Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

SÜÜDISTUS:

iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot ja mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Antista AS-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 24.11.2015 kell 17.12 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr xxx ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Endla 45 asuvas Tele2 Eesti AS-i Kristiine Keskuse esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 718,80 eurot ostu finantseerimiseks ning liitumislepingu mobiiltelefoninumbri kasutamiseks ja seeläbi varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Tele2 Eesti AS-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 30.11.2015 kell 12.48 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr xxx ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Euronics (Antista AS) Ülemiste Keksuse esinduses järelmaksuga ostumüügilepingu nr 783314 AS-iga LHV Finance mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 859,99 eurot ning kahe mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot tükk ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Antista AS-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 07.12.2015 kell 12.05 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Tammsaare tee 116 asuvas OnOff Eesti AS-i esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 1537818/96tl Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge+ maksumusega 799,00 eurot ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Kaupmehe Järelmaks OÜ-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 09.12.2015 kella 14.00 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 234/238 asuvas Klick Eesti AS Järve Keskuse esinduses, tegutsedes T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX ning esitledes ennast T.Lna, üritas sõlmida järelmaksuga ostu-müügilepingu Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 699,00 eurot ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kavatsemata lepingust tulenevaid kohustusi täita, kuid ei saanud kuritegu lõpule viia, kuna teenindaja tuvastas, et T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX on kehtetu, ning lahkus kaupluse esindusest. Järelmaksuga ostu-müügileping jäi sõlmimata ning kaup saamata. Samuti selles, et tema, 13.12.2015 kell 14.43 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OnOff Eesti AS-i Tähesaju esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 1538915/96tl Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge+ maksumusega 799,00 eurot ostu finantseerimiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Kaupmehe Järelmaks OÜ-le varalist kahju. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Tarmo Laasot selles, et tema 23.11.2015 kell 16.03, esitledes ennast Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Euronicsi (Antista AS) Lasnamäe Centrumi esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 775458 AS-ga LHV Finance eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 24.11.2015 kell 17.12, esitledes ennast Tallinnas, Endla 45 asuvas Tele2 Eesti AS-i Kristiine Keskuse esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu Tele2 Eesti AS-ga eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 30.11.2015 kell 12.48, esitledes ennast Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Euronicsi (Antista AS) Ülemiste Keskuse esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele

välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 783314 AS-ga LHV Finance eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 07.12.2015 kell 12.05, esitledes ennast Tallinnas, Tammsaare tee 116 asuvas OnOff Eesti AS-i esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 1537818/96tl Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 09.12.2015 kell 14.00, esitledes ennast Tallinnas, Pärnu mnt 234/238 asuvas Klick Eesti AS-i Järve Keskuse esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX, üritades sõlmida T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 699,00 eurot ostu finantseerimiseks kavatsemata lepingust tulenevaid kohustusi täita, kuid ei saanud kuritegu lõpule viia, kuna teenindaja tuvastas, et T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX on kehtetu, misjärel Tarmo Laaso lahkus kaupluse esindusest. Samuti selles, et tema, 13.12.2015 kell 14.43, esitledes ennast Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OnOff Eesti AS-i Tähesaju esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 1538915/96tl Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Tarmo Laasot selles, et tema 23.11.2015 kell 17.23 esinedes aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn asuvas Euronics’i (Antista AS) Lasnamäe Centrumi esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXX, ostis järelmaksuga kaupu, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema 24.11.2015 esinedes aadressil aadressil Endla 45, Tallinn asuvas Tele2 Eesti AS-i Kristiine Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXX, ostis järelmaksuga mobiiltelefoni ja sõlmis liitumislepingu mobiiltelefoninumbri kasutamiseks, allkirjastades seejuures lepingutele ja võltsides nendel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja teenuse ning vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema, 30.11.2015 esinedes aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Euronics’i (Antista AS) Ülemiste Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXX, ostis järelmaksuga kaupu, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema, 07.12.2015 esinedes aadressil Tammsaare tee 116, Tallinn asuvas Onoff Eesti AS-i esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluoa nr XXX, ostis järelmaksuga kaupa, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema, 13.12.2015 kell 14:43 esitledes ennast Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OnOff Eesti AS-i Tähesaju esinduses T.Lna ja esitades esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX järelmaksuga kaupa, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime dokumentide võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeitava kuriteo. Samuti süüdistatakse Tarmo Laaso’t selles, et tema 23.11.2015, esinedes aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn asuvas Euronics’i (Antista AS) Lasnamäe Centrumi esinduses T.L’na ja esitades

esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot ja mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot. Samuti selles, et tema 24.11.2015, esinedes aadressil Endla 45, Tallinn asuvas Tele2 Eesti AS-i Kristiine Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu ja liitumislepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides nendel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumente järelmaksu ja sideettevõtja teenuse saamiseks, eesmärgiga omandada kauba ja kasutada teenust ning vabaneda kohustusest selle eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 718,80 eurot ja telefoninumbri kasutusse. Samuti selles, et tema 30.11.2015, esinedes aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Euronics’i (Antista AS) Ülemiste Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 6s 859,99 eurot ja kahe mobiiltelefoni iPhone 6s ümbriste maksumusega 44,99 eurot/tükk. Samuti selles, et tema 07.12.2015, esinedes aadressil aadressil Tammsaare tee 116, Tallinn asuvas Onoff Eesti AS-i esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge maksumusega 823,90 eurot. Samuti selles, et tema 13.12.2015 kell 14. 43 esitledes ennast Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OnOff Eesti AS-i Tähesaju esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXX, allkirjastas T.L nimelt Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga järelmaksuga ostumüügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge+ maksumusega 799,00 eurot. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2.2 Harju Maakohus tegi uue otsuse 6. aprilli 2018.a Tarmo Laaso süüdistusasjas KarS § 203 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi. 2.3 Tallinna Ringkonnakohtu 9.mai 2018.a määrusega tühistati Harju Maakohtu 6. aprilli 2018. a otsus ja saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks ja otsuse kuulutamiseks samas kohtukoosseisus. 2.4 Harju Maakohus tegi 3. juuli 2018.a otsuse Tarmo Laaso suhtes KarS § 203 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi. Tarmo Laasole mõisteti karistuseks kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi 3 aastat vangistust. Tarmo Laasole mõisteti karistuseks KarS § 203 lg 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.2015 - 18.12.2015 (2 päeva). Kandmisele kuulub 4 aastat 5 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2016. Tarmo Laaso suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Sama otsusega lahendati ka R.A tsiviilhagiga seonduv.

APELLATSIOON:

Esmakordselt langetas kohus otsuse 30.05.2017. a., mille peale on Tarmo Laaso esitanud apellatsioonikaebuse, kuivõrd kohus pole otsuses põhjendanud karistuse määramist. Ringkonnakohus on menetlenud Tarmo Laaso apellatsioonkaebust ca 7 kuud ning saatnud seejärel kriminaalasja tagasi maakohtule põhjenduste lisamiseks. Maakohus ei ole uue otsuse tegemisel 06.04.2018. a. järginud ringkonnakohtu juhiseid ega põhjendanud Tarmo Laaso karistust rohkem kui ühe lausega, seega pidi taaskord isik kohtu menetluslike minetuste tõttu esitama apellatsiooni. Ringkonnakohus saatis kriminaalasja 09.05.2018. a. uuesti maakohtule samadel põhjustel ning lisaks veel ühe kohtupoolse menetlusliku minetuse - kohtuotsuse kuulutamiseta jätmise tõttu. Vaatamata eeltoodule, ei ole maakohus ka kolmandas otsuses Tarmo Laaso karistust põhjendanud, mistõttu on süüdistatav sunnitud tegema samadel asjaoludel juba kolmanda apellatsioonkaebuse. Seega, on kujunenud olukord, kus süüdistatav on viibinud põhjendamatult vahi all kohtu tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kaitsja asub seisukohale, et käesoleval juhul on menetluse mõistlik aeg möödunud. Esiteks, käesolevat kriminaalasja ei saa pidada õiguslikult keerukaks. Teiseks, süüdistatav on omalt poolt teinud kõik selleks, et uurimist kiirendada ning osutada uurimisel igakülgset kaasabi. Kolmandaks, süüdistatav on seisukohal, et menetlusaeg on ebamõistlikult pikk kohtu tegevuse tõttu. Kaitsja on seisukohal, et ringkonnakohtu poolt ca 7 kuuline apellatsioonkaebuse menetlemine, mis ei päädinud sisulise lahendiga, vaid kriminaalasja tagasisaatmisega maakohtusse, oli põhjendamatult pikk aeg. Neljandaks, arvestades, et 2,5 aasta möödudes on kriminaalasi jätkuvalt olukorras, kus võib-olla peaks ta tagasi saatma neljandat korda maakohtu menetlusse asja algusest peale arutamiseks (asja arutanud kohtunik on minemas pensionile), siis ei ole võimalik prognoosida, millal võiks käesolev kriminaalasi saada jõustunud lõpplahendi. Tulenevalt eeltoodust, on kaitsja seisukohal, et kriminaalmenetlus Tarmo Laaso suhtes tuleb lõpetada seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Igal juhul tuleks mittelõpetamisel kergendada seetõttu isiku karistust. Juhul, kui kohus asub kaitsjast teistsugusele seisukohale, siis esitab kaitsja alljärgnevalt alternatiivsed seisukohad. 3.3 Kaitsja on seisukohal, et Tarmo Laaso’le mõistetud karistus ei arvesta toimepandud teo raskust ja süüdistatava isikut. Kohus ei ole kahel korral järginud kõrgema astme kohtu juhiseid ning uuesti on jätnud täielikult põhjendamata, millistel alustel on jõutud kohtuotsuses märgitud järeldustele. Kohus mõistis Tarmo Laaso KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ning vastavalt KarS § 63 lg-le 1 mõistis karistuseks 3 aastat vangistust. Käesoleval juhul näeb raskeima karistuse ette KarS § 209 lg 2 p 1 – kuni viieaastase vangistuse. KarS § 203 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistis kohus Tarmo Laaso’le vangistuse 2 aastat 6 kuud. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest on maksimumkaristuseks samuti 5 aastat vangistust. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (3-1-1-63- 14). Kohus on mõistnud Tarmo Laaso’le prokuröri poolt taotletud karistuse, jättes põhjendamata, mille alusel on kujunenud kohtuniku siseveendumus karistuse osas. Kuigi kohus on märkinud otsuses ära, et süüdistatava puhul esinevad kergendavad asjaolud ning puuduvad raskendavad asjaolud, siis ei nähtu Tarmo Laasole mõistetud karistusest sellega arvestamist. Kohus viitab otsuses jätkuvalt, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab tagada vaid reaalne vanglakaristus. Samas, Tarmo Laaso on käesolevaks ajaks kandnud vanglakaristust juba ca 1,5 aastat, mis on sisuliselt 1/3 talle määratud vanglakaristusest, siis on selge, et karistus on selle ajaga oma eesmärki täitnud. Maakohus lisas põhjenduste osas vaid ühe lause, mille märkis, et arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi. Kaitsja on

seisukohal, et vastavate kaalutlustega arvestamine tuleneb seadusest ning nimetatud lause ei põhjenda Tarmo Laasole mõistetud karistust. Kohus on määranud Tarmo Laasole pikema vanglakaristuse tuginedes Tarmo Laaso poolt tekitatud kahju suurusele, kuid jätnud arvestamata asjaoluga, et vanglas puudub Tarmo Laasol võimalus tekitatud kahju hüvitamiseks. Veel enam, kohus on põhjendamatult seadnud kahtluse alla asjaolu, et Tarmo Laaso on leidnud endale ka potentsiaalse töökoha OÜ-s Fifty-Fifty, mille juhatuse liige kinnitas soovi sõlmida Tarmo Laaso’ga tööleping esimesel võimalusel. Riigikohus on asunud lahendis nr 3-1-1-70-16 seisukohale, et “varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga.” Vaatamata asjaolule, et Tarmo Laaso varasem karistus oli seotud liikluskuriteoga, on kohus kaitsjale arusaamatul põhjusel leidnud, et Tarmo Laaso puhul on tegemist isikuga, kelle puhul on uute kuritegude toimepanemise oht tavapärasest märkimisväärselt kõrgem. Kaitsja leiab, et kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta Tarmo Laasole karistuse määramisel karistuse vähendamise kasuks rääkivad asjaolud (puhtsüdamlik kahetsus, töökoha pakkumine, Riigikohtu praktika), mistõttu tuleb Tarmo Laasole mõista kergem karistus. 3.4 Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus suurendas KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskemat ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kohus on jätnud käesolevas kohtuasjas põhjendamata kohtuotsust olulises osas, s.o raskema karistuse suurendamises. Kohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks ei olnud Tarmo Laaso puhul arvestatud olemasolevaid kergendavaid asjaolusid ega kohaldanud KarS § 64 lg 1 teist alternatiivi. Tarmo Laaso on käesolevaks ajaks kandnud vangistust juba 1,5 aastat, vangistusest vabanemisel on tal olemas töökoht, samuti toetab eelpool nimetatud säte kohaldamist ka Tarmo Laaso puhtsüdamlik kahetsus. Seega kaitsja leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldada KarS § 64 lg 1 teist alternatiivi ning lugeda Tarmo Laaso puhul kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 3.5 Kaitsja on seisukohal, et tulenevalt käesoleva kohtuasja menetluse pikkusest ning iseloomust, on põhjendatud Tarmo Laaso tingimuslik vangistusest vabastamine. Kohtuasi on karistuse põhjenduste puudumise tõttu korduvalt saadetud teisest kohtuastmest esimesse, kuid karistuse põhjendused puuduvad ka 03.07.2018. a. tehtud otsuses. Tulenevalt eeltoodust, on kohtumenetlus veninud kohtu tegevuse tõttu, mis põhjustab käesoleval ajal Tarmo Laaso jaoks üha pikenevat vanglakaristust. Tarmo Laasole on mõistetud suurem karistus, kui talle inkrimineeritud kuriteo puhul tavaliselt mõistetakse ning veninud kohtupidamise tõttu on ta lõppkokkuvõttes sunnitud kandma pikema reaalse vanglakaristuse. Käesolevaks ajaks on Tarmo Laaso kandnud ära peaaegu kaks aastat reaalset vangistust, mis on oluliselt suurem šokivangistuse puhul mõistetavast karistusest ning arvestades Tarmo Laaso kuritegu ja kergendavaid asjaolusid, on täitnud oma eesmärki isiku mõjutamisel. Nimetatud asjaolu annab mõjuva põhjuse Tarmo Laaso vangistusest tingimuslikuks vabastamiseks. 3.6 Kannatanu R.A esitas käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 3762,39 eurot ning kohus mõistis Tarmo Laaso’lt tsiviilhagi välja täies ulatuses. Kaitsja on seisukohal, et tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud alltoodud põhjustel. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-1-1-60-07 märkinud, et: “Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise”. Käesolevaga ei ole kohtu poolt tuvastatud põhjuslikku seose

olemasolu Tarmo Laaso õigusvastase tegevuse ja kannatanud tsiviilhagis esitatud kulude vahel. Kannatanu poolt esitatud tõendid (6.08.2015 hindamisakt, 26.01.2016 salongi puhur, 14.01.2016 rihmapinguti ja hammasrihma komplekt, 14.08.2015 kassa sissetuleku order omanikuvahetuse eest, pangaväljavõtted auto remondi eest kantud summade kohta ajavahemikus 26.01-16.02.2016 ja liisinguandjale tasutud liisingumaksete eest) ei oma põhjuslikku seost Tarmo Laaso poolt põhjustatud kahjuga. Tõendite näol on tegemist sõiduki tavapärase hoolduse käigus tehtud kulutustega, mis ei suurenda sõiduki väärtust ega tõenda kahju suurust. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kannatanu on saanud kindlustuselt kahju hüvitise, mistõttu on kannatanu ainukeseks kahjuks tasutud omavastutuse summa 190 eurot. Tulenevalt eeltoodust, kaitsja leiab, et R.A tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt summas 190 eurot ning ülejäänud osas jätta rahuldamata. 3.7 Kaitsja leiab, et kuivõrd Tarmo Laaso puhul on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine mitte rohkem kui 50% ulatuses, kuivõrd teist süüdistatavat puudutavad õigusabikulud tuleb tema õigeksmõistmisest lähtuvalt jätta riigi kanda. Lisaks, on kannatanu õigusabikulud ebamõistlikult suured, arvestades asjaolu, et kannatanu osalemine piirdus vaid tsiviilhagiga, mille ta koostas iseseisvalt. KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3

ALUSEL:

Apellant pole KrMS § 2742 lg-s 1 toodud asjaolusid välja toonud ega põhjendanud, millest nähtub sellekohaste argumentide puudumine. Kannatanu esindaja soovib ka rõhutada, et kannatanu vara tahtlik hävitamine (auto süütamine ning selle põhjalik ettevalmistamine kogutud tõenditest nähtuvalt) no tellimustööna süüajalt ning selle isiku varjamine Tarmo Laaso poolt ning karistuõiguslikust vastutusest vabastamine on piisavad argumendid hindamaks toimepandud kuriteo raskust. Need asjaolud on ka menetlust mõjutanud, tõndamiskoormust suurendanud ja kannatanute jaoks keerukamaks muutnud. Lisaks sellele eksisteerib kindlasti ühiskonnas avalik menetlushuvi selliste süütegude avastamiseks ja isikute vastutusele võtmiseks. 4.2 Seoses kuriteo raskusastmega on Riigikohus lahendis 3-1-142-15 rõhutanud järgmisi põhimõtteid: „Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul kaaluda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. KrMS § 2742 lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus tuleb üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (3-1-1-14-14, p 660). Samas kui avalik menetlushuvi kaalub süüdistatava õiguste (tulevase) rikkumise ilmselgelt üles, tuleb kriminaalasi vaatamata mõistliku menetlusaja möödumisele siiski esimese või teise astme kohtule uueks arutamiseks saata. Sellisel juhul tuleb isiku õiguste rikkumine heastada muul viisil. (3-1-1-14-14, p 686) (p 67).“ Arvestades Tarmo Laaso ja tema kaasosaliste poolt toimepandud kuriteo raskusastet, ohtlikkust mitte ainult kannatanutele, vaid ka kaaskodanikele, kelle vara ja i kahjustamata vaid kortermajas elavate elanike kiire reageerimise tõttu, oleks põhjendamatu käesolevas staadiumis kriminaalmenetlust lõpetada mõistliku menetlusaja nõude rikkumise põhjusel isegi siis, kui menetlus oleks isiku suhtes teda puutuvalt kestnud ca 5 aastat. Kannatanu esindaja viitab siinkohal ka kohtupraktikas järjest enam rakendamist leidnud ja Riigikohtu poolt rõhutatud põhimõttele. Kriminaalmenetlus ei kuulu antud asjas lõpetamisele KrMS § 2742 lg 1 alusel, sest mõistliku menetlusaja nõuet pole rikutud. Edasine menetlus mahub antud kriminaalasjas kindlasti mõistlikku menetlusaega. 4.3 Apellant viitab ka apellatsioonis Tarmo Laaso kahetsusele toimepandud kuritegude suhtes. Kannatanu arvates on see vaide paljasõnaline ja süüdistatava senise käitumisega mittehaakuv. Maakohus on õigesti arvestanud Tarmo Laaso rolli antud süüteo toimepanemisel ja tema poolt kaassüüdlaste teadlikku varjamist olukorras, kus on ümberlükkamatult tõendatud, et kannatanu auto süütamises osales vähemalt 2 isikut. Seejuures jääb arusaamatuks apellatsioonis esitatud seisukoht, et olukorras, kus Tarmo Laaso on ära kandnud 1/3 mõistetud karistusest, on karistus oma eesmärgi juba täitnud. Apellant pole seda väidet millegagi sisustanud ega tõendanud. Asjaolu, et süüdistatav soovib kasutada seadusest tulenevat õigust ja taotleda karistuse kandmisest ennetähtaegset tingimisi vabastamist, ei lange kokku karistuse mõistmise ja selle läbi taotletava eesmärgiga. Kannatanu esindaja juhib veel kord kohtu tähelepanu asjaolule, et Tarmo Laaso varjab jätkuvalt ka kannatanu auto süütamise tellinud isikut ehk sisuliselt kuriteole kihutajat. Tarmo Laaso on teadlikult takistanud kõnesoleva su u teo kõigi asjaolude tuvastamist ja süüdlaste vastutusele võtmist ja karistamist. Kannatanu arvates peaks ringkonnakohus süüdistatava käitumise tähendust ja tagajärgi mõistma ka laiemalt tema süüteole hinnangut andes. Tarmo

Laaso tegevus koos kaasosalis(t)ega on kannatanu ja tema perekonna jaoks olnud äärmiselt hirmutav ja psüühilisi üleelamisi tekitav pikema aja jooksul, nende turvatunnet kuni käesoleva ajani riivav. Kannatanu tunneb selles olukorras jätkuvalt hirmu tema vara suhtes uute rünnakute või kahjustamise toimepanemisteks. Arvestades eeltoodut puudub põhjendatud alus maakohtu otsuse muutmiseks Tarmo Laaso mõistetud karistuse osas apellatsioonis esitatud põhjendustel. 4.4 Maakohus on piisavalt tõendeid hinnanud ja otsust motiveerinud. Kannatanule tekitatud kahju on tõendamist leidnud ja otseses põhjuslikus seoses Tarmo Laaso ja tema kaasosaliste tegevusega vara hävitamisel (auto tahtlikul süütamisel). Kohus on otsuses selgelt välja toonud, milliseid tõendeid on kohus uurinud ja hinnanud. Kannatanu arvates on kohus piisavalt analüüsinud apellandile KarS § 203 lg 1 järgi esitatud süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid ning teinud nendest lähtuvalt õiged ja põhjendatud järeldused süü tõendatuse osas. R.Atsiviilhagi aluseks olevaid õ endeid ja kahjunõude suurust on maakohus piisavalt analüüsinud otsuse lk 25-26. Süüdistuse aluseks olevad asjaolud on täielikult kokkulangevad kannatanu tsiviilhagiga seotud asjaolude ja tõenditega ning suunatud kuriteoga tekitatud „hüveolukorra taastamisele või heastamisele“. Kannatanu tsiviilhagi vastab KrMS § 381 lg 1 p 1 nõuetele ja tunnustele ning on kohtu poolt käsitletud tõenditega (otsuse lk 26) täielikult tõendamist leidnud. Kohus on õigesti tuvastanud, et R.Ale on tekitatud kahju summas 3762,39 eurot ning see on seotud Tarmo Laaso õigusvastase teoga. Tegemist on kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu on vahetult enne vara hävitamist Tarmo Laaso ja tema kaasosaliste poolt teinud vara hooldamiseks ja korrashoiuks täiendavaid kulutusi, mis on dokumentaalselt tõendatud. Neid R.A kulusid pole kindlustushüvitise maksmisel arvestatud. Seega on kannatanu kandnud kahju vara hävimise tagajärjel. Kahju (vara hävimine) on otseselt tingitud Tarmo Laaso ja temaga koos tegutsenud isikute tahtlikust tegevusest. Kannatanu hagi on põhjendatud ja maakohtu järeldused kooskõlas tõendite ja tuvastatud asjaoludega. 4.5 Kannatanu õigusabikulud on põhjendatud ja lähtuvad menetluse keerukusest ja tõendamiskoormusest. Kannatanu vajaduse õigusabi järele on tinginud eelkõige süüdistatava ja tema kaasosaliste tegevus ja kaitsepositsioon. Ebaõige ja asjakohatu on apellandi väide, et antud kriminaalasi polnud eriti keerukas ning kannatanu osalus piirdus vaid tsiviilhagiga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tarmo Laaso valis kaitsetaktika, mis oli suunatud faktiliste asjaolude varjamisele, moonutamisele ning teadlikule kohtu ja teiste menetlusosaliste eksitamisele. Seetõttu pidi ka kannatanu R.A kasutama oma õiguste kaitseks kvalifitseeritud õigusabi. Kannatanu pidi kandma märkimisväärset tõendamiskoormust tsiviilhagiga seotud asjaolude tõendamiseks asja kohtulikul arutamisel (sh nii süüdistatavate kui ka tunnistajate ja kannatanu küsitlemisel, mis nähtub kohtuistungite protokollidest). See eeldas KrMS § 381 lg 1 p1 mõtte kohaselt ka süüdistuse aluseks olevate asjaolude tõendamises osalemist ning süüdistatavate kaitseversiooni vaidlustamist, samuti põhjalike kohtuvaidluse teeside koostamist. Seetõttu on ka kannatanu õigusabikulud proportsioonis menetluse iseloomu, keerukuse ning töö mahuga.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5.1 Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule, milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis Tarmo Laasolt menetluskuluna välja kannatanu R.A menetluse käigus kantud õigusabikulud summas 4 454,80 eurot. Tallinna Ringkonnakohus 29. jaanuari 2018 otsusega tühistas maakohtu otsuse osas, mis puudutas Tarmo Laasole mõistetud karistusi ja R.A tsiviilhagi rahuldamist. Muus osas jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ning see on jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et selles osas esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuna Tallinna Ringkonnakohus on juba 29. jaanuari 2018 otsuses (p 16) selles küsimuses seisukoha võtnud (kd 3 lk 153) ning jätnud maakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonkaebust ei ole esitatud ning otsus on jõustunud. Seega käesolevas apellatsioonimenetluses ringkonnakohus selles osas taotlust lahendada enam ei saa, kuivõrd tegemist on jõustunud kohtuotsusega.

6.2 Käesolevas kohtuasjas tuleb kriminaalmenetlusaja kulgemise alguseks lugeda aeg, mil Tarmo Laaso oli kahtlustatavana kinni peetud, s.o alates 17.12.2015, seega süüdistatavat on käesolev kriminaalmenetlus mõjutanud juba rohkem kui 2,5 aastat. Nõustuda tuleb, et Tarmo Laaso õiguste riivet on ilmselgelt suurendanud ka asjaolu, et tema suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld ja vahistamine, kuid samas jätab kaitsja tähelepanuta asjaolu, et tõkendit vahistamine on kohaldatud põhjusel, et süüdistatav jätkas uute kuritegude toimepanemist, mistõttu on süüdistatava enda käitumine suurendanud õiguste riivet ning see ei ole etteheidetav menetlejale. 6.3 Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist mahuka kriminaalasjaga, vaid keskmise mahuga kriminaalasjaga. Kriminaalasi ei ole õiguslikult ega tõenduslikult keskmisest keerukam. Tegemist oli tavapäraste ja lihtsakoeliste kelmuste episoodidega, mille kohta tõendite kogumine ei ole olnud ajamahukas. Lisaks oli kahtlustus esitatud ka õiguslikust küljest lihtsas dokumendi võltsimises ja selle kasutamise episoodides. KarS § 203 lg 1 järgi esitatud süüdistuse näol oli tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga. 6.4 Kohtukolleegiumil tuleb nõustuda kaitsja kriitika maakohtu aadressil, kuivõrd kriminaalasi on saadetud kahel korral tagasi maakohtusse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Nõustuda ei saa kaitsja kriitikaga menetluse pikkuse osas ringkonnakohtus. Ebaõige on kaitsja seisukoht, et ringkonnakohus ei lahendanud seitsme kuu jooksul apellatsioonkaebust sisuliselt, vaid saatis asja maakohtule tagasi. Tallinna Ringkonnakohtu

Arvestades asjaolu, et Tarmo Laaso karistusandmed eelmise kuriteo kohta ei ole registrist kustutatud (kd 2 lk 142-150), siis oli maakohus õigustatud võtma aluseks need andmed Tarmo Laasole mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses. Karistuse mõistmisel Tarmo Laasole ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Tarmo Laaso pani talle inkrimineeritud kuriteod toime suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Seejuures jätkas Tarmo Laaso peale 13.12.2015 uue kuriteo toimepanemist, st ajal mil tema suhtes oli alustatud kriminaalmenetlust ning kohaldatud kergemat tõkendit. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab kohtule ilmekalt, et isiku jaoks võib olla tavapärane kuritegude toimepanemisele suunatud käitumismall, sh erinevate kuritegude. Vaatamata suhteliselt noorele eale on Tarmo Laasot juba varem kriminaalkorras karistatud. Arvestades Tarmo Laaso elukäiku ja talle varem mõistetud karistust oli vajalik Tarmo Laaso suhtes rakendada senisest rangemaid karistusmeetmeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud oma lahendites nr 3-1-1-13-11 p 9.1; 3-1-1-76-12 p 10, et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistused vastavad täielikult Tarmo Laaso süüle ning nende vähendamiseks puudub alus. 7.4 Apellant taotleb liitkaristuse mõistmisel lähtuda absorbtsiooniprintsiibist, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt asunud seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt 3-1-1-20-16). Kolleegium asub seisukohale, et liitkaristuse moodustamisel ei saa lähtuda absorbtsiooniprintsiibist, kuivõrd raskeim karistus ei ole vastav süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Seega on maakohus õigustatult kohaldanud karistuste osalise liitmise põhimõtet KarS § 64 lg 1 alusel, kuna toimepandud kuritegude arv on kindlasti selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Maakohus on liitkaristust suurendanud, kuni see vastas süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning kolleegium nõustub maakohtuga.

8.1 Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKK nr 3-1-1-40-04). Kolleegiumil tuleb märkida, et antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Tarmo Laaso suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 73 või 74 sätteid, ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Karistusest tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Tarmo Laaso suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, mistõttu Tarmo Laaso karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud. Seejuures väärib märkimist, et eelmine kuritegu, milles Tarmo Laaso mõisteti süüdi oli pandud toime üldkasuliku töö tegemise ajal (kd 2 lk 152), mistõttu on varem Tarmo Laasole antud võimalus enda käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud teha eelnevatest karistustest mingeid järeldusi ega õiguskuulekat elu elada. 8.2 Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses, kuid käesolevaks ajaks on süüdistatav viibinud vangistuses juba pea kaks aastat, mis ilmselgelt ei ole enam lühivangistus ega täida seega oma eesmärki. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Tarmo Laaso suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk ja seda põhjusel, et varasemalt on süüdistatav kandnud ära suhteliselt pikaajalise reaalse vangistuse. 8.3 Seoses apellatsioonis tooduga, et karistusest tingimisi vabastamist tuleb kohaldada ka põhjusel, et Tarmo Laasol on võimalus asuda tööle, tuleb märkida järgmist. Ainuüksi see, et Tarmo Laaso soovib asuda tööle ja tal on selleks võimalus, ei anna alust kohaldada KarS § 73 ega 74 sätteid. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistataval on olemas töökoht ja ta soovib asuda tööle. Ka ei ole vähetähtis, et senises praktikas on asutud seisukohale, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-80-04 (RT III 2004, 24, 262 ); 3-1-1-10-09 on märgitud, et KarS § 74 esimeses lõikes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

hindamisakt, suverehvide ja valuvelgede ost) vahel puudub põhjuslik seos, sest kannatanu R.A pidi osaliselt nimetatud kulutused kandma lepingu alusel ning osaliselt auto kasutamisest tulenevalt, mitte aga sõiduauto hävitamisest tulenevalt. Swedbank P&C Insurance AS hüvitas sõiduki Volvo V70 xxx omanikule Swedbank Liising AS-le tekkinud varalise kahju summas 8831,76 eurot, s.o sõiduki turuväärtus, millest olid maha arvatud omavastutus ja kindlustusmakse tasumata osad. Sõiduauto rehvid ja valuveljed on sõiduki oluliseks osaks TsÜS § 53 mõttes ning asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 2). Sõiduki turuväärtus koos selle oluliste osadega on hüvitatud juba vara omanikule Swedbank Liising AS-le, mistõttu ei saa nende topelthüvitamist nõuda. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kolleegiumi hinnangul tsiviilhagi täies ulatuses rahuldades eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kuna hageja poolt näidatud ja kolleegiumi poolt eelnevalt käsitletud kahju ei ole põhjuslikus seoses Tarmo Laaso õigusvastase teoga. 9.3 Swedbank P&C Insurance AS-i poolt sõiduki omanikule Swedbank Liising AS-le hüvitatud varalise kahju summast (8831,76 eurot), oli muu hulgas maha arvatud omavastutus 190 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kindlustuse omavastutuse summat poleks pidanud R.A tasuma, kui Tarmo Laaso õigusvastase tegevuse tõttu poleks toimunud kindlustusjuhtumit ehk sõiduauto hävimist. Seega on R.A omavastutuse tasumisega tekkinud kahju vahel põhjuslik seos Tarmo Laaso teoga, mistõttu on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel täidetud ja varaline kahju 190 eurot tuleb kannatanu kasuks süüdistatavalt välja mõista. Lähtudes eeltoodust tuleb tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2018 otsus osaliselt R.A tsiviilhagi summas 3762.39 eurot rahuldamise osas ning tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista Tarmo Laasolt välja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu R.A kasuks 190 eurot ning kannatanu R.A hagi summas 3572.39 eurot tuleb jätta rahuldamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). 10.2 Süüdistatava Tarmo Laaso kaitsja Mart Missik esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses osutatud kaitsetoimingute eest kokku 1012,50 eurot (koos käibemaksuga). Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid apellatsiooni koostamiseks kulutatud aeg (kokku 5 tundi) on ebamõistlik. Kolleegium osutab sellele, et kaitsja apellatsioon on kokku 9 lehel ning kaitsja argumendid põhinevad suures osas juba eelnevate apellatsioonimenetluses esitatud argumentidel ning lisatud on vaid uued põhjendused menetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Apellatsioonkaebuse õiguslik argumentatsioon ei ole keerukas. Valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 39.2). Antud asjas osutusid apellatsiooni väited osaliselt põhjendatuks ning kohtukolleegium rahuldas kaitsja apellatsiooni osaliselt. Arvestades kõike eelmärgitut, koostatud menetlusdokumentide sarnasust, loeb kolleegium valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks apellatsiooni koostamine 2 tundi. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga, kokku summas 562.50 eurot. Arvestades kõike eelmärgitut, tuleb Eesti Vabariigilt Tarmo Laaso kasuks välja mõista kokku 562.50 eurot. 10.3 Kohtukolleegiumi seisukoht kannatanu valitud esindaja tasu väljamõistmisel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, siis lasub kannatanul tekkinud apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise kohustus käesoleval juhul riigil. Kannatanu valitud esindaja on taotlenud Eesti Vabariigilt R.A kasuks 518 euro väljamõistmist apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks. Taotlusele lisatud arvelt nähtub, et õigusteenuse osutamine on seisnenud maakohtu otsusega tutvumises ja süüdistatava kaitsja apellatsiooniga tutvumises ja sellele vastuse koostamises. 10.4 Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid kulutatud aeg kokku (3 tundi 5 minutit) on ebamõistlik. Kolleegium osutab sellele, et esindaja vastus on kokku 7 lehel ning vastuses esitatud argumendid põhinevad suures osas juba eelnevas apellatsioonimenetluses esitatud argumentidel ning lisatud on vaid uued seisukohad menetluse lõpetamise osas seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Antud asjas osutusid apellatsioonivastuse väited osaliselt põhjendatuks. Arvestades kõike eelmärgitut, koostatud menetlusdokumentide sarnasust, loeb kolleegium valitud esindajale

apellatsioonimenetluses mõistlikuks kulutatud ajaks 1,5 tundi. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et esindaja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga, kokku summas 252 eurot. Arvestades kõike eelmärgitut, mõistab kolleegium Eesti Vabariigilt R.A kasuks välja 252 eurot apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.