Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Viru Maakohtu 01.06.2017. a otsusega tunnistati Kristjan Golovatšuk süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Kristjan Golovatšukile mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.01.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kristjan Golovatšukile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 26.08.2015. a ja lõppeb 17.10.2019. a. Vangla ei toeta Kristjan Golovatšuki vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Kristjan Golovatšuki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Kristjan Golovatšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Kristjan Golovatšuk selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

aastane. Oluline on kohtu hinnangul seegi, et Kristjan Golovatšukil tuli reaalset vangistust kandma asuda seoses grupiviisilise röövimise toimepanemisega. Lisaks vabaduses toime pandud vägivalla kasutamisega seotud kuritegudele, on Kristjan Golovatšuk jätkanud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, kasutades kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kohtu hinnangul nähtub Kristjan Golovatšuki poolt toimepandud vägivallategudest ja tema varasemast elukäigust, et Kristjan Golovatšuk on olnud vägivaldne ja toimepandud kuritegudega on tekitanud kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervistele. Arvestades Kristjan Golovatšuki poolt toimepandud vägivaldsete kuritegude korduvust, aga ka asjaolu, et Kristjan Golovatšuk on vägivallateo toime pannud ka karistuse kandmise ajal kontrollitud keskkonnas, järeldab kohus, et Kristjan Golovatšukile on omane agressiivne ja ettearvamatu käitumine. Ka Kristjan Golovatšuk ise on kinnitanud, et käitub alkoholijoobes olles eriti agressiivselt. Seega on Kristjan Golovatšuki puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Kristjan Golovatšuki kohtule antud selgitustest nähtuvalt tarvitas ta vabaduses olles alkoholi 2-3 korda nädalas ja ette tuli ka tsükleid. Kuigi Kristjan Golovatšuk on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et Kristjan Golovatšuk on reaalselt suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Kohtu sellesisuline arvamus tugineb Kristjan Golovatšuki selgitustel, millest nähtuvalt tal alkoholi tarvitamisega probleeme pole ja seda eelkõige seetõttu, et Kristjan Golovatšuk on vanglas pikalt karistust kandnud. Kristjan Golovatšuk on väljendanud ka veendumust, et ta ei vaja alkoholist loobumiseks lisatuge. Lisaks eeltoodule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Kristjan Golovatšuk tarvitas enne vangistust ligikaudu 2 korda nädalas narkootikume (amfetamiin, kanep, ecstasy). Seega ei saa kohus käesolevalt olla veendunud, et Kristjan Golovatšukist lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud. 3.2 Vangistuse jooksul on Kristjan Golovatšuk läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Uus Suund. Kristjan Golovatšuk alustas ka osalemist AAT-s, kuid programm Kristjan Golovatšukile ei sobinud. Seejärel alustas Kristjan Golovatšuk individuaalselt teemakohaste vestlustega psühholoogi juures. Kristjan Golovatšuk on karistuse kandmise ajal omandanud põhihariduse ja osalenud vangla tööhõives. Kristjan Golovatšuki kohtule antud selgitustest nähtuvalt on ta vangistuse jooksul läbinud ka tõstukijuhi koolituse. Kristjan Golovatšukil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 3.3 Vabanemise korral on Kristjan Golovatšukil kindel elukoht oma vanemate juures aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil elab ka Kristjan Golovatšuki alaealine laps, keda käesolevalt kasvatavad kinnipeetava vanemad. Kohtu hinnangul on positiivne, et Kristjan Golovatšuk soovib vabanemise korral osaleda oma alaealise lapse kasvatamisel. Kuigi kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu, leiab, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult Kristjan Golovatšuki tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist. Seda põhjusel, et Kristjan Golovatšuki selgituste kohaselt on ta kergesti mõjutatav. Kuigi Kristjan Golovatšuk on väljendanud arusaama, et endiste tuttavatega ei tohi suhtlemist jätkata ja väidetavalt on ligikaudu poolte endiste tuttavatega suhtlemise ka juba lõpetanud, peab kohus eriti oluliseks, et Kristjan Golovatšuk mõtleks läbi, kuidas vältida oma endist tutvusringkonda, et maandada sel moel tagasilanguse ja uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus peab ka oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Kristjan Golovatšukil tagatud majanduslik toimetulek. Töökoha olemasolu võimaldab Kristjan Golovatšukil saada regulaarset ja kindlat sissetulekut, mis omakorda võimaldab äraelamist ja panustada perekonna majanduslikku heaolusse. Kristjan Golovatšuki hinnangul on tal kindlasti võimalus tööd saada xxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna seal töötab ka tema onu, kuid Kristjan Golovatšuk eelistab iseseisvalt hakkama saada. Kristjan Golovatšuk on valmis end ka Töötukassas arvele võtma. Tartu Vangla andemetel on Kristjan Golovatšukil tasumata rahalisi nõudeid 2100 eurot ja vabanemisfondis 1500 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.