Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Vladimir Feodorovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.01.2013. a. Kohtuotsus jõustus 28.06.2013. a. KarS §-st 5 tulenevalt koostati Tartu Maakohtu 03.02.2015. a määrus, millega Vladimir Feodorov vabastati temale Tartu Maakohtu 12.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4761 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistuseks mõistetud 10 kuu pikkusest vangistusest. Määrusega moodustati uued liitkaristused järgnevalt: 1) KarS § 64 lg 1 alusel suurendati Tartu Maakohtu 12.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4761 Vladimir Feodorovile KarS § 121 ja § 200 lg 2 p-de 4, 8 järgi mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Vladimir Feodorovile Tartu Maakohtu 30.05.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-4587 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust alates 10.01.2013. a. Kohtumäärus jõustus 24.02.2015. 31.08.2018 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Vladimir Feodorovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt seisneb oht isikute elu ja tervise ohtu seadmises, kuna on võimeline materiaalse kasu saamise eesmärgil toime panema vägivallakuritegusid, füüsilises vägivallas (tagajärjeks olnud surm). Ohtlikust suurendab ja mõjutab varasem kriminaalne taust. Viibinud korduvalt vangistuses, kõige kauem pea 10 aastat. Läbivaks jooneks kuritegudel vägivald, mis kaasneb alkoholi tarvitades. Isikule on antud võimalus parandada enda käitumist ja allutatud kontrollnõuetele, kuid vaatamata sellele jätkanud uute süütegude sooritamist. Kõik see näitab isiku suhtumist õiguskorda ja riskid jäävad tulevikuks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Tulenevalt kinnipeetava kõrgest kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Tartu Vangla Vladimir Feodorovi suhtes KJKK kohaldamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav märkis, et on üle 5 aasta vangis olnud ja vabaneb 07.12.2018. Taotluses on viga, kuu aega võeti maha. Läheb Eestist ära Soome, kus on pere ja mõnikord tuleks Eestisse. Ei hakkaks rääkima, kus Soomes on, Helsingist kaugemal taluniku juures. Enne vangistust elas Soomes ja Eestis käis harva. Ei taha enam vangi tagasi. Näeb, mis elu see siin on. Ei ole nagu vanasti, see on tõesti nagu vangimaja. Vanasti oli nagu kodus. Soomes läheb ehitusele tagasi. Lapsi on, aga kontakt puudub. Prokurör Milvi Väin märkis, et materjalidest nähtuvalt puudub isikul elu- ja töökoht. Aegajalt on ühe tütrega suhtlemisi olnud, aga keegi ei võta kinnipeetavat enda juurde. Ta läheb elama ja töötama Soome, mistõttu taotleb prokurör jätta isiku suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Vladimir Feodorovi ja prokuröri, leiab, et Vladimir Feodorovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. KarS § 871 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse

täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Vladimir Feodorov kannab praegu Tartu Maakohtu 12.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 113-4761 mõistetud 5 aastat 10 kuud ja 28 päeva pikkust liitkaristust ja kannab karistuse lõpuni. Seega on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Kuivõrd isikut on karsitatud vähemalt 2-aasta pikkuse vangistusega kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ei eelda KarS § 871 lg 2 tulenevalt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p 2 kohast varasemat üheaastast vangistust. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Vladimir Feodorovi selgituste kohaselt tal elukohta Eestis ei ole. Lähedasi, kellega suhtleks Eestis ei ole ning vabanemise järel on kavas elama ja töötama asuda Soome Vabariiki. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad andmed vabanemisjärgse elu- ja töökoha kohta. Viidatud on võimalusele tütre juures elada, kuid aadressi esitatud ei ole, ning tegemist on ajutise eluasemega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et isikul oleks kindel elukoht Eesti Vabariigis vabanemise järel. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt, jätab kohus käitumiskontrolli kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Vladimir

Feodorovi

suhtes

karistusjärgse

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.