Liiklussüüteod

firmas xxxx. Enne vangistust töötas töötukassa poolt pakutud töökohtadel ametlikult. Ei karda tööd ja on nõus töötama erinevatel ametikohtadel. Jooksvalt on isik omandanud erinevaid töökogemusi. Kinnipeetav omas igakuist sissetulekut ja oli igati toimetulev. Vangla andmetel B.K vabanemisjärgne töökoht puudub. Vabanemise järgselt on ema nõus poega võimaluste piires materiaalselt ja moraalselt toetama. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja õde, kes elab xxxx. Suhted nendega on väidetavalt head ja toetavad. Suhted elukaaslase A K on samuti väidetavalt head ja tulevikus plaanivad nad elada koos. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest, samuti AS rikkumise eest. Isiku korduv karistatus joobes juhtimise eest näitab, et ta ei hooli oma tegude tagajärgedest ja on süstemaatiline rikkuja. Kinnipeetav ei tunnista alkoholisõltuvust, mistõttu motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest on puudulik. Narkootikume isik ei tarvita. Isikul on krooniline haigus ja ta saab vastavaid ravimeid. Isiku korduvad joobes juhtumised näitavad tema impulsiivset käitumist ning ka seda, et ta kordab sageli sama viga ning ei suuda leida alternatiive. Teoreetiliselt isik teab, mida peab tegema, vältimaks tulevikus samade vigade kordamist, kuid siiani ei ole ta piisavalt pingutanud selle nimel. Kinnipeetav ei oma kuritegelikke hoiakuid, ametiisikutesse suhtub väidetavalt positiivselt. Katseajal olles rikkus isik kontrollnõudeid, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Isiku korduvad joobes juhtimised näitavad, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Seoses sellega, et isik ei tunnista probleeme alkoholiga, on ka tema motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudulik. Vestluses isik tunnistas, et tal on teatud mõtted, vältimaks tulevikus vanglasse sattumist. Kinnipeetav soovib kas loobuda üldse alkoholi tarvitamisest või tarvitada selliselt, et ei peaks pärast joobes peaga autot juhtima. Ohtlikkus seisneb isiku puhul selles, et ta võib juhtida mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 17%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla B.K vabastamist ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks B.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg pikkusega 6 kuud ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata B.K-le KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. B.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kohustuse täitmisega mitte tarvitada alkoholi tuleb ta kindlasti toime, sest ta teab, et vastasel juhul võib ta vanglasse tagasi sattuda. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta saaks tööle sinna, kus varemgi töötas, xxxx. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa B.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, B.K ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.K võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel küll 3 kehtivat kriminaalkaristust, mis on kõik mõistetud joobes juhtimise eest, kuid vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võib selle mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning suhtumine ametnikesse on positiivne. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ees ootavad. Tal on vabanemisel kindel elukoht koos emaga viimasele kuuluvas 3-toalises korteris. Kuigi kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek, mis aitab tal majanduslikult toime tulla, ei ole kuritegude toimepanemine seotud isiku majandusliku seisuga, mistõttu puudub uue kuriteo toimepanemise risk seoses töökoha puudumisega. Kinnipeetav töötas varem xxxx ning enda sõnul on tal võimalik sinna tööle tagasi saada. Kinnipeetav on erinevate tööde tegemise käigus omandanud töökogemused, mis talle vajadusel tööturul kasuks tulevad. Vabanemise järgselt on ema valmis poega võimaluste piires materiaalselt ja moraalselt toetama. Suhted lähedastega, samuti elukaaslasega, on kinnipeetava sõnul head ja toetavad. Kuigi kinnipeetav alkoholi liigtarvitamisega seotud probleemi ei tunnista, millest tulenevalt on tema motivatsioon edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda madal, on ta tunnistanud, et vanglasse enam sattuda ei taha, seega teeb kõik võimaliku, et enam mootorsõidukit joobes juhtima ei asu. Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, võib kohtu hinnangul B.K-le , arvestades tema käitumist vangistuses ja elutingimusi vabaduses, anda võimaluse näidata, et esimest korda vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning ta on suuteline järelejäänud karistusaja kandma ära vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus B.K-le katseaja ja käitumiskontrolli pikkusega 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.