Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 02.11.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 17.03.2016. a kohtuotsusega tunnistati J.N süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 11 kuud ja 28päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 04.07.2016. a ja lõpp on 03.03.2019. a. J.N kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses osales eesti keele A1 kursustel, kuid katkestas õpingud ning osales sotsiaalprogrammis „Võida“. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. J.N kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga oma tütrele kuuluvas korteris ning tütar on nõus J.N vabanemisjärgselt ka toetama. Kuid isikul puudub kindel vabanemisjärgne töökoht ning talle oli enne vangistust määratud töövõimetuspension. J.N taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ja asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta J.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna isik soovib tegeleda oma alkoholiprobleemiga ning vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on probleemid tervisega, mida ta soovib lahendada. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J.N võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.N isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Nii varasemalt kui ka praegu on ta karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Kuriteo soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses J.N osales eesti keele A1 kursustel, kuid katkestas õpingud ning osales sotsiaalprogrammis „Võida“. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Vabanemisjärgselt on tal võimalik elama minna oma lähedaste juurde Kohtla-Järvele, kuid vabanemisjärgne töökoht tal puudub. Isikule on enne vangistust määratud töövõimetuspension. Vanglamaterjalide kohaselt J.N on korduvalt karistatud vägivaldsete kuritegude eest, kordab oma vigu ning ei lahenda probleeme sihipäraselt, ei ole võimeline teadvustama, et probleemide lahendamiseks tuleb midagi ette võtta. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele, nõuab teistelt tähelepanu ja austust, kuid ei saa aru, et selline suhtumine peaks olema vastastikune, ellusuhtumine on kohati

põhjendamatult enesekindel ja paindumatu. Tema suhtumine ametiisikutesse on salliv. Varasemalt oli kriminaalhoolduse järelevalve all ning nõuded olid täidetud, kuid ikkagi mõne aja pärast sooritas kuritegusid. Nii varasemad kui ka pragune kuritegu olid sooritatud alkoholijoobes. Mõistab, et esinesid probleemid alkoholiga, kuid ei mõista alkoholi tarvitamise tagajärjed ning püüab pisendada kahju, mida alkoholi tarvitamine temale või teistele tekitab. Vestluses mainis, et kuriteo toimepanemises ei mänginud rolli tema joobeseisund, kui oleks kaine käituks samamoodi. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 14 % ja uue vägivaldse kuriteod toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 1 aasta on pannud J.N mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. J.N on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Kohtla-Järvel, kuhu on võimalik paigutada ka elektrooniline järelevalve seade. Kohus peab vajalikuks määrata J.N-ile täiendavaks lisakohustuseks pöörduda psühhiaatri poole, et läbida alkoholismivastane ravikuuri, kuna isiku probleemse käitumise põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav avaldas ka ise kohtuistungil nõusolekut ravile asumiseks ning oli nõus ka tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.N , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.