Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kohta, et 14.04.2017 xxxx majas on viienda korruse rõdul kamp noori,kes tarvitavad alkoholi. Kontrollitud isikuid nii korteris kui kortermaja ees ning isikute seas oli E.I . Antud aadressil tuvastati isikutena veel K P ja E K, kes on kriminaalkorras karistatud. Samuti ei sooritanud E.I üldkasulikku tööd 20.05. 2017, 21.05.2017 ja 28.05.2017 ning 27.05.2017 sooritas ettenähtust vähem ÜKT 02.06.20 tunde. 17 käis E.I registreerimas ja talle koostati uus ÜKT ajakava juuni kuu kohta, kuid ajakavas ettenähtud kuupäeval, s .o 04.06.2017, ei läinud E.I taas üldkasulikku tööd sooritama. 02.06.2017 antud seletuses väitis E.I, et 14.04.2017 viibis tema seal korteris, aga ei teadnud teisi isikuid, vaid oli seal koos A I ja mingite tüdrukutega. Samuti väitis E.I, et ei käinud ÜKT -d tegemas 20.05.2017, 21.05.2017 ja 28.05.2017, kuna ei jõudnud . Hooldusaluse sõnul läks ta 27.05. 2017 varem ära, kuna tal lubati minna. 04.06.2017 üldkasuliku töö mittesooritamise kohta hooldusaluse seletus puudub, kuna hooldusalune ei vasta telefonile, järgmine registreerimine on määratud 19.06.2017. Hooldusalusega on senise katseaja joo ksul kohtutud 5 korda. 03.04.2017 toimus esmakohtumine, kus hooldusalusele tutvustati õiguseid ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning selle olemust ning mittesooritamise tagajärgi. Hooldusalune allkirjastas õiguste ja kohustuste dokumendi. Samuti selgitati hooldusalusele lisakohustust ning selle rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. 03.04. 2017 koo stati üldkasuliku töö üldine ajakava ning hooldusalune broneeriti alates 15.04.201 7 tööle S.K. Rakvere Hooldekodu - OÜ sse. E.I-le on koostatud kaks kirjalikku hoiatust, kuna hooldusalune ei läinud ÜKT-d sooritama 15.04.2017 ja 07.05.2017. Hooldusalune tõi vabanduseks, et ajas 15.04. 2017 päevad sassi ning 07.0 5.2017 ei viibinud Rakveres ega olnud transporti Rakverre. Samas on hooldusalune igal kohtumisel väitnud, et hakkab nüüd korrektselt ÜKT sooritama. Seda lubas hooldusalune ka 02.06.2017, kuid 04.06 .2017 ei läinud taas ÜKT-d sooritama. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata E.I-le mõistetud ja kandmata karistus 572 üldkasuliku töö tunni ulatuses täitmisele. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et hooldusalune hoidub kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning lisakohustuse täitmisest. Hooldusalune ei ole teinud midagi selleks, et oma käitumist muuta, annab vaid katteta lubadusi. 30.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule lisa erakorralise ettekande juurde, millest vadnähtu E.I käitumiskontrolli rikkumised juunikuus. 19.06.2017 helistas kriminaalhooldusametnik hooldusaluse töökohta firmasse xxxx J M, kes väitis, et hooldusalune ei ole juunis tööle ilmunud ja telefoni vastu ei võta, seetõttu lõpetati tema tööleping 31.05. 2017 kuupäevaga ära. Seega on hooldusalu ne rikkunud kontrollnõudeid, jättes taotlemata kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba töökoha vahetamiseks. Hooldusalune ei ole sooritanud juunis ettenähtud 66 st - üld kasulikutöö tunnist mitte ühtegi tundi ning ei ilmunud registreerimisele 27.06.2017. Samuti ei ole alates 19.06.2017 telefoni teel kättesaadav. 30.06.2017 sai kriminaalhooldusametnik hooldusaluse telefoni teel kätte ning hooldusalune ilmus 30.06.2017 registreerima. Hooldusalune väitis 30.06.2017 antud seletuses, et ei ilmunud ÜKT sooritama juunikuus, kuna kodus olid probleemid ja viibis sellel ajal maal. Ei teavitanud ametnikku, kuna polnud telefoni. On nõus sooritama juuni ja juuli ÜKT tunnid kokku 96 tundi juulis. Hooldusalune väitis, et ei teadnud, et tatöölt vallandati, arvas, et hiljem naaseb tööle. Hooldusaluse sõnul ei ilmunud ta 27.06.2017 kriminaalhooldusesse kutse peale, kuna oli maal. 24.07.2017 toimunud kohtuist ungil avaldas süüdimõistetu, et arvas ekslikult, et suudab käia tööl ja teha ka ÜKT tunde. Lubab teha tegemata tunnid ära. Selgitab, et käis Tallinnas ehitustöid

tegemas, et ema aidata. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et isik käis vahepeal tööl ja maksis ära oma kahjunõuded. Nüüd on töölt vaba ja saab igapäevaselt käia ÜKT tegemas. Hooldusalune palub uut võimalust, et ära teha tegemata ÜKT tunnid . Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde ja selgitas, et hooldusalune pidi juulis sooritama 96 ÜKT tundi, kuid sooritas 18 tundi ja juulis on sooritamata 80 tundi. Oma minekutest ta ei teavitanud ning teda on üldse väga raske kätte saada. Kokkuvõtvalt on tal tehtud 44 ÜKT tundi ja tegemata on 556 ÜKT tundi. Hooldusaluneei ole üheski kuus teinud ära oma tunde. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega määratud üldkasuliku töö tähtaegselt tegemata jätmine ja kontrollnõuete täitmata jätmine on tõendamist leidnud, kuna isik on üldkasuliku töö ajakavas ettenähtud tunnid jätnud tähtaegselt sooritamata, samuti on jätnud korduvalt ettenähtud ajal registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta tulemata ning suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega on süüdimõistetu rikkunud talle pandud kohustusi, kuid hooldusalune on üles näidanud motivatsiooni sooritada üldkasuliku töö tunnid tagantjärele ning edaspidi õigeaegselt, mistõttu leiab kohus, et isikule saab anda täiendava võimaluse teha esitatud erakorralisest ettekandest vajalikud järeldused ning edaspidi täita talle pandud kohustusi, sh sooritada ettenähtud üldkasuliku töö tunde tähtajaks. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ja E.I-le Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramata. Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6 ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Vedro

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.