Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Kohaldada Aleksandr Tšistovi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: -

asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a. lähisugulased).

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Aleksandr Tšistovile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Tšistovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Tšistov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 04.08.2016 otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 213 lg 1 järgi (episoodid 28.10.2011, 29.11.2011, 31.08.2012, 24.10.2012, 28.03.2013, 07.05.2013, 09.05.2013, 18.09.2013, 19.09.2013, 12.12.2013, 13.12.2013, 20.12.2013) ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Aleksandr Tšistov tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi (episoodid 28.03.2013, 01.04.2013-02.04.2013, 20.12.2013) ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Aleksandr Tšistov tunnistati süüdi KarS § 255 lg 1, KarS § 209 lg 2 p 1,4, KarS § 213 lg 2 p 1,4 (alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni järgi), KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat ja 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks Aleksandr Tšistovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.03.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (millest kuus karistust on arhiveeritud) ja reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kolm kriminaalkaristust on röövi eest (viimane vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmine oli 2007. aastal). Käesolev karistus on kelmuse ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud, kuid ebaseaduslikul teel saadud majanduslik kasu on läinud suuremaks. Varasemalt on isik toime pannud veel varguse ja avaliku korra rikkumise. Kõik kuriteod on toime pandud grupis, mis viitab grupi mõjule isikule ja grupi liikmed on valdavalt varasemalt kriminaalkorras karistatud isikud, keda teadis juba noorpõlves. Soodusteguriks on suhted sarnaste väärtushinnangutega isikutega, enesekesksus ja keskmisest kõrgema majandusliku elustiili väärtustamine. Tulenevalt Aleksandr Tšistovi ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Aleksandr Tšistov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et

plaanib tööle asuda keevitajana, tasuda hagisid ja elada normaalset elu koos perekonnaga, suhted lähedastega on toetavad, kuriteokaaslastega ei suhtle. Kinnitas, et tema väärtushinnangud on muutunud, ta suudab ausal teel endale ja oma perele elatist teenida ning kriminaalsel teel raha teenida enam ei taha. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli seisukohal, et kuna kõik kohtule esitatud dokumendid kinnitavad kinnipeetav tahet tasuda oma võlgasid, tal on vabanemise korral olemas kindel töökoht, distisplinaarkaristused puuduvad, isik ise ei ole kohanenud vangla subkultuuriga ja töötab vanglas, siis kõik eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks on olemas. Käitumiskontroll ja suhtlemise lisapiirangud on asjakohased kinnipeetava seadusekuulekale teele suunamiseks. Kaitsja palub Aleksandr Tšistov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Aleksandr Tšistovi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Aleksandr Tšistovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel abitöölisena, ja osaleb vestlustel psühholoogiga, mis põhinevad sotsiaalprogrammil „Agressiivsuse asendamise treening“. Vangla hinnangul võtab kinnipeetav vestlustest osa huvi ja tähelepanelikkusega. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma elukaaslase ja laste juurde. Tegemist on elukaaslasele kuuluva 2-toalise korteriga, seega on Aleksandr Tšistovil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Töökoht on püsiv, aga ka elukaaslane on kinnipeetavat valmis materiaalselt toetama. Kinnipeetavale kuulub ka osalus kinnisvara müügi ja rendiga tegelevas firmas xxxx ja teenitud kasumi arvelt on äriühing kinnipeetavale dividende maksnud. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema, isa, kaks õde, vend, elukaaslane ja alaealised lapsed. Pereliikmete vahelised suhted on head ning toetavad, suheldakse ka isiku karistuse kandmise ajal ning Aleksandr Tšistov on lähedaste poolt koju oodatud. Lähedased on nõus Aleksandr Tšistovi vabanemisjärgselt toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt.

Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega läbikäimine ei soodusta isiku resotsialiseerumist. Aleksandr Tšistovil ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, kokkupuuted narkootikumidega puuduvad ning muid kuritarvitusi ja probleemkäitumist ei esine, mis on kohtu hinnangul positiivne. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu püüdlikkus (distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine jne) ning üldised positiivsed hoiakud viitavad sellele, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Ja kuigi vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksandr Tšistovi ennetähtaega vangistusest vabastamist, ei ole nende seisukoht kohtu jaoks siduva iseloomuga. Edasi leiab kohus Aleksandr Tšistovi vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada siingi. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning lähedased on valmis teda toetama. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Aleksandr Tšistov on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Aleksandr Tšistovi õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Aleksandr Tšistovi üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 4 ja 7 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad varasemalt kuritegude toimepanemine majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu ja varasem kriminaalne tegutsemine grupis. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Aleksandr Tšistov lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Aleksandr Tšistov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.