Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.09.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-1891
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Kriminaalhooldusametnik
Taimi Lepiksaar
Kohtuasi
Erakorraline ettekanne P.D kohta
Süüdimõistetu
P. D, isikukood XXX , elukoht xxxx
Kirjalik menetlus Õiguslik alus
KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8; KrMS § 387, 427 , 432
Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanem kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne rahuldada. Määrata P.D-le KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus osaleda sotsaalprogrammis Viha ohjamine. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte P.D-le ja saata kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega tunnistati P.D üüdi KarS s §
järgi lg ning
KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 8 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati P. D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati j ärgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p- s 7 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 28.03.2017.
06.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande P.D suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud lisakohustustning on jätnud sooritamata üldkasulikku töö tunde. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata P.D-le mõistetud ja kandmata karistus 572 üldkasuliku töö tunni ulatuses täitmisele. Viru Maakohtu 28.07.2017 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. 18.09.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande P.D suhtes põhjusel, et hooldusalune on suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Erakorralise ettekande kohaselt edastati PPA Ida prefektuurist info, et 09.09.2017 xxxx viibisid koos P.D , I ja
14.09.2017 antud seletuses väitis P.D , et 09.09.2017 viibis sõbra sünnipäeval koos kriminaalkorras karistatud isikutega I K ja R K . Ta on nõus osalema programmis Viha ohjamine. Hooldusalusega on senise katseaja jooksul kohtutud 13 korda. 03.04.2017 toimus esmakohtumine, kus hooldusalusele tutvustati õiguseid ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning selle olemust ning mittesooritamise tagajärgi. Hooldusalune allkirjastas õiguste ja kohustuste dokumendi. Samuti selgitati hooldusalusele lisakohustust ning selle rikkumisega kaasn evaid tagajärgi. 03.04.20 17 koostati üldkasuliku töö üldine ajakava ning hooldusalune broneeriti alates 15.04.2017 tööle S.K. Rakvere Hooldekodu - OÜ sse. P.D-le on koostatud kaks kirjalikku hoiatust, kuna hooldusalune ei läinud ÜKT-d sooritama 15.04.2017 ja 07.05.2017. 06.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande P. D karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus jättis 28.07.2017 määrusega erakorraline ettekanne rahuldamata. Alates 01.08.2017 sooritab hooldusalune üldkasulikku tööd Hoolekandeteenused AS Lille Kodus. Hoolekandeteenused AS Lille Kodus ei ole üldkasuliku töö sooritamisega probleeme esinenud. Hooldusalune jätkas aga endiselt suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega, viibis A I sünnipäeval. Hooldusalusega on korduvalt antud teemal vesteldud, et ta peab lisakohustust täitma. Hooldusalune on igal kohtumisel väitnud, et ta ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid siiski jätkab suhtlemist, andes vaid katteta lubadusi. Kuna hooldusalune suhtleb endiselt kriminaalkorras karistatud isikutega, siis võib sellega kaasneda taas uus süütegu. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata P.D-le KarS § 75 lg 2 p 8 järgi täiendav lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis Viha ohjamine, kus käsitletakse teemasid, mis seotud vägivaldsest käitumisest hoidumisega, viha olukordades toimetulekuga ning vesteldakse sõpruskonna teemal. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning esitatud asjaoludel saab käesoleval ajal pidada lisakohustuse määramist piisavalt mõjusaks abinõuks hooldusaluse mõjutamisel lisakohustuste täitmiseks. Hooldusalusele saab anda täiendava võimaluse näidata tahet täita käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi.
Kristel Vedro (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.