Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

-

võttis uuesti 27.08.2017 kella 12:04 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvast kauplusest XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli 0,35-liitrist pudelit viskit Jack Daniel ́s kogumaksumusega 67,16 eurot (ühe pudeli hind 16,79 eur) ja ühe 0,7-liitrise pudeli viina Russkii Duh maksumusega 14,99 eurot, so alkoholi kogusummas 82,15 eurot, peitis võetud pudelid endale kotti ning möödus seejärel kassast, jättes nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. 26.09.2017 kella 14:15 paiku Viimsis aadressil XXX asuvast kauplusest XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks 0,5-liitrist pudelit brändit Metaxa kogumaksumusega 27,98 eurot (ühe pudeli hind 13,99 eur), ühe 0,5-liitrise pudeli viina Viru Valge maksumusega 15,99 eurot ja ühe 1-liitrise pudeli viskit Red Label maksumusega 21,99 eurot, so alkoholi kogusummas 65,96 eurot, peitis võetud pudelid endale kotti ning möödus seejärel kassast, jättes nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni.

Apellatsioonimenetlus registreeriti 24.oktoobril 2017 süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni alusel. Motiveeritud kohtuotsuse sai süüdistatav kätte 20.10.2017. Seega hakkas apellatsioonitähtaeg kulgema 21.10.2017. Viimane apellatsiooni esitamise kuupäev oli 6.11.2017.

APELLATSIOONIDE SISU:

Süüdistatav ja kaitsja on esitanud apellatsioonid, mis sisuliselt ühtivad. Kaitsja apellatsioonis on lisaks vaid mainitud, et R. Kõlvald vajab ka alkoholismivastast ravi. Apellandid taotlevad maakohtu poolt mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Väidetakse, et süüdistatav on vaimselt haige inimene, töövõimetuspensionär, kes ei saa oma tervise pärast töötada. Ta vajab psühhiaatrilist ja alkoholismivastast ravi. Vanglas ei saa ta olla, sest seal ei saa ta psühhiaatrilist ja alkoholismivastast ravi. Veel märgitakse apellatsioonides, et süüdistatav elab üksinda, lähedasi tal ei ole ja korter asub kolmandal korrusel. Ta peab kütteperioodi alguses kütte lahti keerama, et alumiste korruste elanikud sooja saaks. Kui ta vanglas on, siis avatakse tema korteriuks ja korter varastatakse tühjaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apellatsioonides vaidlustatakse karistuse raskust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Raul Kõlvaldile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks Raul Kõlvaldi karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda, põhjendatud on ka mõistetud vangistusmäära. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Raul Kõlvaldi näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei

ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatavat on kohtu poolt karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega, kuid katseajal pani ta toime varavastase süüteo. Varavastaste süütegude toimepanemine jätkus ka pärast katseaja lõppu. Seega ei saa rääkida taaskordsest tingimuslikust vangistusest, kui karistusest, mis mõjutaks süüdistatavat õiguskuulekale käitumisele. Apellatsioonides viidatakse sellele, et süüdistatav on vaimselt haige inimene ja vanglas ei saa ta oma vaimuhaigusele ravi. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdistatava elustiili arvestades just vanglas võimalik saada tal oma psüühilistele probleemidele efektiivset abi. Psüühikahälvete ravi ei eelda mingeid operatiivseid sekkumisi jms. See seisneb ravimite manustamises ja raviskeemi järgimises. Selliseks raviks ettenähtud ravimid ei sobitu alkoholi tarvitamisega, mis on süüdistatava enda sõnade kohaselt tema probleemiks. Vanglas on võimalik pühenduda oma vaimse tervise parendamisele ainult medikamentoorsete vahenditega ning võõrutada ka alkoholist. KarS § 35 alusel KarS §-s 60 kohaldamine ei ole kohtule kohustuslik. Nimetatud paragrahvi alusel võib karistust kergendada, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on KarS §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Maakohus on ka seda küsimust oma otsuses käsitlenud ning põhjendatult leidnud, et isegi, kui R.Kõlvaldil esineb psüühikahäire, millele ta varasemalt ei ole viidanud, siis see ei piira tema võimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida ja seetõttu ei olnud maakohtul ka vajadust analüüsida võimalikku karistuse kergendamist KarS §-de 35 ning 60 alusel. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.