Liiklussüüteod

1(6)

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata I.Z-ile tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. I.Z tunnistati Viru Maakohtu 24.05.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati vangistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 3 aastat. Katseaja kestel pidi I.Z täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel I.Z-ile määrati täiendavad kohustused. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt I.Z ei allu talle määratud kontrollnõuetele ja kohustustele:

7 minutit hilisemas protokollis I.Z omakäeliselt märkis, et mõõtmistulemusega ta on nõus. 16.10.2017 I.Z-i omakäelisest seletusest ilmneb, et ta lahkus töölt poolte kokkuleppel ning 12.10.2017 ta võttis end töötukassas arvele; ametnikult luba töölt ära tulemiseks ei küsinud, kuna täielikult ei olnud mõistnud oma kohustusi. 23.10.2017 I.Z-i omakäelisest seletusest selgub, et 30.09.2017 kell 04:42 Jõhvis bussipeatuse juures ta oli joobeseisundis; teadis, et ei tohi alkoholi tarvitada; tarvitas alkoholi, sest tahtis tarvitada. 23.10.2017 Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollis I.Z omakäeliselt märkis, et kontrollimise tulemusega ta on nõus. 15.11.2017 I.Z-i omakäelisest seletusest selgub, et 01.11.2017 kell 09.30 ei ilmunud registreerimisele, kuna oli tööl; töötukassa suunatuna ta on tööpraktikal 26.10. - 25.11.2017 OÜ-s xxx; registreerimisele mitte tulemisest kell 09.30 ei olnud võimalik teada ja üldse jäi teatamata. Esmakohtumisel 21.06.2017 I.Z-ile selgitati kohtuotsuse sisu, samuti kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi; teavitati võimalusest esitada kaebusi jmt kriminaalhooldusametniku tegevuse suhtes; teavitati kriminaalhooldusosakonna töökorraldusest ja kriminaalhooldusametniku üles annetest ja tegevusest katseaja vältel; ühtlasi selgitati võimalikke negatiivseid tagajärgi juhul, kui kriminaalhooldusalune ei täida käitumiskontrolli ajaks kehtestatud korda. Selgitatust arusaamist I.Z kinnitas allkirjaga Kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste lehel. I.Z-i väitel tal varasemast ajast on olemas käitumiskontrolli-alane kogemus, mistõttu ta on teadlik, millist käitumist temalt oodatakse. Probleemid I.Z-iga algasid 30.06.2017, kui I.Z jättis ilmumata teisele kriminaalhooldusalasele kohtumisele. Telefoni teel I.Z küll teatas mitte tulemisest seoses tööülesannete täitmisega Tartus ja telefonivestluses leppisime kokku, et kriminaalhooldusalane kohtumine toimub 05.07.2017 ja ta esitab tööandjalt tõendi lähetuses viibimise kohta, kuid 05.07.2017 I.Z kohale ei tulnud ega ole esitanud ühtegi dokumenti lähetuses viibimise tõendamiseks. Järgmine kriminaalhooldusnõude rikkumine seisneb Eesti territooriumilt lahkumises 21.08.2017 kell 23.40 ja väljaspool Eesti territooriumi viibimises, milleks I.Z puudus eelnev luba kriminaalhooldusametnikult. Ametnik sai I.Z-i väljuvast ja sisenevast piiriületusest teada Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilisel teel edastatud teavitusest. I.Z saabus Eestisse 22.08.2017 kell 01:04. Piiriületused toimusid Narva-1 piiripunkti kaudu. Sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbiviimisega alustati 31.08.2017. Gru pitöö raames 07.09.2017 toimuma pidanud teisele kohtumisele I.Z ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta. Kõikide nende rikkumiste - registreerimiskontrollnõude mitte täitmine; ilma ametniku eelneva loata Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumine; sotsiaalprogrammi raames 2.grupikohtumisel mitte osalemine - kohta 29.09.2017 ametnik tegi kirjaliku hoiatuse, mille I.Z allkirjastas 05.10.2017. Perioodil 31.08. - 12.10.2017 I.Z läbis sotsiaalprogrammi "Eluv iisitreening". Programmi raames grupikohtumised toimusid üks kord nädalas; kokku seitse korda. Programmi läbimise kohta I.Z-ile on väljastatud tunnistus nr 9-4/336. Nimetatud programm oli valitud asjaolul, et I.Z-i puhul alkoholi tarvitamine ja kuriteo toimepanemine olid otseses seoses. Ometi sotsiaalprogrammis omandatud teadmised ei 3(6)

aidanud kaasa motivatsiooni tugevdamisele alkoholi tarvitamisest loobumiseks, sest juba 30.09.2017 öösel tal tuvastati joove, millele järgnevalt I.Z korduvalt ilmus kriminaalhooldusalastele kohtumistele joobeseisundis. Alkoholi tarvitamist I.Z esialgu püüdis vabandada mitmesuguste asjaoludega, ka eitada tarvitamist, mistõttu 16.10.2017 peale esimese positiivse tulemuse ilmnemast alkoholi tarvitamist kontrolliti teise ametniku poolt teise indikaatorvahendiga ja kuna ka teistkordne kontrollimine andis positiivse tulemuse, olid ametnikud valmis kutsuma politsei. Seejärel I.Z nõustus mõõtmistulemusega. I.Z-i ükskõikset, riskivat ja hoolimatut käitumist kinnitab ka asjaolu, et isegi 23.10.2017 hommikul ta ilmus kriminaalhooldusalasele kohtumisele järjekordselt alkoholijoobe seisundis. Seekord ta nõustus mõõtmistulemusega. Samal päeval hiljem I.Z telefoni teel teavitas ametnikku psühhiaatri vastuvõtule minekust 26.10.2017 tulenevalt alkoholi kuritarvitamisest. Ühtegi dokumenti alkoholiprobleemiga tegelemisega kinnitamiseks I.Z ametnikule esitanud ei ole. Käitumiskontrolli ajaks kehtestatud nõuete eiramisest tulenevalt I.Z-ile korduvalt (21.06.2017 - esmakohtumine; 19.07.2017 - hoolduskava allkirjastamine; 14.09.2017; 16.10.2017) on selgitatud tema üle kehtestatud korda ja võimalikke negatiivseid tagajärgi korrale mitte allumise puhul - seega I.Z peab teadma, millist käitumist temalt oodatakse seda enam, et ta ka varem on olnud allutatud käitumiskontrollile. Alkoholi kuritarvitamine ilmselgelt negatiivselt on mõjutanud I.Z-i käitumist. Sotsiaalprogrammi käigus omandatud kasulikud teadmised ja oskused ei ole kaasa aidanud harjumuste ja eluviisi muutmisele. I.Z on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole võimeline ega motiveeritud alluma käitumiskontrolli ajaks kehtestatud korrale, mistõttu I.Z-i allutamine käitumiskontrollile on ebaõnnestunud. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik taotleb I.Z-ile määratud karistuse täitmisele pööramist kuna I.Z ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ning on rikkunud kontrollnõudeid. Kohtuistungil I.Z selgitas, et praegu on ta tööpraktikal töötukassast OÜ-s Nordproff, monteerijana alates 26.10.2017. Esitas dokumentaalse tõendina FIE xx xx tõendi, mille kohaselt põeb I.Z xx, xx, xx ja xxx. Alkoholi tarvitamist tunnistab, aga vaid ühe juhtumi suhtes 30.09.2017. Juhtus nii, ei oska seletada, miks tarvitas. Teistel kordadel ei ole alkoholi tarvitanud. Tema haiguse tõttu võib indikaatorvahend näidata, et on alkoholi tarvitanud, kuigi pole seda teinud. Perearsti tõend näitab, et tervisega on probleeme, ise ei oska öelda, mis haigus see on, aga perearsti seletuste järgi selle haiguse juures väljahingatavas õhus võib näidata alkoholi tarvitamist. 1.11.2017 ei teatanud ette, et ei saa registreerimisele tulla, unustas ära, ei oska seletada. Ei küsinud ametnikult luba töölepingu lõpetamiseks. Teatas töölepingu katkestamisest ja 12.10.2017-st töötukassas ennast arvele võtmisest järgneval registreerimisel 16.10.2017. Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele.

4(6)

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. I.Z-ile Viru Maakohtu 24.05.2017 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus loeb tõendatuks, et I.Z ei täitunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. 30.09.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 120 ) nähtub, et 30.09.2017 I.Z tuvastati positiivne reaktsioon alkoholile. Mõõtmise tulemus – alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,41 mg/l. 16.10.2017 ja 23.10.2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollidest nähtuvalt tuvastati I.Z 16.10.2017 alkoholijoove 0,104 mg/l (tl 122-124) ja 23.10.2017 alkoholijoove 0,499 mg/l (tl 125-127). Süüdimõistetu seletused selles osas, et tegemist on indikaatorvahendi veaga ja näitaja on tingitud tema terviseseisundi eripärast ei ole eluliselt usutavad. Toimiku materjalidest nähtuvalt I.Z’il on pika aja vältel probleeme alkoholi kuritarvitamisega, juba 2014.a oktoobris mõisteti ta süüdi joobes juhtimise eest. Ka praegune karistus oli mõistetud samalaadse kuriteo eest. Vähemalt ühel korral katseajal alkoholi tarvitamist tunnistab süüdimõistetu ka ise. Tõendeid selle kohta, et indikaatorvahendi näitaja võis olla tingitud I.Z ’i terviseseisundist ei ole. Tema esitatud perearsti tõend kinnitab vaid temal krooniliste haiguste olemasolu. Antud tõendist ei nähtu aga midagi, mis kinnitaks süüdimõistetu versiooni. Teisi tõendeid peale I.Z’i enda sõnu selle kinnituseks ei ole ning kindlasti ei ole tegemist üldiselt teadaoleva asjaoluga. Seetõttu leiab kohus, et I.Z ’i seletused 16.10.2017 ja 23.10.2017 alkoholi mittetarvitamise kohta on paljasõnalised ja ümber lükatud teiste tõenditega, s.o eelpooltoodud toodud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollidega. Peale seda registreerimislehelt (tl 128) nähtub, et 1.11.2017 I.Z ei ilmunud registreerimisele, millega rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Süüdimõistetu tunnistas selle rikkumise ega osanud seda seletada. Kohus järeldab sellest, et I.Z rikkus ilma mõjuva põhjuseta registreerimiskohustuse. Peale seda I.Z-i ja OÜ xxx vahel 01.06.2017 sõlmiti tööleping nr 337 I.Z-i töötamiseks xx perioodil 01.06.-30.11.2017 (tl 109). Eesti Töötukassa 12.10.2017 otsusest nähtub, et alates 12.10.2017 I.Z on töötuna arvel Eesti Töötukassas (tl 119). Eelneva luba töölepingu lõpetamiseks või töök oha vahetamiseks I.Z 5(6)

kriminaalhooldusametnikult pole küsinud ega saanud. Seega rikkus süüdimõistetu KarS § 75 lg 1 p 5 alusel talle kohtu poolt määratud kontrollnõuet – saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa töökoha vahetamiseks. Süüdimõistetu seletused, et ta teatas kriminaalhooldusametnikule töölepingu lõpetamisest ja töötukassasse arvele võtmisest 16.10.2017 ei tee seda rikkumist olematuks. Käitumiskontrolli kohustus seisneb selles, et I.Z pidi eelnevalt küsima ametniku luba ja alles loa saamisel katkestama oma töölepingu. Et selline võimalus tal oli tõendab I.Z ’i 16.10.2017 seletus (tl 131), milles ta omakäeliselt kirjutab, et tööleping lõpetati vastastikusel kokkuleppel. Samas märgib kohus siinkohal, et võrreldes alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumisega on tegemist ebaolulise rikkumisega ning kohus ei tugine antud määruse tegemisel antud kohustuse (töölepingu lõpetamiseks eelneva loa küsimata ja saamata jäämine) rikkumisele. Samas alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumised on niivõrd rasked, et kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus I.Z-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõud eid ja kohustusi (registreerimise kohustuse, töökoha muutmiseks või vahetamiseks loa küsimise kohustuse, alkoholi tarvitamise keeldu rikkumine). I.Z on katseaja jooksul korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi ning näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Kohus tunnustab, et I.Z on läbinud temale määratud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (tl 114). Samas ei aidanud see kaasa I.Z’i käitumise paranemisele ega takistanud tal jätkuvalt rikkuda käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusti. Eelnevalt tehti I.Z ’ile ka hoiatus (tl 108) registreerimiskohustuse rikkumise, sotsiaalprogrammis mitteosalisemise (7.09.2017) ja Eesti territooriumilt omavolilise lahkumise (tl 105) eest, mis aga ei andnud soovitud tulemust ning süüdimõistetu jätkas kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist. I.Z-i suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Arvestades I.Z-i senist käitumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab kohus täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks. Kohus leiab, et I.Z on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelu, rikkus registreerimisnõuet ega küsinud luba töökoha vahetamiseks ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus – 11 kuud 28 päeva vangistust tuleb pöörata täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.