Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Tallinna Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et Tallinna Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Tarmo Laaso enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Tarmo Laaso tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Tarmo Laaso ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Tarmo Laaso selgitas 08.03.2019 kohtuistungil, et Tallinna Vangla on koostanud iseloomustuse karistusregistri järgi. Avaldab, et on üle poole vanglakaristusest istunud kinnises tsoonis. Tal on vabaduses olemas seaduskuulekaks eluks vajalik töö- ja elukoht ning esimestel kuudel toetav perekond. Tööle asuks ta OÜ-sse Xxxx. Ta on vanglas viibitud aja jooksul mõistnud, mis sai valesti tehtud. Alkoholiga tal probleeme ei tekiks ning talle oleks võimalik määrata kriminaalhooldusega kohustusi. Ta on vigadest aru saanud ning ei korda neid. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal võib hinnata heaks, sest Tarmo Laasol puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav käesoleva vangistuse ajal hõivetegevuses osalenud ei ole, kuid seda ei saa kinnipeetavale endale ette heita, sest tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus jõustus alles 12.12.2018. Ka Tarmo Laaso vabanemisjärgseid elutingimusi võib hinnata heaks. Tarmo Laasol on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht emale kuuluvas korteris. Arvesse tuleb võtta sedagi, et kinnipeetaval on olemas toetav lähisuhtevõrgustik ning vabanemisjärgne garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx, mis peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Samas tõdeb kohus, vangla materjalidest nähtuvalt olid eelnevalt nimetatud asjaolud (elukoht, lähedased ning töökoht juhutööde näol, mis võimaldas isikul igapäevaselt toime tulla) kinnipeetaval olemas ennegi, kuid need ei hoidnud Tarmo Laasot ära kuritegusid toime panemast. Seega tuleb asuda seisukohale, et head vabanemisjärgsed elutingimused ei maanda kinnipeetavast lähtuvat riski. Kuna Tarmo Laaso on varasemalt pannud varavastaseid kuritegusid toime majanduslike probleemide tõttu, siis võivad tema puhul soodustada uute kuritegude toimepanemist ka äärmiselt suured võlanõuded (Tallinna Vangla andmetel on tasumata nõudeid summas 18 638,12 eurot). Tarmo Laaso ei viibi kinnipidamisasutuses esimest korda. Ajal, mil vangla edastas kohtule kinnipeetava materjalid, oli Tarmo Laasol veel kolm kehtivat kriminaalkaristust, kuid kohus peab arvestama, et käesoleval ajal kehtib nendest vaid üks. Tarmo Laaso pani kuriteod (võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju; 6 kelmuse episoodi; tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise; dokumentide võltsimise; võltsitud dokumendi kasutamise) toime suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning tema poolt tekitatud kahju suurus ei olnud väike. Kusjuures uue kuriteo toimepanemist ei takistanud ka tema suhtes kriminaalmenetluse alustamine, mis viitab, et Tarmo Laasol on kujunenud välja kuritegelikud käitumismustrid. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Tarmo Laaso käitumises ja suhtumises oleks käesolevaks ajaks toimunud olulisi positiivseid arenguid. Kinnipeetav tunnistab, et on kuritegusid pannud toime alkoholijoobes, kuid isik ise enda senist alkoholitarvitamise harjumust probleemiks

ei pea. Kusjuures alkoholiprobleemiga on Tarmo Laaso tegelenud ennegi (läbis varasema vangistuse ajal sõltuvusrehabilitatsiooni programmi „Eluviisitreening“), kuid eeltoodu ei hoidnud isikut ära alkoholijoobes uut kuritegu toime panemast. Samuti nähtub, et kinnipeetav ei ole senini suutnud leida lahendust, et hoiduda kuritegelikust käitumisest ning ta leiab kohati toimepandud kuritegudele õigustusi. Tarmo Laaso on kandnud temale mõistetud karistust juba alates 11.10.2016, kuid vangla hinnangul on Tarmo Laaso puhul uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt keskmisest suurem. Vanglaga sarnasel seisukohal on ka prokuratuur, kes ei toeta Tarmo Laaso tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus, võttes arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei pea võimalikuks asuda seisukohale, et tema karistuse eesmärk on täidetud juba rohkem kui kaks aastat enne karistusaja lõppu. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline, et kinnipeetav läbiks ka rehabiliteerivaid ning uue kuriteo toimepanemise riske maandavaid tegevusi. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.05.2019 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 29. märtsi 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 29.03.2019 kohtumäärus 1-16-11536 jõustus 23. mail 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.