Liiklussüüteod

1 (3)

üldkasulikku tööd), s.o 1 aasta võrra ning mõisteti liitkaristuseks F.P-le 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 24.08.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.09.2016 ja lõpeb 14.07.2018. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 15.08.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava F.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab F.P vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. F.P avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht. Töökoht puudub, kuna tegemist on pensionäriga, kellel on 60% töövõime kaotust. Väidetavalt on F.P tänaseks aru saanud, et ta ei tohi autoga sõita, kuna tal puudub juhtimisõigus. Vanglas on ta läbinud programmi „Jõud muutuda“ ning teinud erinevad koristustöid.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on F.P temale mõistetud karistusajast ära k andnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused F.P tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vaatamata vangistuse ajal läbitud tegevustele ning positiivsele käitumisele, leiab kohus, et F.P karistuse kandmisest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt. F.P on toime pannud eriliigilisi kuritegusid ning teda on karistatud kokku üheksal korral. Käesolevat karistust kannab F.P sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Tartu Maakohtu 06.08.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6569 mõistetud karistusest vabastati F.P tingimisi ja talle määrati kolme aasta pikkune katseaeg. Katseajal pani F.P toime uue kuriteo, kuid kohus pidas võimalikuks anda F.P-le taas võimalus karistust vabaduses kanda. Tartu Maakohtu 20.05.2015 otsusega 1-15-3422 mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. Ka eelnimetatud otsusega määratud katseajal pani F.P toime uue (käesoleva) kuriteo. Seega ei ole F.P olnud võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata kergemaliigilisemate karistustega kui reaalne vangistus. F.P on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ning osalenud tööhõives. Kinnipeetava käitumine on olnud hea- distsiplinaarkaristusi ei ole määratud.

2 (3)

Vabanemise korral asuks isik taas elama koos elukaaslasega viimasele kuuluvasse eramajja. F.P-le on määratud 60% töövõimetust ja sissetulekuks oli enne vangistust töövõimetuspension. Rasket füüsilist tööd isik teha ei saa. Suhted elukaaslasega on toetavad. Päritoluperekonnast suhtleb ka emaga. Samasugused olid isiku elutingimused ka enne käesolevat karistust, mistõttu ei ole need olnud varem määrava tähtsusega isiku käitumise kujundamisel ega hoia ära uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. F.P selgitustest ning vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et F.P ei mõista tegelikult enda käitumise negatiivseid ja ohtlikke tagajärgi, mistõttu ei ole kohus veendunud, et F.P ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki F.P puhul võimalik käesolevalt saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Eelneva põhjal leiab kohus, et F.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.