Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur (võimalik läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“, Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik, asukoht: Ristiku 1, Pärnu; telefon: 447 3296), esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) taastada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

Taotluse andmetel tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt I.R asub elama Xxxx asuvasse MTÜ-sse Xxxx. Nimetatud asutuse elektroonilisel teel saadetud vastusest selgus, et neile teadaolevalt I.R hoopiski soovis asuda majutusteenusele Pärnusse, kuhu I.R-ile on koht broneeritud. Seega tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral I.R ei asu elama Jõhvi, vaid oma elukohaks ta on valinud eelnimetatud aktiveerimiskeskuse majutuse Pärnus. Taotluse andmetel vabanemise järgselt I.R töökoht puudub. I.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha I.R-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta. (Vangla toetab ennetähtaegse vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja avaldas, et toetab kaitsealuse ennetähtaegset vabanemist. I.R on käitunud vanglas korralikult, on valmis jätkama rehabiliteerivaid tegevusi. Vabaduses on olemas sotsiaalne keskkond ja elukoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud I.R-i ja kaitsja arvamused, leiab, et I.R-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.R-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning kannab esimest vangistust. I.R on mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 3 aastat ja 4 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud viimasel ajal korrektne, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning on võimeline kehtivatest reeglitest kinni pidama, neid austama. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsisliseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti arvestab kohus kohtuistungil kinnipeetava poolt avaldatud tahet pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kuna kohtus väljendas kinnipeetav valmisolekut alkoholiprobleemiga tegelemiseks, võib väita, et kinnipeetav on enda senist käitumist tõsiselt analüüsinud ning kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. I.R-i ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Pärast vabanemist on I.R olemas ka kindel elukoht ja toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et esmakordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.