Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kohtuotsuse legitiimsuse tulenevalt avalikkuse põhimõttest (vt 3-1-1-26-13, p 15). Seevastu kohtuasja uuel arutamisel (sh uue kohtuotsuse tegemisel) maakohtus ei ole kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisele erandit ette nähtud (vt 3-1-1-75-13, p 13). 4.3 Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 30. mai 2017 otsus osaliselt ning tühistatud osas saadeti kriminaalasi Harju Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks, siis pidanuks maakohus peale uue kohtuotsuse tegemist kohtuotsuse ka kuulutamata, kuid maakohus saatis otsuse süüdistatavale posti teel , kannatanule e-posti kaudu. KrMS § 269 lg 1 kohaselt ei ole süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest kohustuslik. Küll aga peab kohus süüdistatava kohtuotsuse kuulutamisele kutsuma ja tema soovil võimaldama tal kohtuistungil osaleda (KrMS § 269 lg 1 ja § 265 lg-d 1 ja 2). Jättes kohtuotsuse kuulutamata ja kohtuistungi pidamata, jättis kohus ühtlasi süüdistatava ilma võimalusest osaleda enda kohtuotsuse kuulutamisel. Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 4.4 Prokuröri ja kaitsja osas seadus KrMS § 269 lg 1 sätestatud erandit üldmenetluses ette ei näe. KrMS § 270 lg 1 kohaselt on prokurör kohustatud osalema kohtuistungil ja KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt üldisest kohtumenetlusest kohustuslik. Kohtuotsuse tegemine ja selle kuulutamine on kohtuistungi osad. Maakohus, jättes kohtuotsuse kuulutamata ja võttes sellega prokurörilt ja kaitsjalt ära võimaluse osaleda kohtuistungil kohtuotsuse kuulutamisel, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõ igust KrMS § 339 lg 1 p -de 3, 4 tähenduses. 4.5 KrMS § 341 lg 1 näeb üheselt ette ringkonnakohtule sellises olukorras kohustuse saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kuid kolleegium võttes arvesse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-75-13 p 17 toodud seisukohta, et pidades silmas kriminaalmenetluse senist kulgu (kriminaalasja saatmine juba teistkordselt tagasi maakohtule), aga ka seda, et T.P viibib 2016. aasta oktoobri st vahi all, et kriminaalasja menetlemisel tuleb arvestada kriminaalasja mõistliku menetlusaja nõudega (tegemist on üldmenetlusega, mistõttu ka kriminaalasja uus menetlemine toimuks üldmenetluse korras) ja asjaolu, et apellatsioonimenetluses tuvastatud menetlusõiguse rikkumised puudutavad üksnes maakohtu kohtuotsuse kuulutamist, peab kolleegium võimalikuks juhinduda KrMS § 341 lg -s 4 sätestatust ja saadab kriminaalasja maakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks KrMS § -s 315 ettenähtud korras. Seejuures tuleb maakohtul anda teada kohtuotsuse kuulutamise ajast kõigile kohtumenetluse pooltele, sh kannatanule ja tema esindajale.

tegemisel lahendatavate küsimuste kohta märgitut ega KrMS §-des 311 - 314 kohtuotsuse struktuuri kohta sätestatut. Uue otsuse tegemisel on menetlusese piiratud vaid selle küsimusteringiga, mida kõrgema astme kohus pidas vajalikuks uuesti käsitleda. Siiski peab kolleegium õigusselguse huvides mõistlikuks järgida kohtupraktikas vähemalt osaliselt juurdunud arusaama, et uus osaotsus tuleb seostada varem samas kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Maakohtul tuleb uue otsuse sissejuhatava osa lõpus muuhulgas märkida, et selles kriminaalasjas on 30. mail 2017 tehtud maakohtu otsus ja refereerida uue otsuse konteksti mõistmiseks vajalikus ulatuses selle resolutiivosa. Järgnevalt tuleb kajastada seda, millises osas maakohtu varasem otsus tühistati ja kriminaalasi uueks arutamiseks (uue otsuse tegemiseks) saadeti. Edasiselt - maakohtu uue otsuse põhiosas tuleb esitada T.P-le mõistetud karistuste ning RA tsiviilhagi rahuldamise põhjendused. Ja lõpuks - maakohtu uue otsuse resolutiivosas – tuleb formuleerida põhiosas sisalduvatele põhjendustele vastav menetlusotsustu s mõistetud karistuste ning RA tsiviilhagi kohta. 7.1 Arvestades asjaolu, et AP osas jättis Tallinna Ringkonnakohus 29. jaanuari 2018 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning selles osas on kohtuotsus jõustunud, siis ei ole vajalik uue otsuse tegemine AP osas, vaid ainult osas, mis puudutab T.P-d , arvestades küsimusteringi, mida kõrgema astme kohus pidas vajalikuks uuesti käsitleda. Seejuures märkis ringkonnakohus 29. jaanuari 2018 otsuses, et maakohus on rikkunud kohtulahendi põhistamise kohustust T.P -le mõistetud karistuste ja kannatanu Riine Airenne tsiviilhagi lahendamisel, mistõttu tuleb maakohtul uue otsus tegemisel analüüsida ka kohtuvaidlustes esitatud kaitseväiteid nende asjaolude kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.