Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebe kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Jekaterina Vanzhat süüdistatakse selles, et tema, kasutades üürilepingu alusel ajavahemikul 30.09.2013 kuni 07.02.2014 eluruumi aadressil Xxxx, omastas Xxxxle kuuluvast korteri sisustusest järgmise vara: puidust voodi koos madratsitega kogumaksumusega 150 eurot, vesifiltriga tolmuimeja maksumusega 80 eurot, seinakella maksumusega 10 eurot ning nõudekuivatusresti maksumusega 10 eurot. Oma tegevusega tekitas Jekaterina Vanzha kannatanule Xxxxle varalist kahju kokku summas 250 eurot. Seega pani Jekaterina Vanzha toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga on tekitatud materiaalset kahju. Kannatanu Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 250 eurot. Süüdistatav Jekaterina Vanzha on andnud nõusoleku kahju hüvitamiseks. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör esitas kohtule süüdistusakti käskmenetluses, leides, et kuna tõendamiseseme asjaolud on selged, siis on tema suhtes võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Abiprokurör taotleb kirjalikult tunnistada Jekaterina Vanzha süüdi KarS § 201 lg 1 alusel ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3.20 eurot, s.o 320 eurot. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 04.03.2014 otsusega 114-1246 mõistetud karistusega (2 kuud vangistust), mis on ära kantud. KarS § 64 lg 2 alusel rahaline karistus määrata täitmisele iseseisvalt. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata rahalist karistus täielikult täitmisele, kui Jekaterina Vanzha ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemise määramisel juhinduda KarS § 65 lg-st 3. Samuti palub abiprokurör süüdistatavalt välja mõista Jekaterina Vanzhale riigi poolt määratud kaitsja tasu 48 eurot. Kriminaalmenetluse kulud määrata hüvitamisele ositi 3 kuu jooksul igakuiste maksetena.

KrMS § 179 kohane sundraha summas 705 eurot jätta Jekaterina Vanzhalt välja mõistmata, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ja süüdistusakt Jekaterina Vanzha süüdistuses saabusid kohtusse 25.09.2017.a. Süüdistusakt on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokuröri taotlus asja lahendamiseks käskmenetluses on põhjendatud. Kohus Jekaterina Vanzha käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Kuritegu on toime pandud enne 04.03.2014.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistust. Seega ei olnud Jekaterina Vanzha teo toimepanemise ajal varem karistatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades keskmisest väiksemat süüd, kuriteo asjaolusid ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla KarS §-s 44 lg-s 1 sätestatud keskmist päevamäära. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Nähtuvalt teatistest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta oli Jekaterina Vanzha keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamisi 2013.a. –0.1 eurot, 2012.a. –1.1 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse arvutamisel arvestada miinimumpäevamääraga. 2014.a. oli miinimumpäevamäära suuruseks 3.20 eurot. Kohus peab põhjendatuks rahalise karistuse mõistmist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o summas 320 eurot. KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Kuivõrd Jekaterina Vanzha on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, siis tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. Jekaterina Vanzhale 04.03.2014.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud katseaeg (18 kuud alates 04.03.2017 kuni 03.10.2015) on möödunud ja isik ei ole katseaja tingimusi rikkunud. Seega ei ole põhikaristust (2 kuud vangistust), millest Jekaterina Vanzha oli tingimuslikult vabastatud, enam võimalik reaalselt täitmisele pöörata. Samuti nõustub kohus prokuröri ettepanekuga jätta rahaline karistus KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata. Jekaterina Vanzhal puudub antud hetkel töökoht, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kriminaalmenetlusega kaasneb menetluskulu tasumine. Selleks, et tagada kannatanule kahju hüvitamine, on põhjendatud rahalise karistuse tingimisi kohaldamata jätmine.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. Kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu 48 eurot. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist ettepanekut ei ole ka käskmenetluses esitatud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 3 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kuivõrd Jekaterina Vanzhale mõisteti karistus KarS § 65 lg 1 alusel, siis on põhjendatud jätta sundraha 705 eurot välja mõistmata.

Kohus juhindub KrMS § 251 lg- st 1, § 253 p- st 1 ja § 254.

(allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.