Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

P.Z on olnud vangistuse jooksul hõivatud töötamisega. Lisaks eeltoodule on kinnipeetav osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes (sõltuvusega seotud), osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis ning joogas. 18.04.2016 – 18.04.2017 läbis P.Z sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib P.Z asuda elama aadressile xxxx, kus kinnipeetav elas ka enne koos vanaemaga. Käesoleval hetkel elab kõnealusel elamispinnal P.Z vend. P.Z on omandanud põhihariduse. Kinnipeetav tunnistab, et sooritas kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. Ta ei suutnud enne vangistust majanduslikult toime tulla. Väidetavalt isik otsis vabaduses tööd, kuid tal oli keeruline tööd leida. Vangistuse jooksul on P.Z töötanud ning ta töötab ka käesoleval hetkel. Kinnipeetava venna sõnul on P.Z tööle asumisest huvitatud. Samuti on P.Z võimalik taastada töövõimetuspension. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad vanaema ja vend, kellega suhted on väidetavalt head. P.Z elukaaslane suri xxxx. aastal ning nende laps elab sugulase juures. Varasemalt suhtles P.Z kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid väidetavalt pole tal praeguseks ajaks enam nendega kontakti. Kinnipeetav ei ole enda sõnul mõjutatav. P.Z on riskiva ja hoolimatu elustiiliga, sest kordab oma vigu ning ei ole õppust võtnud oma varasemast käitumisest. Alkoholi kuritarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Kinnipeetav tunnistab, et ta tarvitas varasemalt pidevalt alkoholi ning sattus ka tsüklisse. Praeguseks ajaks väidetavalt alkoholi ei tarvita, sest tervislik seisund ei luba. P.Z tunnistab, et võib alkoholijoobes olla agressiivne. Vangistuses on P.Z läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, sõltuvusrehabilitatsioonisektsiooni osakonna ning OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused. Narkootikumide tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus samuti olemas. Kinnipeetav tarvitab narkootikume alates 18. eluaastast. Enne vangistust tarvitas P.Z fentanüüli, kanepit, amfetamiini, heroiini, opiaate ning ka süstimise teel. Viimati karistati P.Z NPALS alusel 20.05.2015. Narkootikumide hankimine kuulus P.Z igapäevase tegevuse juurde. Kinnipeetav on motiveeritud tervise halvenemise tõttu narkootikumidest loobuma. P.Z on väga kehv silmanägemine, mistõttu ei saanud ta omandada eriala ega osaleda riigikeele õppes. Kinnipeetava käitumises on esinenud vägivaldsust. Ta tunnistab probleeme, kuid ei hinda seda alati objektiivselt ja otsib kiireid lahendusi. P.Z tunnistab, et ta on tihti impulsiivne ning ei mõtle tagajärgedele, kuid hiljem kahetseb. Vanglas on läbinud vestluse käitumise, elustiili ja kuriteo seoste osas. Kinnipeetava korduvad süüteod näitavad, et isik ei järgi ühiskonnas kehtivaid reegleid. P.Z on katseajal kolmel korral rikkunud seadust. Samuti on rikkunud käitumiskontrolli nõuet (ei ilmunud registreerimisele). Kriminaalhooldaja arvamus kinnitab eeltoodut. Vangla hinnangul on ohustatud avalikkus. Oht seisneb võõra vallasasja röövimises, kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul puudub regulaarne sissetulek ja isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta P.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, P.Z ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 23.03.2018 kohtuistungil selgitas P.Z, et vanglasse sattus ta enda rumaluse pärast. Tal oli pere ning laps ja abikaasa, kuid abikaasa suri. Kui seda ei oleks juhtunud, siis oleks tema elu kulgenud normaalselt. Ta tahaks saada vanglast välja, et näha oma tütart. Laps läks tal kooli esimesse klassi ning ta ei ole teda ammu näinud. Ta on läbinud kõik programmid. Sõltuvust tal enam ei ole ning vabaduses on tal olemas inimesed, kes teda toetavad. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.Z ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. P.Z on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga, ta osales sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ning läbis ka sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab kohtu hinnangul, et isik on valmis tegema pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud hea – kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning vabaduses ootavad teda lähedased, kellega suhted on väidetavalt head. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht P.Z siiski puudub. Kinnipeetaval on võimalus vabaduses saada sissetulekut töövõimetuspensioni näol, kuid eeltoodu ei garanteeri, et isik suudaks majanduslikult toime tulla. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et P.Z on huvitatud tööle asumisest, kuid kohtul tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et isik ei suutnud enne vangistust majanduslikult toime tulla ning sooritas kuritegusid materiaalse kasu eesmärgil, mistõttu suurendab töökoha puudumine oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise oht on kõige tõenäolisem muuhulgas olukorras, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et P.Z on oma sõltuvusega vangistuse jooksul tegelenud – isik läbis vangistuses sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ning läbis sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et isik on motiveeritud oma tervise halvenemise tõttu narkootikumidest loobuma ning isik kinnitas kohtuistungil, et sõltuvust tal enam ei ole. Kohus ei sea kahtluse alla P.Z motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolusid, et P.Z tarvitas narkootikume juba alates 18. eluaastast, tema igapäevase tegevuse juurde kuulus narkootikumide hankimine, lisaks tarvitas pidevalt ka alkoholi ning ta ise tunnistab, et võib olla alkoholijoobes agressiivne, siis tuleb alkoholi- ja narkootikumide tarvitamist pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

P.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib isik juba neljandat korda. Teda iseloomustab vigade kordamine, mis viitab, et isik ei suuda võtta oma varasemast käitumisest õppust. Käitumine on impulsiivne ning tegude tagajärgedele ei mõtle. Talle on varasemalt juba antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid isik ei teinud temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi ning rikkus korduvalt registreerimiskohustust. P.Z ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ilmestavad ka katseajal toime pandud väärteod. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul väärib tunnustust, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et P.Z oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kohtu hinnangul on P.Z puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik, tema poolt toime pandud kuriteod ning kuritegude arv. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu P.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2018 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 16. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 16.04.2018 kohtumäärus 1-15-10192 jõustus 07. juunil 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.