Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

1-17-5138 (16922700081)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu S.H süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga S.H, isikukood XXX, xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 17.04.2015 Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 3, § 122, § 179 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuuud 21 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat; 22.01.2016 Harju Maakohtu otsusega KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 3 aasta 11 kuud 21 päeva. Karistuse kandmise algus alates 26.08.2015 Tõkendit ei ole kohaldatud Juhindudes KrMS § 249, kohus

Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav

RESOLUTSIOON

O T S U S T A S:

S.H süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust, 2 (kaks) kuud vangistust, Harju Maakohtu 22.01.2016 otsusega mõistetud karistusega, 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust, võrra ja mõista liikaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 26.08.2015 Asitõend: 1 CD-plaat, mis asub kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Välja mõista S.H-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 96 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 705 eurot sundraha. Menetluskulud summas 801 (kaheksasada üks) eurot tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700039239 ning selgitus „S.H 1-17-5138 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaadavusest ehk 17.06.2017 juhul, kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud S.H on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 22.01.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 alusel, pani taas korduvalt, s.o xxx kell xxx asuvas xxx osakonna duširuumis toime kaaskinnipeetava E . S. kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et ta haaras kannatanul kahe käega kaelast kinni ja hoidis teda nii, et E. S.ei saanud hingata ning tundis valu. Kehalise väärkohtlemise tagajärjel tekitati E. S. kaelale täppverevalum mõõtmega 3cm x 2cm. Seega pani toime S.H toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt KarS § 121 lg 2 p 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 22.01.2016 mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust ning mõista lõplikuks karistuseks 4 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.08.2015. CD-plaat videosalvestisega jätta kriminaalasja juurde Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid.