Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

-

KarS § 121 lg 1 järgi selle s, et tema, 20.03.2017 kella 14.00 paiku Tallinnas XXX asuva korteri koridoris lõi KH -le mitu korda rusikatega (ühes rusikas oli võtmekimp) vastu pead, vastu nägu ja keha piirkonda ning jalgadega vastu jalgu. Kui kannatanu jooksis laste magamistuppa, tuli K. Q ukse juurde, kus seisis kannatanu ja lõi kannatanule ühe korra rusikaga vastu kõhtu paremalt poolt ja pärast seda, kui kannatanu kukkus löögi tagajärjel põrandale, lõi K.Q kannatanule mitu korda rusikaga vastu pead. Kui kannatanu püüdis tõusta püsti, lõi K.Q talle rusikaga vastu pead, mille tagajärjel lõi kannatanu end peaga ära vastu narivoodit. Vahepeal K. Q kägistas kannatanut, tiris juustest, lohistas mööda tuba ja tõmbas juuksesalgu välja, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel tekkis kannatanul 20.03.2017.aasta isiku läbivaatuse protokolli kohaselt punetav laik vasakul põsel, kriimustused mõlemal käel ja peas juuste piirkonnas muhk. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõisteti K.Q süüdi selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi,

   







taas võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt 20.03.2017 kella 14.15 paiku varastas aadressil XXX, Tallinn asuvast korterist KH-le kuuluvat vara 195 euro väärtuses. Samuti tema, viibides 22.03.2017 kella 20.20 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus XXX asuvas XXX kuuluvas kaupluses XXX, võttis müügisaalist kaupa 79,38 euro väärtuses. Samuti tema, 04.05.2017 ajavahemikul kell 10:40 kuni 15:09, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Tallinnas, aadressil XXX asuva XXX hoovist halli värvi meeste jalgratta 2645SHS, väärtu sega 239 eurot. Samuti tema, viibides 03.05.2017 kella 13:33 paiku aadressil XXX, Kose alevik, Harju maakond, asuvas ja AS-le XXX kuuluvas kaupluses XXX, möödus kassast jättes tahtlikult tasumata kaupade eest kogusummas 160,34 eurot. Kaup ei ole kauplusele tagastatud. Samuti tema, 01.06.2017 ajavahemikul kell 12:00 – 16:00, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil nimelt Tallinnas, XXX lukustatud trepikojaga kortermaja keldrisse ja varastas JT-le kuuluvat vara 281 euro väärtuses. Samuti tema, 03.06.2017 ajavahemikul kell 15:58 kuni 16:33, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Kuressaare linnas, aadressil XXX asuvas, XXX OÜ-le kuuluvas kaupluses XXX kaupa, tekitades XXX OÜ-le varalist kahju kogusummas 848,09 eurot. Samuti tema, grupis koos N.K-ga , 30.07.2017 ajavahemikul kell 20:45 kuni 20:55, ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas, aadressil XXX asuva kaupluse XXX parkimisplatsile pargitud KL-le kuuluvasse ja AH kasutuses olevasse sõiduautosse Mazda, reg. nr XXXXXX, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis KL-le kuuluvat vara, tekitades KLle varalist kahju kogusummas 782 eurot.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust. Ta leiab, et maakohus on mõistnud temale 5 päeva pikema karistuse kui tegelikult olema peaks. Nimelt leiab apellant, et tema poolt tegemata 397 töötundi on arvestatud valesti vangistuseks. Maakohus on arvestanud, et aasta pikkus on 360 päeva ja saanud selliselt ärakandmata karistuse pikkuseks 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva. Tegelikult on aga aasta 365 päeva pikk ning seega on õige ümberarvestus 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva. Eelistungil leidis nõustus prokurör, et maakohus on väljunud kokkuleppest ja maakohtu poolt mõistetud karistus on 1 päeva võrra pikem, kui seda on kokkuleppes kokku lepitud. Kaitsja nõustus prokuröriga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Arutatavas kriminaalasjas alustati kokkuleppemenetlust kohtulikul arutamisel. Maakohus tegi kokkuleppemenetluses süüdimõistva kohtuotsuse, mis sisuliselt tähendab seda, et maakohus mõistab süüdistatavale ka kokkuleppekohase karistuse. Kui maakohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määraga, siis vastavalt KrMS § 250 lg- le 2 jätkab kohus menetlust üldises korras.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei oleks saanud maakohus kinnitada kokkulepet, mis oli sõlmitud prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel ning maakohus seda ka ei kinnitanud kohtuotsuses. Nimelt, kokkulepe oli sõlmitud järgnevas: KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale K.Q Ristmäele karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale Ristmäele karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel taotles prokurör lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuli kokkuleppe kohaselt suurendada uue uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise Pärnu Maakohtu 23.01.2017 poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 37 päeva võrra ning liitkaristuseks lugeda 2 aastat 4 kuud 37 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda 17.08.2017. Kohtukolleegiumi hinnangul ei vasta üksikkaristuse määr 1 aasta ja 37 päeva ning liitkaristus e määr 2 aastat 4 kuud ja 37 päeva seaduse nõuetele. KarS § 67 lg 1 sätestab tähtajalise vangistuse kestuse mõõtühikutena aasta, kuu ja päeva. See norm peab silmas, et vangistust mõistes arvestab kohtunik 12 kuud ümber aastaks ja 30 päeva kuuks. KarS § 45 lg 1 määrab tähtajalise vangistuse alammääraks 30 päeva. Seega vastab karistusseadustiku kontekstis ühele kuule 30 päeva ja seda tuleb võtta arvesse KarS § 67 lg 1 tõlgendamisel, arvestades 30 päeva ümber üheks kuuks. Sama põhimõtet rakendatakse ka üldkasuliku töö tundide arvutamisel ja loetakse, et 30-päev asele vangistusele vastab 30 tundi tööd (3 -1-1-68 -15). Samamoodi nagu Riigikohus viidatud otsuses leiab, et kohus ei saa mõista karistuseks nt 445 päeva vangistust, ei saa karistuseks mõista ka 37 päeva vangistust. 37 päeva vangistust on eeltoodud selgituse põhjal 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Viidatud lahendis on Riigikohus ka selgitanud, miks üldkasuliku töö täitmisele pööramisel, milleks on ka KarS prg 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine, arvestatakse 360 tundi ümber üheks aastaks (12x30=360). Sellega on ümber lükatud ka süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud võide, et temale on tehtud 5 päevaga liiga. Maakohus on oma otsuses ümberarvestused vastavalt seadusele ja Riigikohtu poolt antud selgitustele teinud ja maakohtu otsuse resolutiivosa on selles osas veatu. Samas on aga maakohtu poolt mõistetud karistus süüdistatava olukorda kokkuleppega võrreldes raskendanud e maakohus, väljudes kokkuleppe piiridest, on rikkunud kokkuleppemenetluse reegleid. Kokkuleppemenetluse reeglite kohaselt saab maakohus teha süüdimõistva kohtuotsuse ja mõista süüdistatavale karistuse, mis vastab kokkuleppes ettenähtud karistuse määrale e pikkusele. Prokurör on kokkuleppekohaselt nõudnud süüdistatavale karistust ja väljendanud selle ühte osa üle 30- päeva pikkusena e 37 päeva arvestusega, et nii on süüdistatavale soodsam. Nimelt, kui arvestada, et karistuse aja algus on 17.08.2017, siis karistuse viimane täispikkuses kuu langeb detsembrikuule, mis on 31 päeva pikkune. Kui alates 18.detsembrist 2019 e järgmisest päevast, kui süüdistataval on kantud 2 aastat ja 4 kuud karistust, lugeda 37 päeva edasi e karistuse lõpuni, on karistuse lõppkuupäevaks 23.jaanuar 2020. Maakohtu poolt mõistetud 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva lõpeb aga 24.jaanuaril 2020 2 17.jaanuaril saab täis 2 aastat ja 5 kuud ja 24 jaanuaril 2020 kogu karistus e 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva. Seega on maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistusmäär, mis on 1 päeva võrra pikem kui kokkuleppes. Kui karistuse lõpp „venib“ päeva võrra kaugemale, on tegemist pikema karistusmääraga kui

kokkuleppes. Antud olukorras on 1-päevane vahe tingitud sellest, et Riigikohtu poolt toetatud tähtaegade arvutamine toimub vangistuskuude ja vangistusaastate puhul erinevalt Gregoriuse kalendriaastast ja kalendrikuust ja vastavalt KrMS § 171. Kui kalendriaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31 . detsembril, siis vangistusaasta, mis algab

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.