Johannes Gaabriel Seppar süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. mai 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Johannes 39803292215) kaitsja apellatsioon
Gaabriel Seppari (isikukood vandeadvokaat Nikolai Rõžov,
RESOLUTSIOON
Süüdistatav Johannes Gaabriel Seppari kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi esitatud apellatsioon Viru Maakohtu 30. mai 2017. a otsuse peale jätta läbi vaatamata selle ilmse põhjendamatuse tõttu.
Ida-Viru Advokaadibüroole makstava õigusabi tasu suuruseks Johannes Gaabriel Sepparile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest määrata 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot.
2.1.Johannes Gaabriel Sepparilt mõista välja Eesti Vabariigi kasuks 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, määratud kaitsjale vandeadvokaat Nikolai Rõžovile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
2.2.Menetluskulu tuleb tasuda 30. päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
1.Viru Maakohus 30. mai 2017. a otsusega mõistis Johannes Gaabriel Seppari õigeks KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 järgi 12. veebruari 2015. a episoodis. Süüdi tunnistas kohus Johannes Gaabriel Seppari KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi 29. juuni 2016. a iPhone4 varguses, 13. jaanuari, 16. jaanuari,
20.jaanuari ja 25. jaanuari 2017. a episoodides ning mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust, mida
KrMS § 238 lg-st 2 juhindudes vähendas kestuseni 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus süüdistatava karistust Viru Maakohtu 16. juuni 2016. a otsusega mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõistis tema liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistusaja 14. septembrist kuni 16. septembrini 2016. a ning luges tema lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.
1.1.Maakohus mõistis Johannes Gaabriel Seppari KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi süüdi selles, et: - tema olles isik, kes on varem toime pannud süstemaatilisi vargusi, taas ajavahemikul 29. juuni 2016. a kell 21.30 kuni 30. juuni 2016. a kell 00.00, viibides bussis Simple Express, mis sõitis Tallinnast suunaga Jõhvi, varastas A.V. kotist vaba juurdepääsu teel mobiiltelefoni iPhone 4 IMEI kood 012657004067735 koos musta värvi kaantega. Mobiiltelefon iPhone 4 asus koti välises võrgutaskus; - tema 13. jaanuaril 2017. a kella 16.30 paiku aadressil Narva mnt 38, Jõhvi asuva kaupluse Konsum müügisaalis võttis alkoholijookide vitriinilt ühe 0,5 l pudeli konjakit Hennesy VS maksumusega 23,99 eurot, pani selle jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas kauplusele Konsum kogukahju summas 23,99 eurot; - tema 16. jaanuaril 2017. a kell 18.42 aadressil Narva mnt 38, Jõhvi asuva kaupluse Konsum müügisaalis võttis alkoholijookide vitriinilt ühe 0,5 l pudeli konjakit Hennesy VS maksumusega 23,99 eurot, pani selle jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas kauplusele Konsum kogukahju summas 23,99 eurot; - tema 20. jaanuaril 2017. a kell 18.13 aadressil Vahe 5, Jõhvi asuva kaupluse Jõhvi Säästumarket müügisaalis võttis kaks karpi pesukapsleid Duo-kapslid Persil expert color 15 pk ja ühe karbi pesukapsleid Duo-kapslid Persil expert regulaar 15 pk, ühe karbi maksumus on 6,59 eurot, pani need jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas kauplusele Jõhvi Säästumarket kogukahju summas 19,77 eurot; - tema 20. jaanuaril 2017. a kella 18.40 paiku aadressil Narva mnt 38, Jõhvi asuva kaupluse Konsum müügisaalis võttis alkoholijookide vitriinilt kaks 0,5 l pudelit konjakit Hennesy VS, ühe pudeli maksumus on 23,99 eurot, pani need jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas kauplusele Konsum kogukahju summas 47,98 eurot; - tema 25. jaanuaril 2017. a kella 19.45 paiku aadressil Narva mnt 38, Jõhvi asuva kaupluse Konsum müügisaalis, grupis Artjom Lunevskiga, kelle suhtes on materjalid eraldatud eraldi menetluseks, võttis alkoholijookide vitriinilt ühe 0,5 l pudeli konjakit Hennesy VS maksumusega 23,99 eurot, pani selle jope alla ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Oma tegevusega pani Johannes Gaabriel Seppar toime varguse ning tekitas kauplusele Konsum kogukahju summas 23,99 eurot.
1.2.Johannes Gaabriel Sepparile mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt. Kohus nõustus prokuröriga, et Johannes Gaabriel Sepparit tuleb karistada reaalse vangistusega. Tegemist on varem samalaadsete kuritegude eest karistatud isikuga, kes pani toime mitu uut tahtlikku kuritegu, olles katseajal. Legaalne sissetulekuallikas süüdistataval puudub. Seetõttu rahaline karistus sobilik ei ole. Karistusmäära kindlakstegemisel hindas kohus kõigepealt Johannes Gaabriel Seppari süü suurust ning leidis, et arvestades süüdistatava kuritegude arvu ja laadi ning tegude toimepanemise asjaolusid, läheneb see keskmisele. Ta sooritas 2 nädala jooksul (13.-25. jaanuarini 2017. a) süstemaatiliselt viis vargust kauplustest ning pool aastat varem (juunis 2016. a) varastas ta bussist telefoni. Varguste toimepanemine on muutunud süüdistatava elustiiliks, seda vaatamata varasematele karistamistele ja katseajale. Johannes Gaabriel Seppari karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistust kergendavana tulevad arvesse tema poolt süü tunnistamine ja kahetsemine. Eelneva põhjal tuleb temale mõista vangistus, mis ei ületa sanktsiooni keskmist määra ning ei ole väiksem kui 16. juuni 2016. a otsusega samalaadsete süütegude eest määratud karistus. Ühe aasta pikkune vangistus oleks
karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav. Kuna maakohus teeb lahendi lühimenetluses, jääb KrMS § 238 lg 2 alusel tema karistuseks 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-tele 1, 2 tuleb Johannes Gaabriel Sepparile moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 16. juuni 2016. a otsusega mõistetud karistusega (1 aasta vangistust) ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Eelvangistusaeg 3 päeva tuleb karistusest maha arvata. Edasi leidis kohus, et arvestades Johannes Gaabriel Seppari süü raskust, üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid, ei ole võimalik temale mõistetud vangistuse tingimuslik täitmisele pööramata jätmine või vangistuse üldkasulike töödega asendamine. Sellised meetmed on reeglina õigustatud juhtumil, kui süüdlase süü on alla keskmise ning tegemist on esmakordse rikkumisega, mil isikut saab veel mõjutada reaalset vangistust kohaldamata. Johannes Gaabriel Seppar oli Viru Maakohtu 16. juuni 2016. a otsusega allutatud 18 kuu pikkusele käitumiskontrollile. Seega on talle varasema otsusega antud võimalus karistuse kandmiseks vabaduses, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist. Lisaks nähtub karistusregistri väljavõttest, et seoses Viru Maakohtu 16. juuni 2016. a otsusega määras maakohus 7. septembril 2016. a, 17. oktoobril 2016. a ja 9. jaanuaril 2017. a Johannes Gaabriel Sepparile täiendavad kohustused või pikendas katseaega, mis tähendab, et ta ei tulnud toime temale määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega ning tingimisi karistus ei avaldanud talle mõju ega hoidnud uute õigusrikkumiste toimepanemisest.
MAAKOHTU OTSUSE PEALE ESITATUD APELLATSIOON
2.Apellatsiooni esitas Johannes Gaabriel Seppari kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist osaliselt, s.o kaitsealusele mõistetud karistuse osas ning palub temale mõistetud reaalse vanglakaristuse asendada üldkasuliku tööga (KarS § 69) või alternatiivsena šokivangistuse mõistmist (KarS § 74 lg 2). Oma taotlusi põhjendades märgib kaitsja kõigepealt, et KarS § 56 mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. See tähendab eelkõige keeldu hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (RKKKo nr 3-1-1-99-06). RKKK otsuses nr 3-1-1-14-07 märgitakse, et süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel tuleb igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Seega võib karistuse mõistmisel arvestada süüdistatava isikuomadustega, kuid seda üksnes kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemise korral. Kaitsja hinnangul on käesolevas asjas oluline, et Johannes Gaabriel Seppar kahetseb kuritegude toimepanemist, ta tunnistas end täielikult süüdi ning KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on see karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Sellele vaatamata on kohus hakanud analüüsima Johannes Gaabriel Seppari isikuomadusi, seda pigem negatiivsest aspektist. Kohus on otsuse langetamisel talitanud KarS § 56 mõtte vastaselt ja seetõttu tuleks süüdistatavale mõista kergem karistus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.
4.Taolist seisukohta põhistades selgitab kriminaalkolleegium esmalt, et KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindudes on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga, mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Sellekohane otsustus tuleb lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades seejuures kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09, p 10.5). Lahendi nr 3-1-1-49-10 p-s 5 on Riigikohus rõhutanud
sedagi, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (vt RKKKo 3-1-1-120-09, p 8.5).
5.Apellatsioonist selguvalt ei vaidlustata selles mingeidki sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid, ei tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, ei seata kahtluse alla ka maakohtu poolt Johannes Gaabrielile KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi mõistetud põhikaristust ega KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis saadud liitkaristust. Kaebuses taotletakse üksnes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või alternatiivsena tema karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist (s.o nn šokivangistuse kohaldamist).
6.Ringkonnakohus, hinnates Johannes Gaabriel Seppari kaitsja esitatud apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite (süüdistatavale mõistetud karistuse) muutmiseks, täpsemalt karistuse täiendavaks individualiseerimiseks vangistuse üldkasuliku tööga asendamise või šokivangistuse kohaldamise näol. Maakohus on Johannes Gaabriel Sepparile karistust mõistes juhindunud KarS §-s 56 sätestatust ja karistus ei hälbi karistuspraktikast. Seejuures on maakohus Johannes Gaabriel Sepparile karistust mõistes õigesti võtnud arvesse ka süüdistatava isiku kohta käivat teavet. Apellatsiooni sellekohane etteheide on täielikult asjakohatu. Nimelt on Riigikohus korduvates lahendites (nt otsuses nr 3-1-1-40-04, samuti kaitsja enda viidatud otsuses nr 3-1-1-14-07) ära märkinud, et süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda seda, nagu karistusseadustik kellaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel. Vastupidi: karistusseadustiku mõtte ja mitmete konkreetsete sätete kohaselt ei tohiks karistuse kohaldamisel lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata ka teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 märgituga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.
7.Ringkonnakohus Johannes Gaabriel Sepparile mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga (KarS § 69 lg 1) võimalikuks ei pea. Esmalt tuleb silmas pidada, et üldkasuliku töö kohaldamine eeldaks Johannes Gaabriel Seppari suhtes kriminaalhoolduse rakendamist (KarS § 69 lg 4) või teisisõnu selle võimalikkuse jaatamist. Süüdistatava puhul selgub aga kohe, et ta oli Viru Maakohtu 16. juuni 2016. a otsusega allutatud 18 kuu pikkusele käitumiskontrollile ning ei tulnud temale määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega toime. Samuti pani ta sel perioodil toime uued kuriteod. Ehk siis selliselt näitas ta, et ei sobi kriminaalhooldusele. Põhjusi, miks Johannes Gaabriel Seppar käesolevalt kriminaalhoolduse nõudeid ja lisaks üldkasuliku töö kohustust täitma peaks, ringkonnakohus nimetada ei tea. Samuti on süüdistatav oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrolli kohaldamine tema uusi kuritegusid ära ei hoia.
8.Ringkonnakohus peab välistatuks ka Johannes Gaabriel Sepparile mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist (KarS § 74 lg-d 1, 2). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nn šokivangistuse poole on alust pöörduda juhul, kui küll esinevad alused isiku tingimuslikuks vabastamiseks talle mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmiselt, kuid kohus leiab, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud (RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 21). Ringkonnakohus leiab, et Johannes Gaabriel Seppari karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmiseks puudub vähimgi võimalus ning seda juba mainitud põhjusel, s.o süüdistatav on oma
käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Esineb suur risk, et ta võib rikkuda käitumiskontrolli tingimusi ja panna toime uue kuriteo. Ta peab vangistuse ära kandma vangla tingimustes. Sellist järeldust ei väära seegi, et Johannes Gaabriel Seppar on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Vastupidiselt apellatsioonis märgitule, leiab ringkonnakohus, et esimene kohtuaste on neid asjaolusid Johannes Gaabriel Seppari süü suuruse hindamisel juba ka arvestanud.
9.Eeltoodut kokku võttes leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonil puudub edulootus ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata.
10.Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele, kaitsealusega vestlemisele ja apellatsiooni koostamisele kokku 1 tund 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud olid riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg oli põhjendatud. Taotlus tuleb rahuldada täielikult. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lõike 3 ja § 22 lõike 4 III lause alusel kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 6 lg-st 4, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel Johannes Gaabriel Sepparilt riigi kasuks välja mõista.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.