Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-17-1238

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanu ringkonnakohtu otsust vaidlustada ei saa.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-17-1238 ülakeha piirkonda. Sellega põhjustas A. Korobeyko AK-le valu ja tervisekahjustused: näo piirkonna põrutuse ja hematoomid mõlema silma ümbruses. A. Korobeykole mõistetud karistust põhistades märkis maakohus, et peab A. Korobeyko süüd keskmisest väiksemaks. AK-le tekitatud tervisekahjustus oli kerge ega toonud kaasa tõsisemaid tagajärgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samas leidis kohus, et A. Korobeyko karistusandmetest võib järeldada, et süütegude toimepanemine on muutunud talle juba elustiiliks. Nimelt on Harju Maakohtu 08.10.2012 karistanud A. Korobeykot KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 - § 22 lg 2 järgi 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega, millest 2 aastat ja 4 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja määrati katseaeg 4 aastat. Lisaks on A. Korobeykol viis kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 31.05.2016. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et rahaline karistus ei täidaks A. Korobeyko puhul eripreventiivset eesmärki ega oleks kooskõlas kohtupraktikaga. A. Korobeyko pani kuriteo toime katseajal, mis näitab, et varasemad karistused ei ole teda seaduskuulekale teele suunanud. Maakohus leidis, et kergemaliigilist karistust ei saa kohaldada isiku suhtes, keda vabastati vangistusest tingimusel, et ta ei pane uut kuritegu toime. Lisaks leidis kohus, et A. Korobeyko varaline seisund on selline, et ta ei olekski võimeline rahalist karistust kandma. Karistusregistri andmetel on A. Korobeyko jätnud kolmes väärteoasjas mõistetud rahatrahvid seadusega ettenähtud ajal tasumata. Seega pole tema karistamine rahalise karistusega eripreventiivsest aspektist otstarbekas ja tema suhtes tuleb kohaldada vangistust. Ka üldpreventiivsest küljest on õiglane kohaldada reaalset vangistust isikule, kes on korduvalt toime pannud süütegusid ja pannud kuriteo toime katseajal. Kohus pidas kohaseks karistada A. Korobeykot KarS § 45 sätestatud vangistuse alammäära lähedase vangistusega.

1-17-1238 rääkida sellest, et süütegude toimepanemine on muutunud tema elustiiliks. Põhjendatud ei ole ka maakohtu viide A. Korobeyko neljale väärteole, mis ei seostu üldse A. Korobeykole esitatud süüdistusega. Kaitsja hinnangul on meelevaldne maakohtu seisukoht, et A. Korobeyko karistamine rahalise karistusega ei täida eripreventiivset eesmärki. Viitamine isiku varasematele kuritegudele, mis leidsid aset rohkem kui 5 aastat tagasi, ei ole asjakohased ega näita seda, et A. Korobeyko varasemad karistused pole teda seaduskuulekale teele suunanud. A. Korobeyko pole varem kehalist väärkohtlemist toime pannud. Kaebuses leitakse, et kohtu järeldused selle kohta, et A. Korobeyko ei täida rahalist karistust, ei ole millegagi põhjendatud, ning tegemist on oletusega. A. Korobeyko ise kinnitab, et on võimeline rahalist karistust kandma. Ta töötab T OÜ-s XXX ja tal on püsiv sissetulek vähemalt 400 eurot kuus. Kaitsja märkis, et kohtule esitatakse dokumendid, mis tõendavad kogumis A. Korobeyko võimekust rahalist karistust kanda. Kaitsja hinnangul esinevad alused jätta A. Korobeyko suhtes reaalne vangistus kohaldamata. Kaitsja toob apellatsioonis esile, et maakohus on hinnanud A. Korobeyko süüd keskmisest väiksemaks. Kannatanu oli alkoholijoobes ja tegutses agressiivselt, nii et ka A. Korobeyko sai kehavigastusi. Arvestada tuleb, et A. Korobeykol on perekond ja ülalpidamisel väike laps. Kui A. Korobeykot karistatakse reaalse vangistusega, satub tema perekond väga raskesse olukorda. Tähelepanu väärib, et kannatanu on esitanud apellatsiooni, taotledes A. Korobeykole mõistetud karistuse kergendamist. Kannatanu tunnistab apellatsioonis, et ei välista A. Korobeykoga konflikti provotseerimist. Veel rõhutab kaitsja, et prokurör ei ole reaalse vangistuse mõistmise vajadust põhjendanud ning kohus on seda põhjendades võtnud ise süüdistaja rolli.

1-17-1238 A. Korobeyko märgib, et tema ülalpidamisel on pooleteise aastane laps ning ta elab koos lapse emaga. Eelnevat arvestades palub A. Korobeyko Harju Maakohtu 23.02.2017 otsus karistuse osas tühistada ja mõista talle rahaline karistus. Alternatiivselt taotleb A. Korobeyko asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga või kohaldada kannatanuga leppimismenetlust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-17-1238 Küll oleks ringkonnakohtu hinnangul karistusliigiks vangistuse valimine põhjendatud juhul, kui kuritegude toimepanemine on kujunenud süüdistatava elustiiliks. Praegusel juhul leiab aga kohtukolleegium sarnaselt apellantidega, et maakohtu selline järeldus ei ole põhjendatud. Maakohus tugines sellele, et A. Korobeykot on Harju Maakohtu 08.10.2012 otsusega KarS § 394 lg 2 p 1, 3 ja § 22 lg 2 alusel (isikute grupi suures ulatuses rahapesule kihutamise eest) kriminaalkorras karistatud ning lisaks sellele on teda viiel korral karistatud väärtegude eest. Ringkonnakohus ei pea neid asjaolusid piisavaks. Seda, et kuritegude toimepanemine on kujunenud isiku elustiiliks, võiks väita, kui isik paneb kuritegusid toime sageli või kui toimepandud kuritegude vahel on tuvastatav mingi omavaheline seos. Praegu ei ole täidetud kumbki tingimus. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on õigesti märkinud, et kuritegude toimepanemise ajaline vahe on pikk. Toimepandud kuriteod on eriliigilised: kuritegu, mille eest A. Korobeyko 08.10.2012 süüdi mõisteti, oli majandusalane süütegu, praeguse menetluse esemeks olev kuritegu aga vägivallakuritegu. Ka väärtegude puhul, millele maakohus on otsuses viidanud, ei ole võimalik tuvastada seost praeguse menetluse esemeks oleva kuriteoga: väärteokorras on A. Korobeykot karistatud maksuõigus- või liiklusrikkumiste eest. 5.2 Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et A. Korobeykole ei saa mõista rahalist karistust, kuna ta ei ole võimeline seda tasuma. Maakohtu seisukoht, et A. Korobeyko ei ole võimeline rahalist karistust tasuma, põhineb sellel, et A. Korobeyko ei tasunud seaduses sätestatud tähtaja jooksul vabatahtlikult väärtegude eest mõistetud rahatrahve. Ringkonnakohus märgib, et rahatrahvi vabatahtlikult tasumata jätmine ei tähenda tingimata seda, et isikul puudub vara karistuse täitmiseks. Seejuures tuleb arvestada, et vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb käsitada võrdväärsete alternatiividena seda, kui süüdimõistetu tasub rahasumma ise või kui selle tasumise tagab kohtutäitur (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2003 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-127-03, p 8). Ringkonnakohus nendib, et tõendid A. Korobeyko varalise seisu kohta on napid. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on A. Korobeykot ka töö ja varalise seisu kohta maakohtu istungil küsitletud (tl. 146 pöördel) ning maakohus on A. Korobeyko väidetele ka tuginenud. Ringkonnakohus peab seda aga lubamatuks tõendiks. Sellist küsitlemist nagu maakohtu istungil toimus, kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 5 võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist, mis peab toimuma KrMS §-s 293 sätestatud korras. Praegusel juhul on süüdistatav maakohtu istungil teatanud, et ta ei soovi ütlusi anda. Tema küsitlemine ei ole toimunud KrMS § 293 sätestatud korras. Muuhulgas ei ole kohus tutvustanud süüdistatavale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid ega selgitanud, et süüdistatav peab kohtus rääkima tõtt. Kaitsjal on lihtsalt lastud vabas vormis süüdistatavat küsitleda. Sellist küsitlemise korda ei näe ette KrMS § 237, mis reguleerib kohtulikku uurimist lühimenetluses, ega üldmenetluse kohtuliku uurimise regulatsioon. KrMS § 237 lg 6 annab üksnes kohtule õiguse esitada menetlusosalistele küsimusi. Ka ringkonnakohtu istungil esitasid mõlemad kohtumenetluse pooled väiteid A. Korobeyko töötamise ja varalise seisu kohta. Ka neid ei saa ringkonnakohus arvestada. Nagu ringkonnakohus istungil selgitas, ei saa lühimenetluses uusi tõendeid esitada. Kohus võib

1-17-1238 KrMS § 60 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel tugineda ainult asjaoludele, mille kohus on lugenud tõendatuks või üldtuntuks. Ringkonnakohus peab ainsateks lubatavateks tõenditeks X-tee väljatrükki A. Korobeyko maksustatava tulu kohta ja sellel põhinevat teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 69-70). Neist nähtuvalt on A. Korobeyko saanud tulumaksuga maksustatavat tulu, olgugi, et see on väike. Olukorras, kus süüdistataval on sissetulek olemas, leiab ringkonnakohus, et rahalise karistuse välistamine karistusliigina ei ole põhjendatud. 5.3 Maakohus märkis otsuses, et karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav ja kannatanu kinnitasid nii apellatsioonides kui ringkonnakohtu istungil, et nad on omavahel leppinud. Kannatanu kinnitusel soovis ta ka oma 24.01.2017 avaldusega, mille kohaselt tal ei ole A. Korobeyko suhtes pretensioone (tl. 135), anda teada, et nad on leppinud. Ringkonnakohus nendib, et sellest avaldusest ei ole väljaloetav taotlus lepitusmenetluse kohaldamiseks. Kuigi väidetavalt toimus leppimine juba kohtueelse menetluse ajal, ei ole prokuratuurilt ega maakohtult lepitusmenetluse kohaldamist taotletud. Seega ei ole alust lepitusmenetluse kohaldamiseks. Samas ei saa ringkonnakohus mööda vaadata mõlema apellatsioonimenetluse poole kinnitusest, et nad on omavahel leppinud. Seda tuleb vastavalt KarS § 57 lg 1 p-le 9 arvestada karistust kergendava asjaoluna. 5.4 Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Korobeykot tuleb karistada rahalise karistusega. Maakohus on tuvastanud, et A. Korobeyko süü on väike ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna süüdistatava ja kannatanu leppimise. Arvestades kuriteo tehiolusid (maakohus luges tõendatuks, et A. Korobeyko peksis AK nii rusikate kui jalgadega) ei pea ringkonnakohus põhjendatuks alammäärale vastavat või selle lähedast rahalist karistust. Seega on põhjendatud alla keskmise määra (250 päevamäära) jääv rahaline karistus. Ringkonnakohus peab põhjendatuks 120 päevamäära suurust rahalist karistust. A. Korobeyko sissetulekut arvestades tulev päevamäära suuruseks lugeda minimaalne päevamäär 10 eurot. Rahalise karistuse suurus on seega 1200 eurot. Kuna kohus arutab kriminaalasja lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust 1/3, st 40 päevamäära võrra vähendada. A. Korobeyko karistuseks jääb seega 80 päevamäära ehk 800 euro suurune rahaline karistus. Kuna A. Korobeyko oli kaks päeva kahtlustatavana kinni peetud, tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistus kantuks 6 päevamäära ehk 60 euro ulatuses. Ära kandmata karistuse suurus on seega 74 päevamäära ehk 740 eurot. A. Korobeyko pani kuriteo toime katseajal. Vastavalt KarS § 73 lg-le 5 tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 2 viitab omakorda KarS § 64 lg-le 5, mille kohaselt viiakse eriliigilised karistused täide iseseisvalt. KarS § 73 lg 5 teine lause lubab jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Ringkonnakohus peab seda põhjendatuks, lähtudes sellest, et A. Korobeyko süü uue kuriteo toimepanemisel ei olnud suur, uue kuriteo pani ta toime katseaja lõpul ning tegemist oli teiseliigilise kuriteoga.

1-17-1238 karistuse ning KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus mõistab A. Korobeykole uue, kergema karistuse.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.