Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2018, Tallinn
Kriminaalasja number
1-17-5456
Kohtukoosseis
Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola
Kriminaalasi
Artur Ovsjannikov süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 5, 6; § 184 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 201 lg 2 p.1, 4; § 274 lg 2 p 4; § 344 lg 1; § 345 lg 1 ja Dmitri Baranovi süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 5,6 ; § 199 lg 2 p 7, 9; § 201 lg 2 p 1,4; § 344 lg 1; § 345 lg 1järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. jaanuari 2018. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatava Artur Ovsjannikov’i kaitsja advokaat Toomas Pilt
Süüdistatav
Artur Ovsjannikov, isikukood: 38503250346; kodakondsus Eesti Vabariigi; emakeel vene keel; töökoht: ei tööta; elukoht: viibib Tartu Vanglas; karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust neist viimati: 04.11.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 415 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1a 3k 27p, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 7a 1k 23p, karistusaja algus 05.12.2008. Viru Maakohtu 14.01.2015.a määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni 28.01.2016. Vabanes Tallinna Vanglast 27.01.2015. Harju Maakohtu 17.02.2016 määrusega pöörati ärakandmata karistus 1aasta ja 1 päev vangistust täitmisele alates 22.03.2016. Tõkend: vahistamine alates 21.03.2017.a (kriminaalasjas nr 1-09-4205 pöörati karistus täitmisele, mida kandis kuni 23.03.2017.a).
Prokurör
Natalia Miilvee
Kaitsja
Advokaat Toomas Pilt
kaitsja
apellatsioon
kui
ilmselt
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
võtta auto ära, teda püüti sundida narkootikume Soome vedama ning ähvardati teda ennast ja tema lähedasi füüsilise vägivallaga. Eeltoodust tulenevalt kaitsja on seisukohal, et Artur Ovsjannikovi süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka IO eelneva käitumise ja tema ebaseadusliku tegevusega ja neid asjaolusid arvesse võttes oleks võimalik ka Artur Ovsjannikovile KarS § 114 lg 1 p 5 ja 6 järgi mõista kergem karistus. Kaitsja on seisukohal, et Artur Ovsajnnikovi puhul esinevad alljärgnevad karistust kergendavad asjaolud: 1) KarS § 57 lg 1 p 2 – süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus; 2) KarS § 57 lg 1 p 4 – süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 3) KarS § 57 lg 1 p 5 – süüteo toimepanemine ähvarduse ja sunni mõjul. Maakohus on oma otsuses arvesse võtnud ainult süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Ülejäänud karistust kergendavatele asjaoludele ei ole kohus eraldi hinnangut andnud. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Artur Ovsjannikovi suhtes on ainult võimalik saavutada karistuse eesmärki, mõistes talle liitkaristuseks 13 aasta pikkune tähtajaline vangistus. Kohus ei ole kaitsja hinnangul veenvalt põhjendanud, miks just selline mõistetud vangistusmäär on ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja hinnangul on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka oluliselt lühema karistuse mõistmisega. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 17.01.2018.a. otsus osaliselt Artur Ovsjannikovile karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistavale kergem karistus KarS § 114 lg 1 p 5, 6 järgi ning sellega seoses mõista ka KarS § 64 lg 1 alusel kergem liitkaristus.
seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on õigustatult leidnud, et A. Ovsjannikovi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on keskmisest suurem. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kaitsja poolt apellatsioonis välja toodud argumendid, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 p 4,5 tähenduses on paljasõnalised ega toetu maakohtu poolt hinnatud tõenditele. Ringkonnakohus märgib, et A. Ovsjannikovile inkrimineeritud raskeima kuriteoepisoodi KarS § 114 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 14-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Riigikohus on oma otsuses nr. 3-1-1-20-16 asunud seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Olukorras, kus A. Ovsjannikov on süüdi mõistetud kuritegude toimepanemises KarS § 114 lg 1 p 5, 6; § 184 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 201 lg 2 p.1, 4; § 274 lg 2 p 4; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning temale on mõistetud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus alla raskeima kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, on alusetu ning perspektiivitu rääkida süüdistatavale mõistetud liiga raskest karistusest. Kohtukolleegiumi veendumusel, maakohus on alla raskeima kuriteo koosseisu sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral A. Ovsjannikovi süü suurust ning karistust kergendavat asjaolu. Maakohtu lõppjäreldus A. Ovsjannikovile karistuse mõistmise osas ei kuulu seega süüdistatava kaitsja apellatsiooni alusel muutmisele.
allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.