Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

08.12.2017

koht

Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

1-10-11096

Kohtunik

Anne PALMISTE

Taotlus

A.H taotlus täitemenetluse nr.066/2012/2571 ajatamiseks A.H sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, registrijärgne elukoht xxx, kannab karistust Viru Vanglas alates 25.10.2016-25.06.2020, töökoht puudub Jätta A.H taotlus rahuldamata.

Taotluse esitaja

RESOLUTSIOON

Käesolevale määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Viru Maakohtu 28.09.2011 otsusega nr.1-10-11096 tunnistati A.H süüdi lühimenetluses KarS §199 lg.2 p.4 – §25 lg.1, 2 järgi ja karistati KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.1, §68 lg.1 alusel vangistusega 10 kuud. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud, mille kestel pidi süüdimõistetu järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Sama otsusega mõisteti A.H-lt välja sundraha summas 471,03 eurot ja mille tasumine määrati ositi 10 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 06.10.2011. A.H ei tasunud temalt väljamõistetud sundraha ning Narva kohtutäitur Andrei Krek algatas tema suhtes 28.09.2011 täitemenetluse nr.066/2012/2571. A.H esitas 28.11.2017 Viru Maakohtule taotluse, milles palub ajatada täitemenetlus nr.066/2012/2571 üheks aastaks. Taotluse kohaselt kannab ta karistust vanglas, mistõttu on väga keeruline tasuda välja mõistetud menetluskulusid. Tal on n.ö. vabanemisfond, kuhu kogub raha, et vabanemisel leida elamispind, osta riideid ja toiduaineid nii kaua kui leiab tööd ja saab esimese töötasu. Novembris suri tema ema, kes maksis ka ühiselamu toa eest. Praegu ei maksa selle eest keegi, sest rohkem sugulasi tal ei ole.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §424 võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §423 järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Täitemenetluse seadustiku §45 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Maakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole A.H taotlus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. A.H soovib tasuda kohtuotsuse nr.1-10-11096 alusel väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul. Karistusregistri andmetel kannab A.H alates 25.10.2016 kuni 25.06.2020 karistust vanglas. Kohus leiab, et taotluses ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid menetluskulude tasumise ajatamiseks. Asjaolu, et A.H kannab vanglakaristust, tema ema on surnud ning tema materiaalsed võimalused menetluskulude tasumiseks on piiratud, ei tähenda, et kulude sissenõudmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kinnipeetav on ise enda kriminaalse käitumisega tekitanud olukorra, kus temalt on välja mõistetud menetluskulud. Kuna riik on kandnud kriminaalmenetluse käigus tekkinud kulud, tuleb nende hüvitamisel arvestada ka sissenõudja huvisid. Käesoleval juhul ei nähtu kinnipeetava taotlusest selliseid asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist mõjuvate põhjustega KrMS § 424 mõttes ning A.H esitatud taotlus täitemenetluse ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ja Kriminaalmenetluse seadustiku §423, §424, §431, §432 lg.1, §383, §384, §386 ja §387.