Kriminaalasi nr 1-17-1919
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2018, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-1919
Kohtunik
Liivi Loide
Taotlus
Menetluskulude täitmise ajatamiseks
Taotluse esitaja
V.L isikukood XXX, asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, 51014, Tartu
Jätta rahuldamata V.L-i taotlus temalt Tartu Maakohtu 06.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1919 välja mõistetud menetluskulude täitmise ajatamiseks. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
V.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1919 KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V.L-i 07.-08.12.2016 eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 4 kuud 28 päeva vangistust. Kohus määras, et KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 4 kuud 28 päeva vangistust täitmisele, kui V.L ei pane 1-aastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud lisakohustust. V.L-ilt nõuti sisse menetluskuludena riigituludesse 793,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati tal menetluskulusid tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu vältel iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 66,15 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 22.03.2017. Tartu Maakohtu 07.09.2017. a määrusega pöörati V.L-ile mõistetud karistus täitmisele. Tartu Ringkonnakohtu 04.10.2017. a määrusega tühistati Tartu Maakohtu 07.09.2017. a määrus osaliselt, s.o täitmisele pööratud karistuse suuruse osas ning karistuse kandmisele ilmumise aja osas. Tühistatud osas määrati, et V.L-ile kuulub Tartu Maakohtu 06.03.2017. a otsusega mõistetud karistusest täitmisele 4 kuud 28 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 08.11.2017 ja süüdimõistetu asus karistust kandma 05.12.2017. 24.04.2018 saabus kohtule V.L-i taotlus täiteasja 047/2018/323 ajatamiseks täitenõude osas maksejõuetuse ja rahaliste vahendite puudumise tõttu. Süüdimõistetu põhjendas taotlust
1 (3)
asjaoluga, et ta viibib vabaduskaotusliku karistuse kandmisel ning tal puuduvad sissetulekud ja tööga kindlustatus.
Kohus leiab, et V.L-i taotlus menetluskulude täitmise ajatamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on 06.03.2017 kohtuotsusega andnud V.L-ile võimaluse tasuda temalt väljamõistetud menetluskulusid osade kaupa ühe aasta jooksul. Seega võttes arvesse süüdimõistetu majanduslikku olukorda, sh säästude puudumist ning vähest sissetulekut, ning väljavaateid paremaks resotsialiseerumiseks on kohus andnud süüdimõistetule juba võimaluse tasuda menetluskulusid pikema aja jooksul. Käesoleva ajani ei ole menetluskulude katteks toimunud ühtegi laekumist ning alustatud on täitemenetlus. TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Süüdimõistetu on taotluses märkinud rahalise kohustuse tasumist takistavaks asjaoluks eelkõige karistuse kandmise kinnipidamisasutuses, kus tema võimalused sissetulekut teenida on piiratud. Kohus nõustub, et vähene sissetulek või selle puudumine võiks olla mõjuvaks põhjuseks, miks V.L on objektiivselt võimatu rahalist nõuet täita. Pelgalt karistuse kandmine kinnipidamisasutuses selleks ei ole, sest süüdimõistetul võib olla ka muud vara, mille arvelt kohustusi täita. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et V.L asus karistust kandma alles 05.12.2017. a, mis tähendab, et ka poole aasta jooksul enne karistuse kandmisele asumist ei ole süüdimõistetu oma kohustust täitnud. Seega ei ole karistuse kandmine vanglas tegelikult tema maksekäitumist mõjutanud. Ajal, mil V.L viibis vabaduses, oli ta tööga hõivatud. Seda kinnitab süüdimõistetu nii 06.03.2017 kohtuistungil, kus arutati tema kriminaalasja kui 04.09.2017 kohtuistungil, kus arutati tema kohta esitatud erakorralist ettekannet, mille tulemusel karistus täitmisele pöörati. Seega oleks süüdimõistetu saanud vähemalt mingis osas oma kohustust täita. Asjaolu, et V.L ei ole seda teinud, näitab kohtu arvates tema ükskõikset suhtumist talle määratud kohustusse. Kuivõrd süüdimõistetu ei ole rohkem kui aasta jooksul asunud menetluskulusid tasuma, ei ole kohus veendunud, et ta seda ka edaspidi nõuetekohaselt teeks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V.L-i taotluse temalt Tartu Maakohtu 06.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1919 välja mõistetud menetluskulude täitmise ajatamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
2 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.