M. M kaebus Justiitsministeeriumi 27.09.2019 vaideotsuse nr 11-7/155-15 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks vaadata ümberpaigutamise taotlus uuesti läbi
Haldusasja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: M. M Vastustaja I: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Vastustaja II: Justiitsministeerium esindaja Laura Glaase
RESOLUTSIOON
1.Kõrvaldada kaebaja esindaja halduskohtumenetlusest.
2.Kuulutada menetlus kinniseks riskihindamise ankeete puudutavas osas ja keelata kaebajal tutvuda riskihindamise ankeetidega ning saada neist ärakirju.
3.Jätta läbi vaatamata tühistamiskaebus Viru Vangla 19.03.2019 vastusele kaebaja taotlusele nr 6-10/6079-2.
6.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema õe nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse resolutsiooni punktide 1-5 peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.12.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse
3-19-2035 esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. M esitas 10.02.2019 Viru Vangla direktorile taotluse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks Viru Vanglast Tallinna Vanglasse.
2.Viru Vangla jättis 19.03.2019 vastusega nr 6-10/6079-2 taotluse rahuldamata.
3.M. M esitas 18.04.2019 Viru Vangla 19.03.2019 vastuse nr 6-10/6079-2 peale vaide.
4.Justiitsministeerium jättis 27.09.2019 vaideotsusega nr 11-7/155-15 vaide rahuldamata.
5.M. M esitas 30.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 19.03.2019 vastuse nr 6-10/6079-2 ja Justiitsministeeriumi 27.09.2019 vaideotsuse nr 117/155-15 tühistamist ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist vaadata tema 10.02.2019 taotlus uuesti läbi. Lisaks taotles kaebaja kohtult Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi toimingute, mis leidsid aset ümberpaigutamise taotluse menetlemise käigus, õigusvastasuse kindlakstegemist.
6.Tartu Halduskohus võttis 16.11.2019 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni punkt 1), tunnistas vastustajateks Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi ning kohustas vastustajaid vastama kaebusele (resolutsiooni punkt 2). Kohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni punkt 5).
8.Kaebaja esitas 9.02.2020 vastuväited kaebuse vastustes esitatud põhjendustele.
9.25.05.2020 laekus kohtusse kaebuse täiendus.
10.Viru Vangla saatis 6.07.2020 kohtule seisukoha kaebuse täiendamise osas.
11.Tartu Halduskohus esitas 18.11.2021 Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile täiendavad päringud.
12.Viru Vangla ja Justiitsministeerium vastasid päringutele 19.11.2021. Viru Vangla edastas kohtu nõudel kaebaja riskihindamise ankeedid alates 2018. a ja taotles kohtult riskihindamise ankeetide osas halduskohtumenetluse kinniseks kuulutamist ja vastavas osas kaebaja tutvumisõiguse piiramist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kaebaja soovib tema ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse selleks, et realiseerida põhiseaduse (PS) §-st 26 ja vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-st 1 ja § 25 lg-st 1 tulenevat õigust lühiajalisele ja pikaajalisele kokkusaamisele. Kaebaja peab inimväärikust alandavaks olukorda, kus lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised ei toimu üldse või toimuvad üsna harva. Kaebaja õel on kolm last ja ta töötab kooliõpetajana, mistõttu ei ole tal töö ja perekonna kõrvalt aega minna Jõhvi kaebajaga lühiajalisele kokkusaamisele. Olukord oleks teine, kui
3-19-2035 kaebaja viibiks Tallinna Vanglas. Kaebaja ema pensionär ja isal on terviseprobleemid. Mõlemad on töötud, igakuine sissetulek on 663 eurot. Nende kodu asub Viru Vangla asukohast umbes 250 km kaugusel ja lähima bussipeatuseni on vaja jalgsi minna 3,5 km. Need asjaolud takistavad vanematel minna kaebajaga kohtuma nii tihti kui nad sooviksid. Tallinna Vanglas saaksid vanemad külastada kaebajat tihedamini. Kaebaja ei nõustu vastustajate hinnangutega, et tema on kõrgohtlik kinnipeetav ja leiab, et temast ei lähtu mitte ühtegi riski. Riskide hindamisel on õigusvastaselt arvestatud kustunud karistustega ja kaebaja sooviga kaitsta enda õigusi. Kaebaja ei organiseeri vanglas kuritegusid ja ei ole kunagi olnud organiseeritud kuritegevuse ühenduse liige ega muu vangla subkultuuri juurutava grupeeringu liige. Kaebaja ei nõustunud vastustes kaebusele vastustajate poolt esitatud seisukohtadega. Kaebaja märkis, et haldusasja nr 3-19-1538 suulisel arutamisel selgus, et kaaskinnipeetava riskihindamisel kasutas vanglaametnik valeandmeid, kuritarvitades olukorda. Kuna kaebaja kandis perioodil 1.08.2019-15.02.2020 pidevalt kartserikaristusi, ei saanud ta helistada mujale kui riigiasutustele, mistõttu vastustajate etteheited on alusetud. Tema lähedased eelistavad kohtumist telefonikõnedele. Kaebaja väitel teeb vastustaja I pidevalt takistusi kokkusaamistele. Kaebaja taotles kohtul asja vastustajalt I tema kuriteoteate välja nõudmist ja haldusasja materjalide juurde lisamist.
13.1.Kaebuse täienduses oli kaebaja jätkuvalt arvamusel, et puudub vajadus hoida teda tugevdatud järelevalve all. 2.04.2021 Politsei-ja Piirivalveameti vastuse nr 1.1-21/142-2 kohaselt ei kuulu ega kuulunud kaebaja grupeeringutesse. Kaebaja viitas CPT raportile, kus on punktis 82 kirjas, et vangidele, kes on tugevdatud järelevalvega osakonnas (edaspidi TJO) või kelle TJO-nda paigutamise kohta tehakse veel otsuseid, tuleb anda võimalus oma seisukoha väljendamiseks ning neile teatakse kirjalikult paigutamise põhjustest. TJO-s viibimise vajadus vaadatakse üle kord kolme kuu jooksul. Kaebaja viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas juba 4 aastat. Kohtud on korduvalt väljendanud seisukohta, et vangla poolt tehtud kinnipeetavate riskihinnangud ei ole usaldusväärsed (15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, 17.10.2017 määrus asjas nr 1-16-6652, p 15).
13.2.Sellest tulenevalt palus kaebaja rahuldada kaebus ja tühistada Viru Vangla 19.03.2019 vastus taotlusele nr 6-10/6079-2 ja Justiitsministeeriumi 27.09.2019 vaideotsus nr 11-7/155154 ning teha Viru Vanglale ettekirjutus ümberpaigutamise üle uuesti otsustamiseks ja kaebaja ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse, alternatiivselt arutada uuesti kaebaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse VangS § 69 lg 2 p-s 1 ja 4 sätestatud piirangutega.
14.Viru Vangla (vastustaja I) ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja I palus kohtul arvestada vaidlusaluses otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega. Kaebaja viited EIK praktikale ei ole asjakohased, kuna vaidluse all on teised faktilised asjaolud. Vastustaja selgitusel on tugevdatud järelevalvega osakond ainult Viru Vanglas ja arvestades Eesti suurust seda ei ole majanduslikult otstarbekas luua ja ülal pidada teistes vanglates. Vastustaja õigus kriminogeensete riskide hindamisel tugineda karistusregistris arhiveeritud karistustele tuleneb karistusregistri seaduse (KarRS) § 20 lg 1 p-st 8. Kaebaja poolt viidatud õpik ei saa olla antud juhul tõendiks ja selles kirjeldatud metoodika ei ole asjakohane. Kaebajat on tunnistatud kõrgohtlikuks, mistõttu esineb teda TJO-s hoidmise vajadus ja selline vajadus kaalub üles kaebaja õigused kokkusaamistele lähedastega. Tuvastatud on, et kaebaja vanematel on rahalised võimalused kanda kokkusaamistega kaasnevad kulud (sõidukulud jne). Vastustaja ei pidanud eluliselt usutavaks seda, et vanemad kannavad kaebaja vanglasisesele isikukontole kolmandatele isikutele kuuluvat raha. Kaebaja emal on võimalus kasutada ühistranspordi teenuseid, et jõuda Jõhvi linna kokkusaamisele ja see ei oleks talle rahaliselt väga koormav Vangistusega paratamatult kaasneb lähedastega suurel või väiksemal määral sideme
3-19-2035 nõrgenemine. Vastustaja ei pidanud usutavaks, et soovi korral ei leiduks kaebaja õel võimalust kaebaja külastamiseks. Vastuses kaebuse täiendusele teatas vastustaja I, et ta on jätkuvalt seisukohal, et kaebajal puudub ümberpaigutamise vajadus. Tema poolt esitatud täiendavad tõendid ei muuda vastustaja seisukohta selles, et kaebaja vajab tugevdatud järelevalvet. Sellest tulenevalt palus vastustaja I jätta kaebuse rahuldamata ja teatas, et vastustajal I puuduvad menetluskulud.
15.Justiitsministeerium (vastustaja II) pidas kaebust põhjendamatuks. Kaebaja on kõrgohtlik kinnipeetav, kes vajab tugevdatud järelevalvet. Kaebaja viibimine Viru Vanglas ei takista tema suhtlemist lähedastega, mistõttu ei pea vastustaja kaebaja ümberpaigutamist vajalikuks. Tulenevalt VangS §-st 11 toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi TP) alusel. Vanglasse paigutamisel lähtutakse karistuse täideviimise eesmärkidest. Vanglal on kohutus järgida kehtivat õigust ja korraldada vangistuse täideviimist viisil, mis tagab täideviimise saavutamise võimalikult efektiivselt. Kinnipeetava ühest vanglast teise vanglasse ümberpaigutamine saab toimuda vaid seaduses sätestatud juhtudel. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teisesse, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK) elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. TP § 2 lg 2 sätestab, et taotluse rahuldamise üle otsustab Justiitsministeerium. Seda, kas konkreetse kinnipeetava ümberpaigutamise vajadus on olemas või mitte, otsustab vangla direktor, arvestades VangS-s sätestatud aluseid. Ümberpaigutamise menetlust alustatakse juhul, kui vangla direktor on veendunud, et kinnipeetava ümberpaigutamise vajadus on tõepoolest olemas. Kinnipeetava taotlus ei ole iseenesest alust ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida vanglat. Kaebaja on riskihinnangust tulenevalt tunnistatud kõrgohtlikuks kinnipeetavaks. Alates 2017. a juunist on kaebajale võimaldatud pika- ja lühiajalisi kokkusaamisi nii vanemate kui ka õega. Pikaajalisi kokkusaamisi vanematega oli kaebajal planeeritud kokku üheksa, millest reaalselt on toimunud kuus. Kolm pikaajalist kokkusaamist jäid ära kaebaja kartseris viibimise tõttu. Õega kohtus kaebaja lühiajalise kokkusaamise raames üks kord. Seega on kaebajal võimalus saada lähedastega kokku, viibides Viru Vanglas. Sellega on ühtlasi täidetud VangS § 23 lg-s 1 kindlaksmääratud eesmärk. Tasakaal vangistuse eesmärkide ja kaebaja eraja perekonnaelu puutumatuse tagamise vahel on saavutatud. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas on peetud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) rikkumiseks olukordi, kus kinnipeetav oli paigutatud tema kodust tuhandete kilomeetrite kaugusele, sh väljaspool suuri regionaalkeskusi, kuhu ligipääs on oluliselt raskendatud. Arvestades Eesti geograafilist suurust ning fakti, et Eestis on hea linnadevaheline transport, mille kasutamine ei ole ebamõistlikult keerukas ega kulukas, ei ole kaebaja olukord võrreldav EIK praktikas käsitletud juhtumitega. Vastustaja arvetes ei toimu kinnipeetava paigutamine lähedastele mugavama asukoha järgi vaid paigutamisele lähtutakse karistuse täideviimise eesmärgist. Aja- või rahakulu tekkimine kokkusaamisele tulijal on paratamatus. Ühistransporti kasutades on kaebaja lähedastel võimalik jõuda nii Harjumaalt kui ka Raplamaalt kaebaja vangla asukohta ja hõlpsasti neid reise planeerida. Kaebaja lähedasel laste olemasolu ei õigusta tema ümberpaigutamist. Ümberpaigutamine ei leevenda eriti olukorda, kuna on vaja samuti leida võimalusi, et jätta kokkusaamisele tuleku ajaks lapsed koju jne. Kaebajal on võimalus suhelda lähedastega telefoni ja kirja teel. Kaebaja eelistab siiski teha telefonikõnesid asutustele, mitte lähedastele. Eelnevat arvestades leidis vastustaja, et kaebaja viibimisega Viru Vanglas ei tekki tal rohkem kannatusi ja ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevad vangistusega. Sellest tulenevalt palus vastustaja II jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
3-19-2035
KOHTU SEISUKOHT
16.Esmalt vaatab kohus vastustaja I taotluse kaebaja esindaja menetlusest kõrvaldamiseks (I), seejärel vaatab läbi vastustaja I taotluse haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kulutamiseks ja kaebaja vastavas osas haldusasja materjalidega tutvumisõiguse piiramiseks (II), järgmisena hindab kohus veel kord kaebuse lubatavust (III), otsustab kaebuse põhjendatuse üle (IV) ning viimasena jagab menetluskulud (V). I
17.Vastustaja I taotles kohtult kaebaja esindaja halduskohtumenetlusest kõrvaldamist halduskohtumenetlusliku (HKMS) § 35 lg-s 2 sätestatud alusel. Vastustaja I väitis, et talle teadaolevalt on kohus kaebaja esindajana tunnistanud M. O , kes on kaebaja õde. Vastustaja I arvates ei ole M. O HKMS § 32 lg 1 p-des 1 ja 2 märgitud isik. Seega ei saa M. O olla halduskohtumenetluses kaebaja esindajaks. Kaebaja ei ole vaielnud vastustaja I taotlusele vastu.
17.1.Kohus peab vastustaja I taotlust põhjendatuks juba sel põhjusel, et väidetav kaebaja esindaja M. O ei teinud kogu halduskohtumenetluse käigus mitte ühtegi menetlustoimingut. Kõik menetluslikud dokumendid koostas kaebaja ja edastas kohtule ise. Samas puuduvad haldusasja materjalide hulgas dokumendid, mis kinnitaksid M. O vastavat haridust (HKMS § 32 lg 1 p 2 ja lg 3). Õige on vastustaja I viide PKS §-le 80, mille lg 1 sätestab, kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. HKMS § 32 lg 1 p 7 räägib abikaasast või ülenejast või alanejast sugulasest. Järelikult ei saa kaebaja õde M. O olla tema esindajaks halduskohtumenetluses.
17.2.Sellest tulenevalt rahuldab kohus vastustaja I taotluse ja juhindudes HKMS § 34 lg-st 4, eemaldab kaebaja esindaja M. O halduskohtumenetlusest. II
18.Vastustaja I taotles kohtult halduskohtumenetluse kinniseks kuulutamist osas, mis puudutab kohtule 19.11.2021 edastatud kaebaja riskihindamise ankeete.
18.1.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik muu hulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.
18.2.VangS § 52 lõike 6 kohaselt võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Vastustaja II selgitas kohtule, et riskihindamise ankeet asub vangiregistris ja riskihindamise ankeedi väljatrükk sisaldab endas ankeetküsimustikku koos spetsialisti
3-19-2035 hinnangutega ning antud hinnangute selgitusi (mis jõuavad ka iseloomustusse). Kuna küsimustik ja selle juurde kuuluvad hinnangud on metoodika osa, mille teatavaks saamine annab kinnipeetavatele võimaluse riskihindamise tulemusel tehtud hinnangute ja selle lõpptulemusega manipuleerida, siis ei ole võimalik riskihindamise ankeedi väljatrükki kinnipeetavale edastada. Lisaks võib riskhindamine sisaldada ka vangla julgeolekut puudutavat infot (nt kuritegelike suhete olemasolu ja kontakte), nende ilmsikstulek võib kahjustada edasisi toiminguid või teiste isikute elu ja tervist.
18.3.Kohus nõustub vastustajaga II, et riskihindamise ankeetidele juurdepääsu piiramist tuleb pidada avaliku korra kaitseks vajalikuks ja põhjendatuks. Vajadus seda teavet salajas hoida on kirjeldatud põhjustel kaalukam kui kaebaja huvi teabega tutvuda. Eelnevast lähtuvalt kuulutab kohus praeguse asja menetluse kinniseks riskihindamise ankeete puudutavas osas ja keelab kaebajal nendega tutvuda ja nendest saada ärakirju/koopiad.
III
19.Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud 10.02.2019 Viru Vangla direktorile taotluse enda ümberpaigutamise menetluse algatamiseks Tallinna Vanglasse. Viru Vangla direktor jättis 19.03.2019 otsusega nr 6-10/6079-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas Viru Vangla 19.03.2019 vastuse taotlusele nr 6-10/6079-2 tühistamist. Kohus võttis 16.11.2020 määrusega nimetatud nõude osas kaebuse menetlusse pidades tühistamisnõuet lubatavaks.
19.1.Kohtpraktikas ja õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isik saab vaidlustada halduskohtus tühistamisnõude raames haldusakte, kuid mitte toiminguid.1 Seega vajab tuvastamist, kas vastustaja I 19.03.2019 vastus taotlusele nr 6-10/6079-2 on haldusakt või toiming. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 defineerib haldusakti mõistet. Haldusakt on reguleeriva toimega tahteavaldus, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Sellest tulevalt on oluliseks haldusakti tunniseks selle regulatiivsus. Toimingul regulatiivsus puudub ning see pole suunatud õiguste ja kohustuste reguleerimisele. Kohtupraktikas on leidnud, et haldusmenetluse alustamine on üldjuhul toiming ja sellest keeldumine on käsitletav üldjuhul toiminguna, kui seadusest ei tulene haldusakti väljastamise nõuet ja haldusorgani käitumisest ei nähtu tahet väljastada haldusakt.
19.2.Vastustaja I pidas 19.03.2019 vastust taotlusele nr 6-10/6079-2 toiminguks ja seadusest ei tulene, et antud juhul tuleks keeld ümberpaigutamise menetluse alustamisest vormistada haldusaktina. Sellest tulenevalt peab kohus vastustaja I 19.03.2019 vastust taotlusele nr 610/6079-2 toiminguks HMS § 106 lg 1 sätestatud tähenduses, mitte haldusaktiks. Kuna 19.03.2019 vastus taotlusele nr 6-10/6079-2 on toiming, ei ole selle vaidlustamine tühistamisnõudega võimalik. Sellest tulenevalt ja juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 151 lg 1 p-st 1 ja § 121 lg 1 p-st 2, jätab kohus kaebaja Viru Vangla 19.03.2019 vastuse taotlusele nr 6-10/6079-2 tühistamisnõude läbi vaatamata.
19.3.Kohus selgitab, kuna kaebaja on esitanud lisaks tühistamisnõudele kohustamisnõude vaadata tema ümberpaigutamise taotlus uuesti läbi, siis sellest piisab, et kaebuse eesmärk saaks halduskohtumenetluse käigus saavutatud. Kohustamisnõude läbivaatamise raames hindab kohus muu hulgas 19.03.2019 vastuse nr 6-10/6079-2 õiguspärasust. Seega ei näe kohus põhjust
RKHKo 3-3-1-59-11, p 15.
3-19-2035 menetluse uuendamiseks ja kaebaja suunamiseks täiendada kaebust tuvastamisnõudega Viru Vangla 19.03.2019 vastuse nr 6-10/6079 osas. IV
20.Kohustamisnõue – vaadata ümberpaigutamise taotlus uuesti läbi
20.1.Kaebaja on vanglale 10.02.2019 esitatud taotluses selgelt seostanud ümberpaigutamise vajaduse lähisugulastega kokkusaamise ning parema arstiabi kättesaadavuse tagamise vajadusega, aga samuti tema väärkohtlemisega vanglaametnike poolt. Alles vaidemenetluses hakkas kaebaja väitma, et tema ei nõustu vastustaja I poolt talle antud riskihinnanguga ning sellel põhjusel teda hoidmine TJO-s on põhjendamata.
20.2.HMS § 3 lg 2 järgi peab toiming olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kohus märgib, et kohtupraktikas on leitud, et toimingu põhjendamise nõuded, ulatus ja aeg erinevad oluliselt haldusaktile kohaldatavatest nõuetest. HMS § 107 lg 1 näeb ette, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega ja see võib piirata isiku õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Toimingut ei pea eelnevalt põhjendama, põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel (HMS § 108) või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaidevõi kohtumenetluses.2 Võttes arvesse, et tulenevalt kohtupraktikast on haldusorganil lubatud esitada toimingu täiendavaid põhjendusi ja kaalutlusi halduskohtumenetluses, ei näe kohus põhjust rangelt lähtuda nendest põhjendustest ja kaalutlustest, mis on esitatud 19.03.2019 vastuses. Seega peab kohus põhjendatuks hinnata vaidlusaluse toimingu õiguspärasust muu hulgas lähtudes vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses esitatud põhjendustest. Siinkohal ei näe kohus vastuolu HKMS § 158 lg 2 teise lausega, kuna hinnang kaebaja ohtlikkusele, millele tuginesid vastustajad, oli tehtud 2018. a ehk tegemist ei olnud uue asjaoluga 19.03.2019 vastuse nr 6-10/6079-2 koostamise ajal.
20.3.VangS § 19 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kohtupraktika kohaselt ei ole välistatud kinnipeetava isiku ümberpaigutamine tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Seega on kinnipeetaval õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole.3
20.4.Haldusasja materjalide kohaselt soovis kaebaja enda ümberpaigutamist põhiõiguste kaitsmise eesmärgil (õigus perekonnaelule ja tervisekaitsele). Nimelt põhjendas kaebaja 10.02.2019 ümberpaigutamise taotlust sellega, et vanematel on vanuse, tervise ja elukoha kauguse tõttu raskusi tema külastamiseks Viru Vanglas. Õel on töö ja kolme lapse kõrvalt samuti raskusi tema külastamiseks. Tallinna Vanglas viibides oleks saanud kaebaja külastada kõik perekonnaliikmed ja tihedamine kui Viru Vanglas. Ühtlasi ei olnud kaebaja rahul Viru Vangla meditsiiniliste teenuste osutamisega ja vanglaametnike temasse suhtumisega. Vaidemenetluses osutas kaebaja täiendavalt sellele, et tema arvates ei ole ta kõrgohtlik kinnipeetav, mistõttu puudub vajadus hoida teda Viru Vangla TJO-s ning taotles alternatiivselt ümberpaigutamisel VangS § 69 lg 2 p-des 1 ja 4 nimetaud julgeolekuabinõude kohaldamist.
20.5.Sellest tulenevalt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse oleks vajalik kaebaja ITK elluviimiseks, vangistuse täideviimise
RKHKo 3-3-1-19-13, p 14.
RKHKo 3-3-1-30-10, p 13.
3-19-2035 eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alust hoida kaebajat Viru Vangla TJO-s ja kas kaebaja eelpoolkirjeldatud põhiõiguste riive oleks sellise intensiivsusega, mis kaaluks üles kaebaja TJO-s hoidmise vajadus ja oleks olnud alust ümberpaigutamise menetluse alustamiseks.
20.6.Kaebaja Viru Vangla TJO-s hoidmise vajadus
20.6.1.VangS § 6 lg 1 sätestab, et vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 23 lg 1 kohaselt kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist.
20.6.2.TP § 5 lg 1 p 7 sätestab, et meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet, paigutatakse Viru Vanglasse. Viru Vangla põhimääruse § 7 lg 2 punkti 9 ja § 142 kohaselt on Viru Vangla struktuuris moodustatud teine üksus, mille põhiülesandeks on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate ja vangistuse täideviimist. Viru Vangla direktori 31.03.2008 käskkirjaga nr 43 kinnitatud "Viru Vangla kodukorra" (edaspidi ka kodukorra) p 3.1.4 kohaselt on Viru Vangla vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" loodud tugevdatud järelevalvega osakond. Tallinna Vangla põhimäärus sellist tugevdatud järelevalvega osakonda ette ei näe.
20.6.3.Riigikohus on öelnud, et kui vangla keeldub kinnipeetavat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK, sh selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust.4 Kohtu hinnangul on eelpoolviidatud Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka juhul, kui vangla keeldub tehtud riskihinnangule tuginedes kinnipeetava ümberpaigutamisest ühest kinnisest vanglast teise või vastava menetluse alustamisest.
20.6.4.Kaebaja Viru Vangla TJO-s hoidmise vajadus tuleneb 2018. a koostatud kriminogeensete riskide hinnangust, mille järgi on kaebaja tunnistatud kõrgohtlikuks ja tugevdatud järelevalvet vajavaks kinnipeetavaks. Kohus tutvus nimetatud hinnanguga ja leiab, et kaebaja suhtes koostatud kriminogeensete riskide hinnang vastab Justiitsministri poolt 14.05.2008 määrusega nr 21 vastu võetud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi (Juhend) § 3 lg-s 4 sätestatud kriteeriumidele. Juhendi § 3 lg 6 kohaselt kasutatakse riskihindamise tulemust paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel. Riskihinnangu kohaselt kaebaja organiseerib õigusrikkumisi (sh kuritegevusi) vangistuses. Kaebaja on ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele. Vestlustes ignoreerib vanglaametnikke või püüab manipuleerida. Vaidlustab õigussüsteemi ja ametnike usaldusväärsust. Kaebaja suhtumine ametnikesse on üleolev ja lugupidamatu. Kaebajal on materiaalne kindlustatus kuritegude sooritamiseks ja ta on võimeline kasutama sunnimeetodeid – vägivald ja ähvardamine. Kaebajat või tema lähedasi toetatakse materiaalselt isikute poolt, kes ei kuulu lähissugulaste ringi (võttes arvesse kaebaja ema, R. M'i, EMTA andmeid on alust arvata, et kinnipeetavat tõenäoliselt toetatakse kuritegelikest allikatest - ajavahemikul 19.05.2017 26.06.2017 on isiku arvelduskontole laekunud 2000 eurot (sh 30.05.2017 laekus isikule korraga 1500 eurot). Kõik laekumised on emalt. Ajavahemikul 26.06.2017 - 24.08.2018 on isiku arvelduskontole laekunud emalt 2780 eurot (peamiselt 100-200 euro kaupa). Kaebaja on kuritegeliku ühenduse liige või pikaajaline subkultuuri toetaja. Kaebaja varjab suhtlemiskanaleid (26.01.2018 tuvastatud, et kinnipeetav ei ole esitanud numbritele
3-19-2035 003727721347; 0037258500079; 003725234301; 0000358406764416 vastavaid kontaktandmeid). Kaebaja on püüdnud vanglateenistujaid ning kolmandaid isikuid, keda on lubatud vangla territooriumile mõjutada ähvarduste või äraostmiste kaudu. Lisaks omab kaebaja suhteid kriminaalses maailmas autoriteeti omavate isikutega ja on füüsiliselt tugev (on tegelenud ka MMA'ga), mis annab kaebajale eeliseid elusektsiooni liidriks saamisel. Kohus nõustub vastustajatega, et eeltoodu kogumis kinnitab, et kaebaja suhtes esines haldusmenetluse ja vaidemenetluse ajal kehtinud riskihinnangust tulenevalt tugevdatud järelevalve vajadus.
20.6.5.Eelnevale tuginedes ja võttes arvesse, et TJO on ainult Viru Vanglas, aga samuti juhindudes TP § 5 lg 1 p-st 7, leiab kohus, et nii vastustajal I kui ümberpaigutamise menetluse algatajal ning vastustajal II kui ümberpaigutamise otsustajal, puudus objektiivsest õigusest tulenevalt võimalus kaaluda kaebaja ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse. Kohu hinnangul isegi siis, kui kaebaja vanematel ja õel puuduks absoluutselt võimalus külastada kaebajat Viru Vanglas, ei tuleks kaalule tema kui kõrgohtliku ja tugevat järelevalvet vajava kinnipeetava ümberpaigutamine teise vanglasse, kuna TJO-s hoidmist vajava kinnipeetava ainsaks viibimiskohaks TP § 5 lg 1 p 7 kohaselt on Viru Vangla. Teisisõnu on antud juhul vastustajate kaalutlusruum sisuliselt vähendatud nullini põhjusel, et VangS §-s 6 sätestatud eesmärk ei saa olla teisejärguline VangS § 23 lg 1 eesmärgi suhtes. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav ega mõistlik olukord, kus TJO-s hoidmist vajav kinnipeetav paigutatakse teise vanglasse ümber pelgalt vajadusel soodustada tema suhtlemisvajadust lähedastega. Selline lähemine ei oleks kooskõlas vangistuse põhimõttega ja vangistuse eesmärgiga. Kohtu hinnangul seni kuni on kinnipeetav tunnistatud kõrgohtlikuks ja tema hoidmine TJO-s on vajalik, puudub tal subjektiivne õigus ümberpaigutamisele ja vanglal ja Justiitsministeeriumil puudub kaalutlusruum ümberpaigutamise üle otsustamisel. Kohus rõhutab, et tegemist ei ole olukorraga, kus kinnipeetav viibib elukohajärgses vanglas või tema hoidmine konkreetses vanglas on tingitud toimepandud kuriteo liigist. Neil juhtudel ümberpaigutamine muu hulgas perekonnaelu õiguse tagamise eesmärgiks võib olla põhjendatud ja mõistlik. Seda ei saa kahjuks öelda juhul, kui kinnipeetav viibib Viru Vanglas TP § 5 lg 1 p 7 alusel. Tegemist on erialusega, millest mööda vaatamine võiks vähendada kogu Eestis vangistussüsteemi tõhusust. Kohtu arvates kui TJO-s viibiva kinnipeetava VangS § 24 ja § 25 sätestatud õiguste riive on intensiivne, on võimalik põhjendatud juhul leida poolte vähemkoormavaid, kuid samas efektiivseid meetmeid, näiteks kinnipeetava lühiajaline väljaviimine, kas Tallinna või Tartu vanglasse kokkusaamiseks lähedastega vastavalt VangS §-le 33. Kohus on seisukohal, et TJOs viibiva kinnipeetava ümberpaigutamine teise vanglasse võib küll tulla kõne alla, kuid väga äärmuslikel juhtudel.
20.6.6.Kaebaja viide Soome Vabariigi ja Hollandi riigi praktikale kinnipeetavate paigutamisele ja hoidmisele TJO-s on kohtu arvates asjakohatu. Kohtule ei ole teada, millised tingimused kehtivad nendes riikides kinnipeetavate TJO-da paigutamisel jne. Samas puuduvad Euroopa Liidu tasemel ühtsed reeglid ja kohtupraktika, mis sõnaselgelt sätestaks reegleid, keda kinnipeetavatest saab paigutada TJO-nda ja kui kaua seal hoida. Seega, igal liikmesriigil on selles küsimuses iseseisev otsustuspädevus. Pelgalt võrrelda liikmesriikide vahel TJO-s viibivate kinnipeetavate arve ei ole asjakohane ega loo konkreetse juhtumi lahendamisel tõendusliku väärtusega informatsiooni.
20.6.7.Kohus nõustub vastustajaga I selles, et tema õigus tugineda vangi kriminogeensete riskide hindamisel karistusregistris arhiveeritud karistustele tuleneb KarRS § 20 lg 1 p-st 8.
20.6.8.Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja vaatab ühest lihtsast asjaolust mööda. Nimelt oleneb kaebaja viibimine või mitteviibimine Viru Vangla TJO-s temast, mitte vanglast. Seega,
3-19-2035 saab ta otseselt, valides enda käitumisviisi, mõjutada seda, kuivõrd soodne tema ja tema lähedaste jaoks saab olla vangistuse täideviimine. Juhul, kui kaebaja enda käitumise tõttu vajab TJO-s viibimist või teda paigutatakse pidevalt kartserisse, mistõttu jääb kokkusaamine ära, on see tema vaba ja teadlik valik.5 Seega juhul, kui kaebaja ei soovi enda käitumist vangistuse ajal muuta õigusekuulekaks, tähendab kohtu hinnangul see vaid seda, et kontaktid lähedastega lühija pikaajalise kokkusaamiste näol on tema jaoks teisejärgulised. Sellel põhjusel on kinnipeetava ümberpaigutamise huvidel peaaegu olematu kaal võrreldes avaliku huviga. Kaebaja poolt nimetatud 9.12.2020 kuriteoteatises, millele ta viitas kaebuse täienduses, on kirjeldatud faktilistest asjaoludest näha, et kaebajalt võeti 23.04.2020 varem talle arsti poolt meditsiinilise abivahendina määratud tugikark, kuna ta ähvardas sellega vanglaametnikke. Seega ei saanud ta 30.07.2020 teel kokkusaamise ruumi normaalselt (piisavalt kiiresti liikuda) ja tema ärasaatmine lõpetati ning kokkusaamine vanematega jäi ära. Kohtu arvates kinnitab selline näide veel kord seda, et esineb põhjendatud vajadus hoida kaebajat TJO-s, aga samuti seda, et sooritades õigusvastaseid tegevusi ei hinda ta lähedastega kokkusaamise võimalusi kõrgelt ega püüa neid võimalusi säilitada.
20.7.Kaebaja vanemad
20.7.1.Kaebaja väitis, et on tema ema pensionär ja isal on keskmine puue ja terviseprobleemid (sageli esinevad lihaskrampe, valu, kiiret väsimust ja ta kasutab abivahendina keppi). Mõlemad on töötud ja nende igakuine sissetulek 663 eurot. Vanemate kodu asub Viru Vangla asukohast umbes 250 km kaugusel ja lähima bussipeatuseni on vaja jalgsi minna 3,5 km. Need asjaolud takistavad vanematel minna kaebajaga kohtuma tihedamini, kui nemad sooviksid. Kaebaja vanemad kinnitasid haldusmenetluse käigus, et: 1) ema - on vanaduspensionär, kelle sissetulekuks on 463 eurot kuus, kodust Jõhvi sõitmisel arvestavad 3 tunniga, Jõhvi tulek on raske ja abikaasa tervis ei luba rohkem kui kaks korda aastas kaebajat külastada, juhiloa puudumise tõttu isikulikku sõiduautot ise ei kasuta, juhul kui kaebaja viibiks Tallinna Vanglas, külastaks ta teda igakuiselt; 2) isa – omab keskmist puuet, töötu ja tema sissetulekuks on 200 eurot kuus, igapäevane liikumine on raskendatud, ühistranspordiga sõit on välistatud, kuna peab 3,5 km kõndima.
20.7.2.Esmalt märgib kohus, et kaebaja vanemad tulid enne 27.09.2019 iga kord planeeritud pikaajalisele kokkusaamisele. Haldusasja materjalides kogutud tõendid kinnitavad seda, et kaebaja vanematel on olemas rahalised vahendid, et kanda pikaajalise kokkusaamisega tekkinud kulusid. Nimelt tegi kaebaja ema perioodil 1.08.2019-31.12.2019 igakuiseid ülekandeid summas 100-300 eurot kaebaja vanglasisesele kontole. Lisaks on kohtule teadaolevatel andmetel maksnud kaebaja ema kaebaja eest kõik riigilõivud halduskohtusse pöördumisel 2019. a Näiteks perioodil 1.08.2019-30.09.2019 oli makstud riigilõiv kogusummas 120 eurot. Kaebaja konto väljavõtte kohaselt on 2019. a jooksul kandnud tema ema vanglasisesele kontole 2400 eurot. Seega, eelpoolnimetatud tõenditele tuginedes on kohtul alust arvata, et kaebaja vanemate rahalised võimalused on piisavalt head, et kasutada kokkusaamisele tulekul nii isiklikku autot kui ka ühistransporti. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, kas kaebajate vanemate püsiv elukoht on Tagadi külas Harjumaal. Vaidlus pole selle üle, et kaebaja vanematel on isiklik auto. Kaebaja vanemate kodukohast lähema rongijaamani, mis asub Kiisa alevikus, on võimalik jõuda isikliku autoga 9-12 min jooksul6 või bussiga ja 5 RKHKm 3-3-1-75-16, p 8.1
3-19-2035 sealt liikuda edasi rongiga (rong väljub kell 6.15 hommikul) läbi Tallinna ühe ümberistumisega. Jõhvi saabub rong kell 10.017, pileti hind ühe inimese kohta umbes 10 eurot, kuid keskmise puudega 17-aastasel või vanemal isikul ja Eesti Vabariigi pensionäril on õigus saada sooduspileteid8. Sellele võimalusele viitas ka vastustaja I 28.08.2019 dokumendis nr 6-12/1744 (vaide edastamine). Samas Jõhvi rongijaamast on võimalik jõuda Viru Vanglani, kas ühistranspordi teenuseid kasutades tasuta bussiga või taksoga. Eelnev kinnitab, et kaebaja isa halva terviseseisundi tõttu on kaebaja emal siiski võimalus külastada kaebaja üksi. Lisaks märgib kohus, et lühiajalised kokkusaamised toimuvad Viru Vanglas teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kell 14.00-16.00 ning laupäeviti kell 13.00-15.00.9 Järelikult on kaebaja vanematel piisavalt aega, et peale vanglasse saabumist läbida kõik enne kokkusaamist vajalikud protseduurid ja jõuda kiirustamata ning õigeaegselt kokkusaamisele.
20.7.3.Haldusasja materjalide kohaselt alates 2017. a juunist on kaebajale võimaldatud pikaja lühiajalisi kokkusaamisi vanematega. Pikaajalisi kokkusaamisi vanematega oli kaebajal planeeritud enne 27.09.2019 kokku kuus (3.06.2017, 11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019 ja 23.04.2019). Kõik planeeritud pikkajalised kokkusaamised kaebaja ja tema vanemate vahel toimusid, mistõttu on alusetu kaebaja väide, et vangla takistab tal kokku saada lähedastega. Kohtu arvates, kui kaebaja isa suudab sõidutada kaebaja ema kaks korda aastas Saku vallast Viru Vanglasse ja tagasi, ei ole eluliselt usutav, et mõni teine kord ei ole isa võimeline sõidutama kaebaja ema lähema bussipeatuseni, mis asub nende kodust vaid 3,5 km kaugusel või lähema rongijaamani, mis asub nende kodust umbes 12 km kaugusel. Tõendeid, millele tuginedes oleks võimalik nõustada kaebajaga, ei ole kohtule esitatud. Faktilised asjaolud, mille üle puudub vaidlus, kinnitavad, et vaatamata kaebaja isal tuvastatud keskmisele puudele, on ta terviseseisundi poolest võimeline isiklikku sõiduautot juhtima kordades kaugemale kui 3,5-12 km. Sellest tulenevalt möönab kohus, et kaebaja vanematel võivad kaebajaga kokkusaamistele jõudmisel tekkida objektiivsetest põhjustest tingitud keskmist laadi ebamugavused, kas vara ärkamise või ühistranspordi teenuste kasutamine, kuid ei ole võimalik asuda seisukohale, et mõistlikke pingutusi tehes ei oleks neil logistiliselt ja majanduslikult kaebajani jõudmine väga raske või võimatu.
20.8.Kaebaja õde
20.8.1.Kaebaja väitis, et õel on kolm last ja ta töötab kooliõpetajana, mistõttu ei ole tal töö ja perekonna kõrvalt aega tulla Jõhvi kaebajaga lühiajalisele kokkusaamisele. Kaebaja õde kinnitas haldusmenetluse käigus, et tema töötab õpetajana Kohila Gümnaasiumis ja on kolmelapseline ema. Tihti peale tööpäeva lõppu tegeleb õpilaste tööde parandamisega. Seoses sellega, et ta elab laste koolist ja oma töökohast umbes 8 km kaugusel ning Kohila ja Saku valdadel puudub ühistranspordiühendus, tuleb tal enamustel päevadel korduvalt lapsi Kohilasse trenni ja huviringi viia. Seoses sellega ei ole tal võimalust Jõhvis asuvasse Viru Vanglasse sõita, ehkki ta seda sooviks. Juhul, kui tema vend kannaks karistust Tallinna Vanglas, saaks ta koos lastega lühiajalistele kokkusaamisetele minna.
20.8.2.Kohus tuvastas, et kaebaja õel M. O on töökoht Kohila Gümnaasiumis ja ta töötab matemaatikaõpetajana. Tema elukohaks on Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Metsaveere. Naisel on hetkeseisuga kolm alaealist last, vanem neist on 16-aastane, noorem 8aastane. Naine on ametlikus abielus, mis on kehtiv. Haldusasja materjalidest ei ole näha tõendeid, et abikaasad elaksid lahus. Seega eeldab kohus, et kaebaja õde elab abikaasaga koos.
3-19-2035 Kohtule teadaolevatel andmetel on gümnaasiumi õpetajatel puhkepäevad laupäeviti ja pühapäeviti. Kaebaja õe poolt antud selgitustest on võimalik aru saada, et perekonnas on kasutusel liiklusvahendina sõiduauto. Majanduslikke raskusi ei ole välja toodud ega tõendatud. Kohtu tuvastatud andmetel on õel võimalik kaebajat külastada Viru Vanglas lühiajalisel kokkusaamisel muu hulgas laupäeviti ajavahemikul 13-15.00. Teekond autoga Saku vallast Viru Vanglani on umbes 2 tundi ja 10 minutit ühes suunas.10 Kohus on tuvastatud, et Saku valla elanikel on võimalik kasutada raudteeühendust. Seega, olemasolevate tõendite pinnalt ei näe kohus mitte ühtegi takistust selleks, et kaebaja õde ei saaks külastada kaebajat koos lapsega või üksi Viru Vanglas laupäeviti isiklikku transporti või ühistransporti kasutades. Vajadusel saab kaebaja õe abikaasa näiteks mõnel laupäeval nooremaid lapsi hoida. Seda saab kohtu hinnangul teha ka kaebaja õe vanem laps.
20.9.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et 19.03.2019 vastus taotlusele nr 6-10/6079-2 on õiguspärane toiming. Kuigi ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmist on vastustaja I põhjendatud 19.03.2019 vastuses taotlusele suhteliselt lakoonilisel, oli toimingu põhistamiskohustust täiendatud vaide edastamise otsuses, vaideotsuses ja vastustes kaebusele. Kohtupraktikas on sellisel viisil toimigu põhjendamine aktsepteeritav.
20.10.Kohtu hinnangul on vastustajad õigesti tuvastanud kõik kaalule võetavad ja asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, omistanud tuvastatud asjaoludele õige kaalu ja selle tulemusena on õigesti jätnud haldusmenetluses kaebaja taotluse ja vaidemenetluses kaebaja vaide rahuldamata ja ümberpaigutamise menetluse alustamata. Järgitud on menetlusnorme ja toimingu põhjendamiskohustusi. Halduskohtumenetluses ei leidnud kohus tuginedes kogutud ja uuritud tõenditele kaebaja väidetele kinnitust. Tuvastatud on, et kaebaja hoidmine Viru Vangla TJO-s on riskihinnangust tulenevalt põhjendatud, olukord ei ole muutunud halduskohtumenetluse ajaks ning kaebaja lähedastel on võimalus mõistlikult pingutades külastada teda Viru Vanglas. Seega, vastab kohtu arvates vaidlusalune toiming HMS § 3 lg-tes 1 ja 2, § 107 lg-tes 1 ja 2 ning § 108 lg-s 1 sätestatud nõuetele ehk esineb seaduslik alus kaebaja põhiõiguste piiramiseks ning selline piirang on proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
20.11.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, kuna esines TP § 10 lg 1 p 7 järgi imperatiivne alus kaebaja hoidmiseks Viru Vangla TJO-s ning 19.03.2019 seisuga oli võimalik ilma täiendava uurimiseta järeldada, et kaebaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse ei ole ilmselgelt põhjendatud, on ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmine 19.03.2019 vastusega taotlusele nr 6-10/6079-2 õiguspärane toiming. Kuna 19.03.2019 vastus taotlusele nr 6-10/6079-2 on õiguspärane toiming, millega ei riku kaebaja õigusi, ei ole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-s 1 sätestatud eeldusi kohustamisnõude rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kohustamisnõude rahuldamata.
21.Alternatiivne kohustamisnõue Kohus nõustub vastustajatega selles, et korraldada ümberpaigutamist kohaldades VangS § 69 lg-s 1 nimetud täiendavaid julgeolekuabinõusid ei ole õiguslikult võimalik. Kohus märgib, et kaebaja on korduvalt taotlenud kohtult viidates üksikvangistusest tulenevale kahjulikule mõjule
3-19-2035 tema tervisele esialgse õiguskaitse raames vajaliku abinõu kohaldamist. Seega ei välista kohus, et selline nõue võib olla provokatiivne. Kuna kohus ei rahuldanud kaebaja kohustamisnõuet vaadata tema ümberpaigutamise taotlus uuesti läbi, ei ole alternatiivsena esitatud kohustamisnõue paigutada kaebaja Tallinna Vanglasse ümber kohaldades VangS § 69 lg 2 p-s 1 ja 4 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid asjakohane ja lubatud sellel põhjusel, et menetlus ei ole jõudnud teise etappi, kus vastustaja II oleks sisuliselt otsustanud ümberpaigutamise üle. Sellest tulenevalt, jätab kohus kaebaja alternatiivse kohustamisnõude rahuldamata.
22.Vaideotsuse tühistamisnõue Kuna kohustamisnõue jäi rahuldama, puudub alus vastustaja II 27.09.2019 vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ja kaebaja ei ole sellele kaebuses viidanud. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus 27.09.2019 vaideotsuse tühistamisnõude rahuldamata. V
23.Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Seega esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus. Vastustajad ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. HKMS § 109 lg 1 viimasest lausest tulenevalt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
24.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, peab kohus põhjendatuks asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema õie nimesid initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.