Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, O.F-ile , Venemaa Saatkonnale Tallinnas ning Politsei ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse teinud kohtule.

Määruse asjaolud ja motiivid Vangla esitas 02.11.2017. a Harju Maakohtule taotluse Venemaa Föderatsiooni kodaniku O.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.F kuulub vastavalt Politsei ja Piirivalveameti pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusele ja ettekirjutusele Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu kohaldamiseks, Eesti Vabariigist välja saatmisele, kuna tema pikaajaline elamisluba tunnistati kehtetuks alates 14.11.2017. a. Vangistuse jooksul Vanglas ei ole O.F resotsialiseerivates programmides osalenud seoses tema lühikese karistusajaga. Inspektor-kontaktisik on vestelnud temaga vähemal üks kord kuus seoses sõltuvuskäitumisega ning isik on olnud motiveeritud tegelema probleemiga seoses narkootilistest ainetest tekkinud sõltuvusega. O.F-i hinnangul jääb ta elama aadressile Xxxx, mille puhul on tegemist kinnipeetava emale J. O.F-ile kuuluva korteriga ning isiku ema on andnud suulise nõusoleku lubada kinnipeetaval elada temale kuuluvas korteris peale vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusametniku 27.09.2017. a antud hinnangu kohaselt O.F-i suhtes juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata O.F-ile katseaeg ning käitumiskontroll kuni 03.06.2018. a. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata O.F-ile

kohustused KarS § 75 lg 2 p 2 , 4, 7, 8 alusel. O.F oli 6-korral määratud käitumiskontrollile, 1-korral üldkasulikule tööle. Kriminaalhoolduse all olles sooritas O.F uue kuriteo, pani toime ka väärteod relvaseaduse ja liiklusseaduse alusel. Teadvustab endale kuritegeliku käitumise tagajärgi ja väljendab sõnades valmisolekut loobuda kuritegelikust käitumist, kuid isiku kriminaalkorras karistatust arvestades säilib risk uue kuriteo toimepanemiseks. O.F on vanglast vabanemisel võimalik elama asuda oma emale kuuluvasse korterisse, aadressil Xxxx. Prokurör toetab Vangla taotlust vabastada O.F-i vangistusest enne tähtaega juhul, kui tema suhtes kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lõiget 3. Politsei ja Piirivalveamet andis 14.11.2017. a välja otsuse O.F-i suhtes, millega tunnistati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise osas, kuna tema pikaajaline elamisluba tunnistati kehtetuks alates 14.11.2017. a. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.

Kohus leiab, et O.F-i on võimalik karistuse kandmiselt vabastada ennetähtaegselt. Asja materjalidest nähtuvalt on karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud. Vangistuse jooksul ta distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole O.F ühiskonnale ohtlik ja sellest tulenevalt ei ole mingeid takistusi tema ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Pärast vabanemist kuulub O.F koheselt väljasaatmisele Eesti Vabariigist. Kriminaalhooldusametnik ei saa teostada kriminaalhooldust välisriigis, seega tema resotsialiseerimise võimalus käitumiskontrolli kaudu ei ole võimalik ning ühtlasi puudub edaspidiselt kontroll isiku tegevuse, käitumise ja elukorralduse üle, kuna isik on kinnipidamisasutusest vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaadetava staatuses.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.