Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-17-9966 Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Teistel menetlusosalistel määruskaebuse esitamise õigus puudub.

PROKURÖRI TAOTLUS

Sander Kasepalule on esitatud süüdistus selles, et tema tungis 01.01.2016 öösel kella 03.00 paiku Haapsalu linnas Suur-Lossi 14 Vana Kino klubis kallale T L-le, kelle lõi ühe korra käega näkku, millega põhjustas kannatanu T L-le füüsilist valu ning vähemalt neli nädalat kestnud mitteeluohtliku tervisekahjustuse, s.o. vasaku sarnaluu nihkega murru, põskkoopa eesseina ja silmakoopa põhja murru, nahaaluse verevalumi vasaku silma alalaule koos pehmete kudede tursega. Sellise tegevusega pani ta toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 1 järgi. KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik- rahaline karistus ning vangistus ühest kuust viie aastani. Sander Kasepalu süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. Tegemist ei olnud mitte peksmisega, vaid ühekordse löömisega. Käesolevaks ajaks on kannatanu luumurd ka paranenud. Kuritegu pandi toime süüdistatava poolt alkoholijoobes peo käigus, millele eelnes sõnavahetus ja tüli erinevate peol olnud isikute vahel. Tegemist ei olnud kavatsetult toimepandud kuriteoga, vaid alkoholi tarvitamisest tingitud olukorra vale hindamisega, läbimõtlemata käitumisega ja liigse jõu kasutamisega. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg - peaaegu kaks aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav uusi süütegusid toime pannud. Tegemist on varem väärtegude ja kuritegude eest karistamata isikuga. Ta töötab * ning omab piisavat sissetulekut, et hüvitada kannatanule mittevaraline kahju ja kriminaalmenetluse kulud. Karistust kergendava asjaoluna esineb leppimine kannatanuga, kes on lepitusmenetluse käigus süüdistatavaga leppinud ja nõus kriminaalasja lõpetamisega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna tegemist isikuga, kes on varem karistamata, nüüdseks kannatanuga leppinud, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike ning avalik menetlushuvi puudub. Pärnu Maakohus saatis lepitusmenetluse rakendamise määrusega süüdistatava Sander Kasepalu ja kannatanu T L lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Z Ö poolt koostatud lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on 07.12.2017 ja 11.12.2017 allkirjastatud lepituskokkulepe. KrMS § 2032 lg 3 alusel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on T L ja Sander Kasepalu nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja on sõlminud lepituskokkuleppe, millega leppisid kokku leppimise tingimustes. Lepituskokkuleppe kohaselt on Sander Kasepalule ja T L-le tutvustatud KrMS § 2031 lg 5 sätestatut ja nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui Sander Kasepalu ei täida talle kohtu poolt pandud lepituskokkuleppe tingimusi. Lepituskokkuleppe kohaselt peab Sander Kasepalu hüvitama T L-le mittevaralist kahju 4000 eurot hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks järgmiselt: 15.01.2018 700 eurot, 15.02.2018 700 eurot, 15.03.2018 700 eurot, 15.04.2018 700 eurot, 15.05.2018 700 eurot, 15.06.2018 500 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuluks riigi õigusabi osutamise eest makstud kaitsjatasu kokku 384 eurot ning kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, kokku 468 eurot. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 2031 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult:

1-17-9966 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus Sander Kasepalu suhtes leppimise tõttu. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Sander Kasepalule kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse koostamisest täita lepituskokkuleppe tingimusi: 1)Sander Kasepalu hüvitab kannatanu T L-le kannatanu arveldusarvele nr * * kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju 4000 eurot igakuiste maksetena hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks järgmiselt: 15.01.2018 700 eurot, 15.02.2018 700 eurot, 15.03.2018 700 eurot, 15.04.2018 700 eurot, 15.05.2018 700 eurot, 15.06.2018 500 eurot, 2)hüvitada kriminaalmenetluse kulu kokku 468 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 2031 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS § 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 2031 lg 1 sätestatud aluseid, mis keelaks eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise, ei esine. Kohtule on esitatud lepituskokkulepe /tl 29-30 I kd/, mille kohaselt kannatanu ja süüdistatav on leppinud ning süüdistatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kokku on lepitud, et S.Kasepalu kohustub hüvitama kannatanu T.L-le tekitatud füüsilise ja moraalse kahju makstes 4000 eurot kuue kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Lepitaja poolt koostatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest /tl 28, 30 I kd/ selgub, et lepitaja on kohtunud eraldi süüdistatava ja kannatanuga, mõlemale on selgitatud lepituse olemust ja lepitusmenetluse käiku, eesmärki. Kannatanu esitas lepitustingimuse, et S.Kasepalu kohustuks hüvitama kuue kuu jooksul talle igakuiste maksetena kuriteoga tekitatud füüsilise ja moraalse kahju 4000 eurot. Lepitaja tutvustas süüdistatavale kannatanu lepitustingimust, süüdistatav nõustus lepitustingimustega. Pooled allkirjastasid lepituskokkuleppe eraldi. Lepitaja tutvustas kokkuleppe sisu, lepitaja poolt järelevalve teostamise õigust ja võimalust uuendada kriminaalmenetlus juhul kui lepituskokkulepet rikutakse. Toimus allkirjastamine. S.Kasepalu on karistamata isik /tl 140 II kd/. Kuriteosündmusest on möödunud 2 aastat, süüdistatav uusi süütegusid toime ei ole pannud. Kannatanu jaa süüdistatav on leppinud. Süüdistatav o nõustunud kannatanu poolt seatud lepitustingimusega – hüvitada talle kurteoga tekitatud kahju. KrMS § 2031 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Sander Kasepalu on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustunud määratavate kohustustega /tl 32-35 I kd/. Kohus leiab, et S.Kasepalu`le tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel panna lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustus – hüvitada kannatanule kahju. KrMS § 2031 lg 5 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 2031 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud seisukohtadega ja seega on kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused olemas. Tõkendit kohaldatud ei ole. Menetluskulud. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A.Küünemäe S.Kasepalu kaitsmise eest kohtueelses

1-17-9966 menetluses makstud tasu 192eurot /tl 192-196 II kd/, tasu kohtumenetluses 192 eurot /tl 19-23 I kd/, kokku 384 eurot. Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on isiku ekspertiisi (akt nr 16E-LäI0068 15.09.2016) tasu 84 eurot /tl 131 II kd/. Kokku menetluskulud 468 eurot. S.Kasepalu on andnud nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulu 6 kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest. Kohus sellise kohustuse menetluse lõpetamisel S.Kasepalu`le ka paneb. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 2031 lõikest 1, 3, 5 ja 7 kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus Sander Kasepalu suhtes lõpetamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.