Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

75 lg 2 p 21 alusel kohustati A.-M. V.M käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 09.10.2015. a. Harju Maakohtu 29.12.2015. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele V.M-ile Harju Maakohtu 23.09.2015. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Kohustati V.M asuma hiljemalt 01.02.2016. a narkosõltuvusevastasele ravile xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend ravil viibimise kohta kuni ravikuuri läbimiseni. Harju Maakohtu 22.02.2016. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele V.M-ile Harju Maakohtu 23.09.2015. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Pikendati V.M kohustust asuda narkosõltuvusevastasele ravile xxxx Harju Maakohtu 21.06.2016. a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele V.M-ile Harju Maakohtu 23.09.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 20.06.2016. a ja lõpp on 17.06.2018. a. V.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas läbis õmbleja eriala kursuse. Ajavahemikul 31.01.-21.03.2017. a osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, osaledes kõikidel kohtumistel. Programm läbitud täies mahus. Kodutööd olid alati tehtud. Kinnipeetav on olnud programmi algusest väga motiveeritud. Mõtles aktiivselt kaasa ning avaldas konkreetsetele isiklikele kogemustele tuginevaid asjalikke ja teemakohaseid seisukohti ning järeldusi. Isik teadvustab uimastite tarvitamise tagajärgi ning soovib loobuda varasemast käitumisest. Eneseanalüüsi käigus on jõudnud järeldusele, et uimastite tarvitamine on seotud pigem isiklike probleemide ja nende toimetulematusega. Kinnipeetav on koostanud tulevikuplaani, mis aitaks säilitada karskuse vabaduses. Kinnipeetav on valmis muutusteks ning hindab adekvaatselt oma võimed. Kinnipeetava sõnul "on kindel, et tahab olla kaine ja loobuda narkootikumide tarvitamisest. Peab olema enesekindel." Programmi eesmärk on saavutatud. 2017. a kevadkuudel läbis eesti keele B1 taseme kursuse, käesoleval ajal töötab vangla personalisööklas abitöölisena. Alates 23.08.2017. a osaleb sotsiaalprogrammis „Võida“ ning võtab osa AN-grupi koosviibimistest. Distsiplinaarkaristusi määratud ei ole. Tallinna Vangla toetab A.-M. V.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on tal võimalik asuda ravile Xxxxsõltuvushaigete rehabilitatsioonikeskusesse alates 29.11.2017. a. Ravi kestab 7-10 kuud.

ravi-

ja

V.M taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ja ta oli nõus asuma vanglast vabanedes koheselt sõltuvusravile xxxx. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör nõustub vanglas seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada V.M tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna teda on karistatud 1-korral ning tänaseks ajaks on ta enda jaoks kuriteo põhjuse täiesti teadlikuks teinud. Isik soovib asuda sõltuvusravile, taotles anda talle selleks võimalus. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et V.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 1-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Tema kuritegelikku käitumist soodustab narkootikumide tarvitamine. Vangistuses V.M läbis õmbleja eriala, osales sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“. „Võida“, läbis riigikeele B1 taseme, töötab ja võtab osa AN-tugirühma koosviibimistest. Kinnipeetaval on narkootikumide sõltuvusprobleem. Ta juba 16-aastaselt proovis esimest korda amfetamiini, mida hakkas aja möödudes tihedamini tarvitama. 3 aasta möödudes hakkas tarvitama fentanüüli suitsetades, mida hakkas lõpuks manustama süstides. Väidetavalt mõjutasid teda narkootikume tarvitama sõbrad ja hiljem ka elukaaslane. Pärast kuriteo (röövimine) sooritamist, mille sooritas narkojoobes, mõistis, et peab enda elus muutusi tegema. Talle määrati metadooniravi, kuid ka ravi ajal jätkas narkootikumide tarvitamist. Enne vangistust manustas enda sõnul fentanüüli üks kord päevas. Pidi minema Xxxx, kuid kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise tõttu pöörati vangistus täitmisele. Vabanemisel plaanib uuesti minna ravile xxxx Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse (rehabilitatsioonikeskus narkosõltlastele). Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikkus avalikkusele. Ohustatud on isikud, kes takistavad teda kuritegude sooritamisel. Oht seisneb vägivalla tarvitamises, mille tagajärjel võib põhjustada kergemaid vigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist ning vajab selleks rahalisi vahendeid. Ohtlikkust suurendab narkojoove. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 48%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 35%. Arvestades V.M-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla V.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 1 aasta ja 4 kuu on pannud V.M-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. V.M on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. A.-M. V.M on võimalik asuda ravile xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse alates

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.