupaik (Lubja 7, Tartu). Koguaeg seal ei ööbinud, vaid elas ja ööbis seal, kus juhtus. Vabanemise korral planeerib uuesti varjupaika elama asuda. Varjupaigas on ööbimiskoht võimalik saada, kui majutust vajav isik on kaine ja käitub vastavalt ühiskonnareeglitele. Isiklik eluase käesoleval hetkel puudub. Kohtuistungil kinnitas G.J, et asuks elama varjupaika aadressil Lubja
7, teda kõik teavad seal. Kohus märgib, et varjupaigateenuse kasutamise võimalus ei ole samastatav kindla elukohaga, kus isikul on ööpäevaringselt võimalik elada. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.J tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 08.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2026 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.