lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-6246/45

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-6246/45
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-6246/18Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus09.09.20161-16-6246/56Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus11.03.20191-16-6246/68Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus25.04.20191-16-6246/76Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja02.08.20191-16-6246/102Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus28.10.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja

Tartu Ringkonnakohus 8. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) 1-16-6246 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kauri Mõtuse (isikukood 39103166526) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 28. juuni 2018. a määrus Kauri Mõtuse kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo

RESOLUTSIOON

3.1 3.2

Tartu Maakohtu 28. juuni 2018 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kauri Mõtusele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 ( kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kauri Mõtuselt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 9. septembri 2016. a otsusega tunnistati Kauri Mõtus süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9, § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 16. märtsi 2016 ning karistusaja lõpp saabub 16. juunil 2019.
2.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
16. mail 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid K. Mõtuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 28. juuni 2018. a määrusega jäeti K. Mõtus karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohus märkis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2 järgi on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Samas ei tingi üksnes formaalsete aluste täidetus inimese vanglast vabastamist. K. Mõtus on toime pannud varavastaseid kuritegusid – eeskätt varguseid, viimati ka röövimise. Röövimise episoodis K. Mõtus ähvardas kannatanut noaga. K. Mõtuse puhul ei ole retsidiivsusoht väike. Positiivseks luges kohus seda, et K. Mõtus tahab minna elama uude keskkonda ning on lõpetanud vanglas puidutöötlemise õppe, tal on säilinud lähedaste tugi. Samas olid K. Mõtusel lähedased ka varemgi, kuid ta sooritas sellest hoolimata kuritegusid. K. Mõtusel puudub garanteeritud töökoht, mistõttu jäävad positiivsed mõjud maksvusele pääsemata. Elukoha muutmine on riskide maandamisel siiski vähene, kuna K. Mõtusel on alkoholiprobleem. K. Mõtus on alkoholisõltlane, kes on oma kuriteod pannud toime purjuspäi. K. Mõtus selgitas kohtule, et hakkab järk-järgult alkoholi tarvitamist vähendama, kuid selline käitumine oleks viljatu. K. Mõtuse senine elukäik ja kirjeldatud suhtumine alkoholi ei anna kuigivõrd alust oodata, et K. Mõtus alkoholiravile läheks või selle edukalt läbida suudaks. K. Mõtus on ka impulsiivse ja mõtlematult käituva teiste inimeste mõjutustele alluva isikuga. Seetõttu tuleb kinnipeetav jätta vabastamata.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Mõtuse kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada K. Mõtuse karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kaitsja hinnangul oleks K. Mõtuse ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, kuna K. Mõtus töötab vanglas majandusabitöölisena ning suhtub töösse positiivselt; K. Mõtus soovib edaspidi töötada Rootsis; teises riigis töötades ja elades katkevad sidemed kriminaalse taustaga isikutega Eestis; K. Mõtus omandas vanglas olles puidupingitöölise eriala. K. Mõtus läbis vanglas ka sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. K. Mõtus tunnistab enda alkoholisõltuvust ja sellest tulenevaid probleeme. K. Mõtusele saaks katseajal panna kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning alkoholisõltuvuse ravi läbimise. Karistuse lõpuni kandmisel ei oleks karskele käitumisele suunamiseks mõjutusvahendeid. Seetõttu oleks otstarbekam kohaldada kriminaalhooldust. Kaitsja märgib, et eelnev vangistus oli lühiajaline, kuid praegune vangistus on andnud rohkem võimalusi oma käitumise analüüsimiseks ja hoiakute ümberhindamiseks. K. Mõtusel on säilinud kontakt emaga, kahe õe ja kahe vennaga ning ta asub elama õe juurde. Sugulased saavad K. Mõtust toetada ka materiaalselt. Uus elukeskkond vähendab kuritegude toimepanemise riski. Kaitsja hinnangul on põhjendatud anda K. Mõtusele võimalus näidata, et ta suudab vabaduses elada seaduskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole.
6.Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 on kohtul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult hinnanud K. Mõtuse ennetähtaegse vangistusest vabastamise tegureid ning selgitanud, miks ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Seejuures ei ole maakohus kolleegiumi

2(4)

hinnangul KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks.

7.K. Mõtust on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesolevalt kannab süüdimõistetu teist reaalset vangistust varguste ja röövi eest. Seejuures on K. Mõtuse vägivaldsusaste kuritegude toimepanemisel tõusnud. Kuritegude toimepanemisel on suureks riskifaktoriks alkoholi kuritarvitamine, grupi mõju ja riskiv elustiil. K. Mõtus on kuriteod toime pannud just alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt iseloomustab K. Mõtuse tegutsemist ka impulsiivsus ja läbimõtlematus. Varasemalt on K. Mõtus süüdistanud oma probleemides pigem teisi. Kuigi on positiivne, et K. Mõtus on vangistuse jooksul läbinud sõltuvuskäitumise sotsiaalprogrammi, ei ole kolleegiumil usku sellesse, et vabaduses suudab K. Mõtus hoiduda alkoholi tarvitamisest. Sellele kahtlusele annavad eelkõige aluse asjaolu, et K. Mõtus on kergesti mõjutatav ning tal puudub järjepidevus. Ka kohtuistungil tunnistas K. Mõtus, et ta allub kergelt grupi survele ja on kergesti mõjutatav inimene. K. Mõtus küll sõnades väljendab soovi alkoholist loobumiseks, kuid samas ei nähtu sellest erilist tõsiseltvõetavust, kuna K. Mõtus sooviks alkoholi tarvitamist vähendada järk-järgult. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on tarvitanud alkoholi 16. eluaastast alates ning tarvitanud alkoholi pikkade tsüklitena. Seetõttu võib tagasilanguse korral langeda K. Mõtus uuesti alkoholi tarvitamise tsüklisse ning seetõttu asuda uuesti kuritegusid toime panema.
8.Kohtu hinnangul võivad nii vabanemisjärgne elukoht uus keskkonnas kui ka lähedaste toetus kuigivõrd vähendada uute kuritegude toimepanemise ohuga kaasnevaid riskitegurid. See ei ole kohtu hinnangul aga piisav, kuna K. Mõtusel puudub vabanedes kindel töökoht. Arvestades, et K. Mõtus on varasemalt toime pannud just varavastaseid süütegusid, on seetõttu täielikult maandamata oht, et ta asub majanduslikes raskustes toime panema uusi süütegusid. Ei ole ka usutav, et lähedased suudavad teda pikaajaliselt materiaalselt toetada. Ohtu suurendab ka asjaolu, et K. Mõtusel oli 24. aprilli 2018. a seisuga tasumata nõudeid 3725 euro ulatuses. Arvestades K. Mõtuse varasemaid käitumismustreid, korduvat karistatust ja vabanemisjärgseid riske, ei ole kohtu hinnangul K. Mõtuse vabastamine põhjendatud. Seetõttu tuleb K. Mõtusel jätkata karistuse kandmist vangistuses.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 28. juuni 2018. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
10.K. Mõtuse kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumääruse ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 1 tund ja määruskaebuse koostamiseks 1 tund, mille eest ta soovib tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
11.Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt.
12.Kaitsja määruskaebuse pikkuseks on ligikaudu 1,5 lehekülge ning selles toodud argumendid kordavad suures ulatuses kaitsja maakohtu istungil väljendatud seisukohti. Kuivõrd kaitsja osales ka maakohtu istungil, ei ole kolleegiumi hinnangul alust lugeda põhjendatud ajakuluks maakohtu määruse ja protokolliga tutvumiseks 1 tunni ulatuses. Arvestades õigusvaidluse keerukust, määruskaebuse sisulist kvaliteeti, loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks 1 tunni ja tasu suuruseks 3(4)

seega 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel K. Mõtuse kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja