Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista V.Z’ilt riigituludesse: - käekirjaekspertiisi kulud summas 564 eurot; - kaitsjatasu summas 168 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700059361 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-6290, V.Z ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha (summas 705 eurot) riigi kanda. Tsiviilhagi: Telia Eesti AS’i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista V.Z’ilt välja Telia Eesti AS’i kasuks 459 eurot, mis tasuda Telia Eesti AS’i arveldusarvele 221001197005 (viitenumber 1025811891). Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. - käekirjaekspertiisiks kogutud proovid (asuvad kriminaaltoimikus) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

V.Z’i süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et tema 09.01.2014, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas AS – le EMT (nüüd Telia Eesti AS) esinduses ning esinedes Xxxxuna, esitas AS EMT esindajale Xxxxnimele väljastatud ID – kaardi numbriga XXXX ning allkirjastas Xxxxuna AS – ga EMT sõlmitavat järelmaksuga müügilepingut nr xxxx.

Seejärel tasus V.Z, esinedes Xxxxuna, sissemakse summas 90 eurot ning sai enda valdusesse AS - st EMT sülearvuti HP Pavili (seerianumber xxxx) väärtusega 549 eurot. Sellise tegevusega tekitas V.Z kannatanule varalist kahju summas 459 eurot, saades varalist kasu sülearvuti näol. Seega V.Z varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 KarS redaktsiooni järgi sõnastus on järgmine: teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil). V.Z’i süüdistatakse selles, et tema 09.01.2014, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas AS – le EMT (nüüd Telia Eesti AS) esinduses, võltsis AS – ga EMT sõlmitud järelmaksuga müügilepingul nr xxxx Xxxxallkirja. Sellise tegevuse tagajärjel omandas V.Z õiguse saada enda valdusesse EMT AS - st sülearvuti HP Pavili (seerianumber xxxx) väärtusega 549 eurot. Seega V.Z dokumendi võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.Z ’i süüdistatakse selles, et 09.01.2014, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas AS – le EMT (nüüd Telia Eesti AS) esinduses, esitas AS EMT Xxxxnimele väljastatud ID – kaarti numbriga XXXX, identifitseerides ennast kui Xxxx, eesmärgiga sõlmida Xxxxnimel AS – ga EMT müügileping nr xxxx ja sülearvuti HP Pavili (seerianumber xxxx) väärtusega 549 eurot. Seega V.Z teisele isikule väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Telia Eesti AS-le (endine EMT AS) on tekitatud kahju summas 459 eurot, kannatanu esitas tsiviilhagi.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht V.Z’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V.Z’i karistuseks KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1, § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, arvestades miinimumpäevamäära suuruseks 3,2 eurot, s.o summas 192 eurot. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus, s.o rahaline karistus 60 päevamäära, kaetuks raskeima karistusega, s.o 25.04.2017 Harju maakohtu poolt mõistetud rahalise karistusega 70 päevamäära ning lugeda karistus kantuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt V.Z ’ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 48 eurot (millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses ning käekirjaekspertiisi maksumus summas 564 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud,

et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava V.Z ’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et V.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 1, § 344 lg 1, § 349 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad V.Z’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 168 eurot ja käekirjaekspertiisi maksumus summas 564 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017.a. 705 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohus jätab sundraha summas 705 eurot riigi kanda, kuna kõnesolevad süüteod on toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu Telia Eesti AS (summas 459 eurot). Kohtuistungil süüdistatav nõustus tsiviilhagi hüvitama ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu Telia Eesti AS’i tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaaltoimikus olev 1 CD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Käekirjaekspertiisiks kogutud proovid, mis asuvad kriminaaltoimikus paberkandjal, tuleb säilitada kriminaaltoimikus. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.