Liiklussüüteod

kontrollnõudeid. Lisaks määras kohus R.J-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse- mitte tarvitada alkoholi. 25.07.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Piret Avi erakorralise ettekande R.J-i kohta. Ilmnenud on asjaolud, mis takistavad R.J-i kriminaalhoolduse läbiviimist, hooldusalusega koostöö tegemist ja kohtu poolt määratud kohustuse- mitte tarvitada alkoholi täitmist. Lisaks eeltoodule on R.J 08.07.2017 toime pannud uue seaduserikkumise KarS § 424 järgi. Kriminaalhooldaja on R.J-ile esmakohtumisel ning registreerimiskohustuse täitmisel selgitanud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning kohustusi. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on R.J-iga toimunud 10 kohtumist, kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmist on kriminaalhoolduse käigus kontrollitud 9 korral, neist 3 juhul (17.04. tulemus 0,088 mg/l, 27.04. tulemus 1,03 mg/l, 08.07.2017 tulemus 1,06 mg/l) on tulemus osutunud positiivseks. Hooldusaluse selgituste kohaselt tarbis ta 16.04. alkoholi hambavalu leevendamiseks, 27.04. grillimise kõrvale ning 08.07. saunas, pärast mida asus isik juhtima mootorsõidukit ning pani toime uue KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalhoolduse perioodil on R.J olnud tööalaselt hõivatud- alates 10.05.2017 töötab xxxxxxxxxxxxxx-s katusetöölise ametikohal. R.J on süstemaatiline õigusrikkuja, tema suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav, omavastutus on madal ja alkoholi tarvitanuna võib isik toime panna uusi seaduserikkumisi. Võttes arvesse toimepandud kuriteo iseloomu, mis on seotud liiklusrikkumisega ning korduvaid alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi, taotleb kriminaalhooldusametnik R.J-i karistuse täitmisele pööramist. 04.09.2017 kohtuistungil tunnistas R.J, et ta on katseajal tarvitanud alkoholi, lisaks on ta jäänud vahele joobes mootorsõiduki juhtimisega, kuid kriminaalasja ei ole talle teadaolevalt alustatud. R.J selgitas, et ta oli tol päeval roolis, aga ei sõitnud, autol mootor ei töötanud. R.J kahetses juhtunut ja lubas ennast parandada, minna ravile ning esitada kohtule selle kohta tõendi. Väidetavalt on ta nüüd aru saanud, et ta ei tohi alkoholi tarvitada. Kriminaalhooldusametnik Piret Avi erakorralist ettekannet esindas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi, kes esitas kohtule indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millest nähtub, et 04.08., s.o pärast erakorralise ettekande kohtusse esitamist, on R.J taas tuvastatud alkoholijoove. R.J on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi, vähemalt neljal korral on rikkumised fikseeritud, ühel korral oli ta joobes autoroolis ja on algatatud kriminaalasi. Kriminaalhooldaja selgitas, et R.J-iga on peetud vestlusi alkoholi tarvitamise teemal, koostatud hoiatusi, kuid R.J-i käitumine ei ole muutnud. R.J-i suhtes tuleb karistus 5 kuud vangistust pöörata täitmisele.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud kohustuse järjepidev rikkumine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. R.J on kogu kriminaalhooldusperioodil suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistusse ning võimalusse seda vabaduses kanda. R.J oli teadlik

2 (3)

kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuetest ja kohustustest, mida tal täita tuleb. Samuti oli ta teadlik kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Vaatamata sellele on R.J süstemaatiliselt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mis on kaasa toonud ka uue tõsise rikkumise. Tegemist on analoogse süüteoga, mille eest on R.J juba karistatud. Väidetavalt kahetseb R.J oma käitumist ja soovib seda parandada. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta väidetavalt teinud vajalikud järeldused ja võtnud eesmärgiks tegeleda alkoholiprobleemiga, mis on peamiseks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Kohtul on põhjust selles kahelda, kuna vaatamata ka varem avaldatud kahetsusele, on R.J jätkanud alkoholi tarvitamist. Viimati tuvastati alkoholi tarvitamine 04.08.2017, mis on pärast käesoleva erakorralise ettekande esitamist. Seega objektiivse käitumise põhjal saab järeldada, et R.J tegelikult ei ole motiveeritud oma eluviisi muutma, mistõttu püsib tema puhul jätkuvalt oht uute süütegude toimepanemiseks. Kohus on seisukohal, et R.J-ile ei avalda mõju leebemad meetmed ja seega on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja ettepanek R.J-i mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.