lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-7207/23

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-7207/23
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Kuulutamise aeg
06.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1106
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-7207/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-7207

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Toomas Pusi süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 4, 5 ja 200 lg 2 p 4, 6, 8 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. novembri 2017 otsus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Toomas Pusi (IK 39501282233) kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijev, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Toomas Pusi kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon Viru Maakohtu 7. novembri 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-17-7207 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus

1.Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega tunnistati Toomas Pusi süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ning KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel loeti liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
1.1.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust.
1.2.KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Viru Maakohtu 18.11.2014 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse – 2 aastat vangistust – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 4 kuud vangistust. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud ajavahemik 07.04.-

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4258/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

24.04.2016, s.o 18 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 25.04.2016. Apellatsioon

2.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Pusi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb kergemat karistust, s. o KarS § 64 lg 1, 3 alusel lugeda liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra ning saadud karistusele – 3 aastat 4 kuud vangistust – liita kandmata karistus – 2 aastat vangistust, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus on liiga range, kuna T. Pusil on mitu karistust kergendavat asjaolu ja karistust raskendavaid asjaolusid tema suhtes ei esine. Röövimise käigus ei tekitanud ta kellelegi kehavigastusi ja ei varjanud oma nägu. T. Pusi ei ole varem röövimisi toime pannud. Tema süü ei ole nii suur, et selle eest karistuseks 8 aastat vangistust mõista. Need asjaolud annavad alust mõista karistust tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Mida varem T. Pusi vanglast vabaneb, seda rutem saab ta asuda tsiviilhagisid hüvitama. Ringkonnakohtu seisukoht
3.Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
4.Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07 p 13).
5.Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16 p 11).
5.1.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb sellist eksimust eitada, sest maakohus on T. Pusile karistust mõistes seda igakülgselt motiveerinud (otsuse lk 22-23). Mingeid materiaal- või menetlusõiguslikke rikkumisi ringkonnakohus karistuse mõistmisel ei tuvastanud.
5.2.Maakohus arvestas karistust mõistes, et T. Pusi on kõik talle antud asjas süüks pandud kuriteod toime pannud katseajal. Varem on teda 5 korda kohtulikult karistatud nii varavastaste kui vägivallakuritegude eest, samuti on teda 7 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest. Karistust kergendavad asjaolud on kahetsus ja süü täielik tunnistamine. Tema tegevuses ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Süü suuruse hindamisel arvestati asjaolu, et ta pani noaga -2-

ähvardades toime 2 röövimise episoodi, kuid seejuures kannatanutele raskeid tagajärgi ei põhjustatud. Karistuse preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast lähtudes on põhjendatud röövimise sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksema, s.o 8 aastase vangistuse mõistmine, millega on hõlmatud ka varguse eest mõistetud 2 aastane vangistus. Kuna kuriteod on toime pandud katseajal, siis tuleb moodustada liitkaristus.

5.3.Kohtuistungi protokollist (IV kd lk 22) nähtub, et prokurör taotles sellist karistust nagu maakohus seda ka mõistis. Kaitsja palus mõista kergema karistuse võrreldes prokuröri poolt taotletuga. Seega poolte seisukohad karistuse osas olid maakohtule teada.
5.4.Maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on vastavad põhjendused toodud maakohtu otsuse lk 22 ja ringkonnakohus nõustub nendega. Seejuures on käsitletud süü suurust, röövimiste toimepanemise tehiolusid, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning põhjendatud, miks karistus mõisteti veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Seega kõiki apellatsioonis toodud väiteid on juba maakohus käsitlenud.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus - mõista kergem karistus - perspektiivitu.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
8.Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Aarne Sarjas

-3-

/allkiri/ Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium