Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 28.02.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Ida-Harju

Harju Maakohtu 16.05.2017.a kohtuotsusega tunnistati N.P süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2, § 65 lg 2 alusel karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.05.2017.a ja lõpp on 09.12.2018.a. N.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud nelja korral ning tal on üks distsiplinaarkaristus. Vangistuses viibides on ta osalenud tööhõives ning hetkel omandab kutseharidust maastikuehituse erialal ning osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. N.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on avaldanud soovi vabanedes asuda elama korterisse aadressil xxxx, mis kuulub kinnipeetava isa sõnul kinnipeetava isale ning vanaisale. Mõlemad neist on andnud ka nõusoleku isiku antud aadressile elama asumiseks. Ametniku hinnangul on antud elukohta elektroonilise valve seade paigaldamine keeruline, kuid siiski võimalik, seda näitas ka viimati toimunud Elektroonilise valve kohaldamine perioodil 19.02.16 – 18.06.16.a. Garanteeritud vabanemisjärgset töökohta N.P ei ole. Isa ja vanaisa on vastavalt oma võimalustele valmis ka N.P vabaduses toetama, kuid materiaalsed võimalused selleks praktiliselt puuduvad. Kinnipeetava elukaaslane töötab ning on samuti valmis N.P toetama. N.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha N.P vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja ei nõustu vangla arvamusega. N.P on kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks olemas. Kinnipeetavat ootab perekond. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et N.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 10 kuud vangistust ning selle aja jooksul on aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Kinnipeetav on osalenud tööhõives, omandab hetkel kutseharidust ning osaleb sotsiaalprogrammis. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Kohus arvestab ka

kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholijoove ning kõik kuriteod on sooritanud alkoholijoobes. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab N.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka N.P , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb N.P hüvitada ka kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt, arvestades N.P varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus 45 eurot riigi kanda ning 45 eurot mõistab välja süüdimõistetult.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.