Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-4592
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 30. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu O.H (O.H , isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebused
4.1 4.2
4.3
Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu välja 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt määruskaebemenetluses O.H-le riigi õigusabi osutamise eest. O.H-lt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. O.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „O.H, 1-13-4592, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks 3 päeva. Tema karistusaeg algas 12.05.2014 ja lõpeb 08.09.2018.
3.2 Kaitsja M. Valge enda edasikaebuses toonitab kõigepealt seda, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise mõte peaks seisnema isiku jäämises kriminaalhooldaja järelevalve alla. Elektrooniline valve seab sellele veelgi rangemad piirangud. Kriminaalhooldusel olev endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang, kes vabaneb karistuse ärakandmise järel. Kriminaalhooldaja saaks kohustada O.H tegelema alkoholiprobleemiga ja vajadusel allutada ta vastavale ravile. Vangistuse kandmise ajal süüdimõistetul sellist võimalust ei ole. Samuti on võimalik suunata kinnipeetav osalema vajalikes sotsiaalprogrammides. Vandeadvokaat märgib ära sellegi, et nii vangla, kriminaalhooldusametnik kui prokurör on O.H ennetähtaegset vabastamist toetanud.
kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel O.H kanda.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.