Tallinna Ringkonnakohus 30. mai 2016, Tallinn kirjalikus menetluses 1-16-68
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali
Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus
Eino Raagi süüdistuses KarS § 424 ja § 4231 järgi Harju Maakohtu 10. märtsi 2016 otsus
Apellant Prokurör
kaitsja Rainer Amur
Süüdistatav
Eino Raag ik 35805052744; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel; XXX; XXX, varem kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 06.08.2014 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud, mis jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 2) Tartu Maakohtu 20.05.2015 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 393 tundi tähtajaga 1 aasta,
Kaitsja
Leelo Viil
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 10. märtsi 2016 otsus muutmata. Mõista Eino Raagilt riigieelarvesse välja apellatsioonimenetluse kulu 72 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Menetluskulu tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada üksnes Eino Raagi vangistusega karistades. Kaitsja leiab apellatsioonis, et Eino Raagi süü ei olnud suur. Tema joobeaste ületas küll piirmäära, millest algab kriminaalvastutus, kuid tegemist ei olnud raske joobega. Eino Raagi süüditunnistanud KarS § 424 järgi ei ole toodud esile mingeid asjaolusid, mille alusel tuleks tema süüd lugeda suureks. Süüdistatav läbis lühikese vahemaa. Süüdistatav realiseeris küll samaaegselt KarS § 4231 ja 424 koosseisu, kuid ei pannud toime mingisuguseid muid liikluseeskirjade rikkumisi ega põhjustanud ohtlikke olukordi, tegemist oli üksnes ebakindla sõidustiiliga. Maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule. Seevastu tuvastas kohus karistust kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus). Seda arvestades asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kergemaliigiline karistus ei täidaks oma eesmärki. Kaitsja leiab, et kohus on alusetult võtnud karistuse mõistmisel arvesse süüdistatava varalist olukorda. Süüdistatava varaline seis ei ole asjaolu, millest oleneks kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Kohus ei ole lähtunud põhimõttest, et vastavalt KarS §-le 56 lg 2 peaks alternatiivse sanktsiooni korral olema eelistatud rahaline karistus, kui sellega on saavutatavad karistuse eesmärgid. Maakohus ei ole arvestanud, et süüdistataval ei ole suuremaid rahalisi kohustusi (laene, liisinguid vms), ta saab pensioni. Nimetatud asjaolusid arvestades peaks olema võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist, kuna ilmselt võiks selline karistus olla täidetav. Eino Raag on kinnitanud valmisolekut rahalist karistust tasuda. Samuti on tähelepanuta jäetud, et KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega on võimalik Eino Raagi vahi all viibitud aega arvestades lugeda mõistetav rahaline karistus kantuks. Karistuse mõistmisel peab arvestama ka süüdistatava isikut. Süüdistatav on elektroonilise valve ajal korrektselt suhelnud kriminaalhooldajaga. Eino Raagi on kriminaalkorras karistatud, kuid tema käitumise ja kohtuistungil antud selgituste põhjal võib järeldada, et tema väited uutest kuritegudest hoidumise ning eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Eino Raag kinnitas, et on tervise paranemisel jätkuvalt valmis tegema üldkasulikku tööd ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. Süü tunnistamine kohtuistungil ja kohtueelses menetluses ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et Eino Raag on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kaitsja leiab, et kinnipidamisasutuses peaksid viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivkaristuste kasutamist. Eino Raag ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Seega Eino Raagi puhul ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma. Riigikohus on selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka muid mõjutusvahendeid. Eino Raagi suhtes on kohaldatud lisaks põhikaristusele mootorsõiduki konfiskeerimist, mis on
Riigikohtu seisukohtade järgi materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Kuna süüdistatavalt on konfiskeeritud kuriteo toimepanemise vahend, ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik mõista talle ühtlasi pikaajalist vangistust. Lisaks märkis kaitsja, et Eino Raagil on SA Tartu Ülikooli kliinikumi epikriisi kohaselt XXX. Kaitsja leiab, et süüdistatava terviseprobleeme arvestades on pikaajaline vangistus põhjendamatu, ebaproportsionaalne ning süüdistatava põhiõigusi liigselt riivav mõjutusvahend.
karistusliigi valikul olulised preventiivsed eesmärgid. Maakohus ongi tuginenud Eino Raagi vangistusega karistamisel eelkõige eripreventiivsetele kaalutlustele. 5.2 Maakohus leidis, et Eino Raagi ei ole kergema karistusega võimalik mõjutada edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Kohus tugines kahele argumendile: 1) Eino Raagil ei ole vara, et rahalist karistust kanda ning 2) Eino Raagi on mitmel korral liiklusalaste kuritegude eest süüdimõistetud, kusjuures välditud on vangistuse kohaldamist, need karistused ei ole aga uusi kuritegusid ära hoidnud. Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemad maakohtu argumendid asjakohased. 5.2.1 Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et karistusliigi valikul ei tohiks võtta arvesse süüdistatava varalist seisundit. Mõttekas ei ole sellise karistuse mõistmine, mille puhul võib prognoosida, et süüdimõistetu seda ei täida – selline karistus ei suuda isikut mõjutada ega karistuse eesmärke täita. Maakohus on veenvalt näidanud, et Eino Raagi puhul ei oleks rahalise karistuse mõistmine mõttekas: tema sissetulek on väike ning väärtegude eest saadud rahatrahve ei ole ta tasunud. Kuna süüdistatav on näidanud, et ta rahatrahve ei tasu, ei oma tähtsust apellatsioonis välja toodud asjaolu, et tal ei ole laene vmt rahalisi kohustusi. 5.2.2 Süüdistatava varalisest seisundist tähtsamgi on selle hindamisel, kas teda on võimalik mõjutada edaspidi käituma õiguskuulekalt, see, kuidas on tema käitumist mõjutanud varasemad karistused. Kuna Eino Raag on väärtegude eest saadud rahatrahvidest hoolimata jätkanud süütegude toimepanemist, näitab see, et rahatrahvid ei ole suutnud ka eripreventiivset eesmärki täita. Seega ei ole alust arvata, et seda suudaks kuriteo eest mõistetav rahaline karistus. Isegi eelmised süüdimõistvad otsused, millega Eino Raagi säästeti vangistuse täitmisele pööramisest, ei hoidnud ära uute liikluskuritegude toimepanemist. Eelmise süüdimõistva otsuse esemeks olnud kuriteo pani Eino Raag toime katseajal, käesoleva menetluse esemeks olevad kuriteod aga üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega ei ole isegi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise oht hoidnud Eino Raagi tagasi uute samalaadsete kuritegude toimepanemiselt. Kuna katseajal või üldkasuliku töö toimepanemise ajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine on kõige olulisem katseaja või üldkasuliku töö ebaõnnestumise näitaja, on põhjendamatu kaitsja viide sellele, et Eino Raagi suhtlus kriminaalhooldajaga oli hea. Tõsiasi, et Eino Raag on juba enne praegust menetlust kahel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest süüdi mõistetud, seab kahtluse alla ka kaitsja väite, et süüdistataval ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et rahaline karistus ei suuda täita eripreventiivset eesmärki. Olukorras, kus isik paneb korduvalt toime samalaadseid kuritegusid, ei anna ringkonnakohtu hinnangul vangistuse mõistmata jätmiseks alust Eino Raagi haigus. Arvestades, et süüdistatav ei teinud kahel korral vajalikke järeldusi sellest, et tal võimaldati mitte asuda kandma talle mõistetud vangistust, ei saa pidada ka üldpreventiivsest aspektist põhjendatuks seda, et kohtud jätkavad võimaluste otsimist, kuidas vältida Eino Raagi
vangistuse täitmisele pööramist. Apellatsioonis viidatud vangistuse pikaajalisus ongi tingitud sellest, et Eino Raag pani uued kuriteod toime katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal, mis tõi kaasa talle mõistetud karistuste liitmise. 5.3 Kaitsja leiab, et Eino Raagi vangistus on karistusena ebaproportsionaalselt raske ka talt auto konfiskeerimise tõttu. Viidates Riigikohtu praktikale, märgib kaitsja, et konfiskeerimist tuleb samuti käsitada materiaalses mõttes karistusena. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja väide, nagu oleks auto konfiskeeritud Eino Raagilt, on ebatäpne. Maakohtu otsusega konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendiks olnud auto, kuid selle auto omanik ei olnud Eino Raag vaid LP.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind
Ivi Kesküla
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.