Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-17327
Kohtuasi
Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu hagi X vastu dokumentide väljaandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.11.2024 hagist loobumise vastuvõtmise ja asjas menetluse lõpetamise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu (registrikood 80160290), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08.11.2024 määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas muutmata. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta X kanda.
4.Määrata kindlaks ja mõista Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu kasuks Xlt välja Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 180 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, v.a osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (resolutsiooni punkt 4, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).
2-23-17327 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu (hageja) esitas 07.12.2023 (täpsustatud 14.03.2024) Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi dokumentide väljaandmiseks.
2.Kostja palus 26.03.2024 vastuses hagile jätta hagiavaldus rahuldamata, kuna hageja pöördus kohtusse, esitamata kostjale eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud nõuet. Kostja esitas koos vastusega osa nõutud dokumente ja väitis, et osa hagis nõutud dokumente on hagejal olemas.
3.Hageja esitas 10.10.2024 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks ning palus jätta menetluskulud kostja kanda. Avalduse kohaselt esitas kostja 23.03.2024 hageja küsitud andmed ja arved. Hageja märkis, et tutvudes kostja poolt hagejale 23.03.2024 edastatud dokumentide ja 24.07.2024 esitatud vastusega, asus hageja seisukohale, et tema nõuded on rahuldatud (hageja sai nõutud raamatupidamisdokumendid ja andmed kätte).
4.Maakohus teatas kostjale hageja loobumise avalduse esitamisest ning määras kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostja ei esitanud hagist loobumise avalduse, sh menetluskulude jaotuse, osas seisukohta. Maakohtu määrus
5.Maakohus lõpetas 08.11.2024 määrusega menetluse seoses hagist loobumisega, tagastas hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, jättis ülejäänud menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 615 eurot ja märkis, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Maakohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Määruskaebus
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse kindlaksmääramise osas, ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohtu määrus on vastuolus TsMS § 168 lg-ga 6. Kostja võttis hagis esitatud põhjendatud nõude kohe õigeks ja selgitas kohtule, et ta oleks täitnud selgelt sõnastud nõude ka siis, kui hageja ei oleks kohtusse pöördunud. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited ja asjaolu, et nõudekirjas sõnastatud dokumentide loetelu erines hagis esitatud loetelust ning tegi menetluskulude jaotamise osas seadusega vastuolus oleva lahendi.
2-23-17327 Menetluse edasine käik
9.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on määrus jõustunud osas, milles maakohus võttis hagist loobumine vastu, lõpetas menetluse ja tagastas pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub või võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena oma eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.
14.Hageja esitas kostja vastu hagi dokumentide saamiseks. Hageja nõudis hagiavalduses ja selle täpsustuses kostjalt kui endiselt hageja raamatupidajalt kostja raamatupidamisregistreid, teenuste tarnijate esitatud algdokumente ja hageja liikmetele väljastatud arveid perioodil 01.01.2022–01.06.2023. Hageja tõi hagiavalduses esile, et nõutud dokumentide saamiseks pöördus hageja kostja poole kohtueelselt 02.10.2023 nõudega, kuid kostja pöördumisele ei vastanud. Vastuses hagile vaidles kostja hageja nõudele vastu, leides, et hageja ei esitanud enne kohtusse pöördumist selgelt sõnastatud dokumentide üleandmise nõuet ja seetõttu pöördus põhjendamatult kohtusse. Seejuures esitas kostja vastusele lisatud e-kirjadest nähtuvalt hagejale enamiku nõutud dokumentidest kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus leiab, et isegi olukorras, kus kostja ei täitnud hageja nõuet täies ulatuses kohtumenetluse ajal, ei saa nõustuda kostjaga selles, et hageja oleks pöördunud kohtusse põhjendamatult. Kuigi hageja nõudis kostjalt raamatupidamisdokumente kuni 01.06.2023, kuid kostja tööleping oli kostja avaldatu kohaselt lõppenud juba 02.05.2023, moodustab periood, mil kostja enam raamatupidaja ülesandeid ei täitnud, väikese osa hageja nõudest. Samuti tõi kostja esile, et teenusepakkujate arved on kostjal juba olemas. Samas aga saavutas hageja oma eesmärgi sellega, et pärast hagi esitamist esitas hageja raamatupidamisregistrid raamatupidamise seaduse § 9 tähenduses ja korteriühistu liikmetele väljastatud arved. Kostja ei vastanud hageja kohtueelsele pöördumisele ega esitanud omapoolseid selgitusi, vastuväiteid ega neid dokumente, mille ta esitas hagejale kohtumenetluse ajal. Seega oli kostjale antud võimalus vältida kohtumenetlust, kuid hageja saavutas oma eesmärgi alles kohtumenetluses.
2-23-17327
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et praegusel juhul tuli menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Viidatud säte eeldab, et kostja võtab hagi kohe õigeks, st kohus teeb õigeksvõtul põhineva otsuse, ning samuti seda, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ega võtnud hagi õigeks, maakohus ei ole praeguses asjas teinud õigeksvõtul põhinevat otsust ning ringkonnakohus järeldas eelnevalt, et kostja andis põhjuse hagi esitamiseks, kuna ei reageerinud kohtueelsele nõudele. Seega ei olnud alust TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks.
16.Eeltoodud asjaoludel saab lugeda, et kostja rahuldas hageja nõude ning menetluskulud sai TsMS § 168 lg 5 järgi jätta kostja kanda.
17.Kostja ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid menetluskulude rahalisele suurusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
19.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
20.Hageja 12.12.2024 taotluse kohaselt on talle määruskaebemenetluses õigusabiteenust osutatud kokku 2 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal määruskaebusega tutvumiseks, analüüsiks ja konsultatsiooniks kliendiga 1 tund ja määruskaebusele vastuse koostamiseks 1 tund. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihind 90 eurot (käibemaksuga).
21.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu mõistlik. Hageja esindaja tunnitasu vastab turuhinnale.
23.Hagejale osutatud õigusteenuse hinda saab pidada mõistlikuks tasuks. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 180 eurot (2 × 90) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
24.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
25.Määruskaebemenetluse menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
2-23-17327 millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.