Kriminaalasi nr 1-18-3715
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.05.2018.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Liis Landsmann
Prokurör
Natalja Vester
Kaitsja
Rein Laid
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: S.P, ik: XXX; elukoht: Xxxx; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht või õppeasutus: xxxx OÜ; kriminaalkorras karistatud 1-l korral (kehtivad karistused): 05.01.2015.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuulus 1 kuu 28 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ning katseajal kohustati järgima KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 02.03.2017.a. süüdistuses KarS § 121 lg 1, § 120 lg 1 järgi;
Süüdi tunnistada S.P KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. Süüdi tunnistada S.P KarS § 120 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 29.05.2018.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (29.05.2018.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.
S.P ’i süüdistatakse selles, et tema 01.03.2017 kella 22.30 paiku, olles alkoholijoobes (0,92 mg/l) Xxxxasuvas majas peksis Xxxxkäte ja jalgadega vastu keha, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti lõi S.P kaitseks välja astunud Xxxxkäega vastu huult, põhjustades kannatanule sellega füüsilist valu ja kehavigastusi (alumine huule kahjustuse, marrastuse paremal õlavarrel välimisel poolel, punetuse otsmiku piirkonnas). Seega pani S.P toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 01.03.2017 kella 22.30 paiku xxxx, ähvardas kannatanult Xxxxära võetud õhupüssiga Xxxx, sihtides sellega kannatanut umbes ühe meetri kauguselt. Samuti ähvardas S.P Xxxxsuusõnaliselt, öeldes kannatanule, et läheb koju, kus võtab päris relva ja laseb kõik maha, samuti lubas maja põlema panna. Kannatanu tundis hirmu oma elu pärast. Seega pani S.P toime tapmise ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga ei ole kahju tekitatud.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht S.P’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.P ’i karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõistetud karistustest lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: kinnipidamine 02.03.2017.a. ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 kuud 29 päeva vangistust. Kokkuleppe järgi, KarS § 74 lg 1, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui isik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.P’i katseajal: - mitte tarvitama alkoholi. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt S.P’ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 750 eurot. Väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava S.P ’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et S.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuulub S.P’ilt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2018.a. 750 eurot Kriminaaltoimiku andmetel muud menetluskulud püüdvad. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust ning mõista menetluskuludena välja sundraha summas 750 eurot. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas asitõendiks olnud õhkrelv Baikal on varasemalt menetleja poolt tagastatud S.P ’ile ja see tuleb jätta S.P’ile. Kogutud sõrmejäljed ja DNA-proovid on väärtusetud esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses ja need tuleb hävitada. 1 CD-plaat salvestistega (asub kriminaaltoimikus) on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.